Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 1154 päeva (alates 19.04.2001-18.06.2005). 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2711,82 krooni, viivise summas 2711,82 krooni, riigilõivu summas 420 krooni ning õigusabikulud summas 271,18 krooni. Menetluse käik ning kostja vastuväited Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 28.11.2005. Kostja perekonnaliige on hagimaterjalid vastu võtnud 02.11.2005.a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. 24.03.2006.a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja 24.04.2006 täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. 25.04.2006 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning hagi täiendava selgituse, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist. Hageja märgib, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad tõendid ning on nõus asja lahendamisega lihtsustatud menetluses. 19.05.2006.a määrusega pikendas kohus kostja tõendite ja taotluste esitamise tähtaega. 14.06.2006 esitas kostja seisukoha, milles tunnistab võlgnevust, kuid vaidleb viivistele vastu. Kostja teatab, et liitumisel saadud mobiiltelefon on varastatud. Kostja ei ole nõus viiviseid tasuma ning märgib, et soovib leida kompromissi, et tasuda võlgnevus osade kaupa. 04.07.2006 esitas hageja vastuse kostja seisukohale. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ning vaidleb nendele vastu. Hageja märgib, et kostja ei ole vastavalt Üldtingimustele teatanud vargusest, mistõttu on kostja väide varguse kohta paljasõnaline ja tõendamata. Hageja jääb nõude juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on 16.10.2001.a. sõlmitud Q GSM leping nr. 10144235, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud 28.01.2002 kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu 22.02.2002.a. Tele2 Eesti AS 20.04.2005 saldo kinnitusest ja 06.05.2005 väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 764,86 krooni, kõneteenuste eest 946,96 krooni ja leppetrahv 1000 krooni, kokku 2711,82 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks

(viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg jaanuaris 2002.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja vähendada viivist põhivõla summani, mis on kohtu hinnangul ka mõistlik. Hageja loeb lepingu lõppenuks 22.02.2002.a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 1021,95 krooni (607,20+369,76+44,99). Kohus leiab, et kostjalt tuleb Mobiiltelefoniteenuste kasutamise üldtingimuste p.8.1 lähtuvalt välja mõista leppetrahv 1000 krooni teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastamata jätmise eest. Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest 22.02.2002.a. kuni 15.04.2003.a. veel 1689,90 krooni, s.h. kuumaks 629,90 krooni, teenuse peatamise eest 60 krooni, leppetrahv (telefoni eest) 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 5.1.12 kohaselt oli Tele2 Eesti AS-l õigus peatada või lõpetada leping. Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud, Tele2 Eesti AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1021,95 krooni tasumata maksete katteks, viivis põhi võlaulatuses summas 1021,95 krooni ning leppetrahv summas 1000 krooni, kokku 3043,90 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 138,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.