Võlaõigus › Muud

2-06-1925

4.2.31.jaanuari 2005.a kohtumääruse kohaselt maakohus nõustus hageja põhjendustega hagi tagamise vajalikkuse kohta. Esitatud hagi hinnaks on 444 728,91 krooni. Kuna kohtule teadaolevatel andmetel kavatses kostja teha tehinguid hoonestusõigusega, mistõttu osutuks kohtuotsuse täitmine hagi rahuldamise korral raskendatuks või võimatuks. Kohus, arvestades hagi hinda, leidis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav. Kohtuotsuse täitmise võimaluse tagamiseks hagi rahuldamise korral tuleb kooskõlas Tsiviilmenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 1 ja § 388 lg 1 rakendada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale hoonestusõigusele. 5.Maakohtu arvates asjaolu, et kostjale kuuluvale hoonestusõigusele on varem seatud kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 200 000 krooni, ei ole iseenesest hagi tagamata jätmise aluseks, kuna see ei seatud käesoleva hagi tagamiseks. 5.1.Maakohus, oma 31.01.2006 määrusega, määras hagi tagamiseks seada J.N.nimel Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. 203808 all sisse kantud hoonestusõiguse neljandasse jakku kohtulik hüpoteek AS Hansapank kasuks summas 444 728 (nelisada nelikümmend neli tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa) krooni 91 senti. Hagi tagamise määrus kuulus täitmisele viivitamatult.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6.Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitanud J.N. palub tühistada Viru Maakohtu 31.jaanuari 2006.a hagi tagamise määrus, teha uus, millega jätta AS H. hagi tagamise avaldus rahuldamata. Apellant leiab, et hagi tagamise määruse tegemisel ei ole arvestatud teiste protsessiosaliste arvamust: kuigi maakohus kohustas eelistungil 30.jaanuaril 2006.a J.N. ja O.N. esindajat esitama kirjaliku arvamuse panga hagi tagamise avalduse suhtes tähtajaks 03.02.2006.a (O.N. esindaja esitas arvamuse 31.01.2006 ja J.N. 03.02.2006), rahuldas maakohus oma 31.jaanuari 2006.a kohtumäärusega AS H. hagi tagamise avalduse ja kandis kohtuliku hüpoteegi J.N. kuuluvale hoonestusõigusele AS H. kasuks. 6.1.AS H. hagi tagamise avaldus ei vasta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 381 nõuetele: puuduvad hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistatus. AS H. viib kohust eksiteele väites, et hagi tagamise aluseks on asjaolu, et J.N. ja O.N. sõlmisid abieluvara jagamise lepingu, kuna sellist abikaasade vara jagamise lepingut J.N. ja O.N. vahel ei ole, mida tunnistab ka Ametlike Teadaannete jao „Abieluvararegistri kandeteated“ andmete väljatrükk. 6.2.Vaatamata sellele, et hagi tagamise avaldus ei vasta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele, ei nõudnud maakohus AS H. avalduse puuduste kõrvaldamist vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 384 lg 2, vaid lahendas selle sisuliselt. Samas leiab apellant, et AS H. ja Viru maakohus teostasid ebaseaduslikku tegevust J.N. ja O.N. isiklikku ja perekonnaellu sekkumise osas, kuna AS H. põhjendus – abieluvaralepingu kohta tähelepanuks võtmine – on väljumine J.N. vastu esitatud vastuhagi läbivaatamise piiridest, kuna selle esemeks on võlgnevuse väljamõistmise vaidlus. Samuti osutas J.N. lubamatusele koguda tõendeid kohtu enda poolt omaenda algatusel antud kategooria asjade läbivaatamisel. 6.3.31.jaanuari 2006.a kohtumääruses puuduvad põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusteni, millest kohus juhindus. Kohtumääruses esitatud põhjendused ei ole määruse põhjendusteks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 p 8 mõttes.

2(6)

2-06-1925

Kohtu toodud põhjendused ei ole kohtu iseseisvateks põhjendusteks vaid kordavad mehhaaniliselt AS H. hagi tagamise avalduse põhjendusi ja tähttähelt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku õigusnormide dispositsioone. 6.4.Tsiviilasja läbivaatamise asjaolud jäid ilma kohtu hinnanguta: kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hagi tagamise avaldus on esitatud AS H. vastuhagis J.N. vastu J.N. esialgse hagi AS H. vastu ja J.N. hagi O.N. ja AS H. vastu põhjal tsiviilasjas, mis 03.mai 2002.a liideti IdaViru maakohtu määrusega ühte kohtumenetlusse. Nimetatud asjaolud osutavad ilmselgele vaieldavusele protsessiosaliste suhtes, mis raskendab AS H. hagi rahuldamise või mitterahuldamise perspektiivide määramist sisuliselt. 6.5.Veel leidis apellant, et hagi tagamise avaldus peab olema kohtu poolt lahendatud kõikide asja asjaolude, Viru Maakohtu menetluses samade poolte vahel teiste vaidluste arvestusega, mille läbivaatamisel on juba seatud hüpoteek J.N. kuuluvale hoonestusõigusele AS H. kasuks summas 200 000,00 krooni. 6.6.Oma määruskaebuses toob J.N. ära ka O.N. esindaja arvamuse AS H. hagi tagamise avaldusele, kus leitakse, et hüpoteegi seadmise nõude summa ei vasta hagi hinnale, hagi tagamise avaldus on põhjendamata. Samas osutab ta menetluspoolte kirjalike arvamuste tähelepanuta jätmisele kohtu poolt. Teostades toiminguid tõendite kogumise osas käesolevas asjas rikkus Viru Maakohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 nõudeid. 6.7.Abielulepingu sõlmimine abikaasade J.N. ja O.N. vahel ei ole AS H. vastuhagi J.N. vastu esemeks ning Viru Maakohus, kogudes omaalgatuslikult tõendeid abielulepingu sõlmimise suhtes, laiendas põhjendamatult oma volitusi ja ületas AS H. vastuhagi J.N. vastu läbivaatamise piire. 6.8.Apellant leiab, et maakohus, viidates asjaolule, et J.N. kuuluvale hoonestusõigusele on juba AS H. kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 krooni, ei loe seda hagi tagamata jätmise põhjenduseks, osutades õigesti antud asjaolule, kohus siiski hindab seda valesti. Antud asjaolu peab hindama olemasoleva kohtupraktika kontekstis. Enne edasikaevatava hagi tagamise määruse tegemist on J.N. kuuluv hoonestusõigus koormatud juba sel määral, sealhulgas AS H. kasuks, mis teeb võimatuks hoonestusõiguse käsundamise sel viisil, et vältida hoonestusõiguse sissenõudmisele pööramist kohtuotsuse täitmise korras AS H. vastuhagi rahuldamise korral. 6.9.Maakohus on jätnud tähelepanuta selle asjaolu, et varem oli hoonestusõigusele kohtulik hüpoteek AS H. kasuks tehtud Narva Linnakohtu 20.jaanuari 2004.a kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-154/04. Nimetatud tsiviilasjas on hagi tagamist kohaldatud AS H. taotluse alusel enne hagi esitamist J.N. vastu (hüpoteek summas 528 005,00 krooni). Antud tsiviilasjas põhinevad AS H. nõuded 28.11.1997.a. laenulepingutest nr 388 ja nr HO 500/388 koos Lisaga 1 tulenevatest asjaoludest, samuti 28.11.1997 ja 27.04.2000 pandilepingutest tulenevatest asjaoludest. 7.0.Samuti on AS H. nõuded nimetatud lepingutest tagatud kohtuliku hüpoteegiga, mis on seatud panga kasuks summas 450 000 krooni, mida tõendab märge 2 Viru Maakohtu kinnistusregistri registriosa YYYY IV jaos, kinnistu asukoht: YYYY. 7.1.AS H. vastuhagi J.N. vastu haginõuded põhinevad käesolevas tsiviilasjas samuti 28.11.1997.a. laenulepingutest nr 388 ja nr HO500/388 koos 27.aprill 2000.a lisaga nr 1, samuti 28.11.1997 pandilepingust tulenevatel kohustustel. 7.2.AS H. vastuhagi tagamise rahuldamisega kohtuliku hüpoteegi, summas 447 728,00 krooni, seadmise näol on kohtulike hüpoteekide arvuks juba kolm ja hüpoteekide kogusumma 1 097 728,00 krooni. Sealjuures on AS H. hagihinnaks 342 317,74 krooni. 8.J.N. määruskaebusele vastuväited esitanud AS H. leiab, et maakohus ei ole hagi tagamise avalduse rahuldamisel rikkunud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud protsessinorme.

3(6)

2-06-1925

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitamisel jätnud viitamata tõenditele, millega ta soovib iga faktilist väidet tõendada (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 662 lg 2 p 4) ning palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 31.jaanuari 2006.a hagi tagamise määrus muutmata. 8.1.AS Hansapank esitas järgmised vastuväited J.N. määruskaebusele: - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. - hageja põhjendas hagi tagamise vajadust, et J. N. on sõlmimas abieluvaralepingut, mille kohaselt muutuks abikaasade ühisvarasse kuuluv vara kostja abikaasa O.N. lahusvaraks ning nimetatud asjaolu võib vastuhagi rahuldamisel raskendada Kostja suhtes tehtava kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg 4 kohaselt võib kohus tõendeid koguda ka teistsugusel viisil ja vormis, kui on sätestatud käesolevas seadustikus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. 8.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 49 kohaselt protokollitakse väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 55 kohaselt saab muu menetlustoimingu vorminõuete järgimist tõendada üksnes protokolliga. - notarilt tehingu teostamise soovi kinnituse saamine ei ole sekkumine kostja perekonna- ega eraellu, nagu väidab kaebuse esitaja. - kohus leidis, et notari kinnitus sellest, et kostja soovib teostada tehinguid hoonestusõigusega, on piisav, et rahuldada hagi tagamise avaldus. - kohus, tutvunud hagi tagamise avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et Hageja poolt esitatud hagi tagamise avaldus vastas nõuetele, hageja põhjendus oli usutav, mille kontrollimiseks pöördus kohtunik notari poole, kes kinnitas Kostja soovi teostada tehingut hoonestusõigusega ning rahuldas hagi tagamise avalduse, arvestamata Kostja ja kolmanda isiku arvamusi. - AS H. leiab, et antud juhul ei olnud tegemist vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimisega, vaid rahalise nõudega hagi tagamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 384 lg 3 kohaselt kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Pooltel, kes ei nõustu hagi tagamise taotluse rahuldamisega, on õigus esitada määruskaebus oma põhjendustega. - Kohtu poolt esitatud kohtumääruse põhjendused vastavad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 sätestatud nõuetele. Maakohus ei ole määruses põhjendanud hagi tagamist hageja poolt esitatud põhjendusega, vaid põhjendusega, et kohtule teadaolevatel andmetel kavatseb kostja teha tehinguid hoonestusõigusega jne. - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 5 kohaselt võib hagi tagamise abinõu rakendada sama hageja mitme nõude tagamiseks sama kostja vastu. Nimetatud sättest ei tulene keeldu, et ei võiks seada kostjale kuuluvale kinnisasjale mitut kohtulikku hüpoteeki. Antud juhul ei ole teistkordse kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale põhjendamatult koormav, kuna see seati selle hagi tagamiseks arvestades rahalise nõude hinda. Nimetatud hagi rahuldamise korral tekib hagejal õigus nõuda kinnisasja sundmüüki. - Asjaolu, et kinnistule on seatud kohtulik hüpoteek tsiviilasjas nr 2-154/04, summas 200 000 krooni, ei anna hagejale õigust nõuda varalise hagi rahuldamise korral sundmüüki selle summa ulatuses. 9.Viru Maakohtu Narva kohtumajas on menetlemisel tsiviilasi 2-04-132(vana nr 2-154/04), kus on seatud kohtulik hüpoteek summas 200 000 krooni (tsiviilasi nr 2-33/04). Kostja poolt

4(6)

2-06-1925

on esitatud Narva Linnakohtule taotlus hagi tagamise tühistamise nõudes, kuid on teadmata kohtu seisukoht, kas taotlus on jäetud läbi vaatamata või rahuldamata. - Kinnistule YYYY (registriosa number YYYYY) on seatud kohtulik hüpoteek summas 450 000 krooni tsiviilasja nr 2-153/04-279 tagamiseks – O.N. vastu hüpoteegi tunnustamise ja kinnistusraamatusse kande tegemise nõudes – nõude aluseks oli O.N. ja AS H. vahel 27.jaanuaril 2000.a sõlmitud ehitise asukohaga YYYY pandilepingu p 9, mille kohaselt oli pandipidajal õigus nõuda pantijalt asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandi ümbervormistamist kinnistust koormava hüpoteegina, kui ehitis muutub maa oluliseks osaks. 9.1.29.detsembril 2003.a kanti O.N. kinnistu omanikuna kinnisturaamatusse. Vaatamata kinnisturaamatusse kantud kohustuslikule hüpoteegile sõlmis O.N. 11.augustil 2005.a asjaõiguskokkuleppe ning alates 23.09.2005 on nimetatud kinnistu omanikuks V.T. - Määruskaebuse esitaja leiab, et AS H. nõuded on tagatud kogusummas 1 097 728,00 krooni, kuid tegemist on hageja erinevate nõuetega kostja vastu, mitte ühe ja sama nõude tagamisega. - Hagi tagamise avalduse rahuldamine/mitterahuldamine toimub tsiviilmenetluse käigus ning kohtunik ei ole ületanud piire küsides notarilt, kas kostjal on kavas tõestada tema juures tehinguid. - Kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lõike 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või –määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 388 lg 3 alusel kantakse kohtulik hüpoteek kohtu algatusel kinnistusraamatausse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

RINGKONNAKOHTU KOHTUNIKU SEISUKOHT

10.Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 664 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Ringkonnakohtunik (Vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 666 lg 1) on arvamusel, et Viru Maakohus (lk-164-165, k.1) on 02.märtsi 2006.a kohtumäärusega õigesti võtnud menetlusse kostja määruskaebuse. 11.Kohtunik, tutvunud määruskaebuse väidetega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus vaadatakse läbi kaebuses piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Oma määruskaebuses (lk.230-238, k.1) avaldab apellant asjaolud, mis puudutavad tsiviilasja olemust. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.jaanuari 2006.a kohtumääruse kohaselt rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostja kinnisasjale. Ringkonnakohtunik nõustub maakohtu järeldustega, et kuna kohtule teadaolevatel andmetel kavatseb kostja teha tehinguid hoonestusõigusega, siis osutuks kohtuotsuse täitmine hagi rahuldamise korral raskendatuks või võimatuks. Kohtunik on tsiviilasjas nr 2-06-1925 jõudnud seisukohale, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav. Kohtuotsuse täitmise võimaluse tagamiseks hagi rahuldamise korral tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 1 ja § 388 lg 1 rakendada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale hoonestusõigusele. Asjaolu, et kostjale kuuluvale hoonestusõigusele on varem seatud kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 200 000 (kaks sada tuhat) krooni, ei ole iseenesest hagi tagamata jätmise aluseks, kuna see ei seatud käesoleva hagi tagamiseks.

5(6)

2-06-1925

12.Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 390 lg 1 teise lausega maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 (teine lause), §§-dest 463-466, § 664 lg-st 1, § 666 lg-st 1, § 667 lk-dest 1, 3 leiab kohtunik, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.jaanuari 2006.a kohtumäärus on põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Apellant J.N. määruskaebus jätta rahuldamata.

Mihhail Komt atnikov kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.