Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
2 -06-9791
Otsuse kuupäev
30.juuni 2006
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
AS Võhma ELKO hagi E.K. ja M.K. vastu võlgnevuse summas 6 828.85 krooni nõudes ja eluruumist väljatõstmiseks ilma teist eluruumi vastu andmata
Hageja
AS Võhma ELKO ( Kauba t 3, Võhma)
Kostjad
E.K. M.K.
Asja läbivaatamise kuupäev
19. juuni 2006
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Maaja Vaaks kostjad E.K. ja M.K. ei ilmunud
kohtuistungile
Resolutsioon Välja mõista E.K.lt ja M.K.lt solidaarselt AS Võhma ELKO kasuks võlgnevus 6 828 (kuus tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa) krooni 85 senti. Tõsta E.K. ja M.K. koos alaealiste lastega ilma teise eluruumi vastuandmiseta välja AS Võhma ELKO-le kuuluvast korterist Väike t 14A-15, Võhmas. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud Hagiavalduse järgi kostja E.K. ( varem K ) korteriomand Väike 14A-15 müüdi enampakkumise korras kommunaalmaksete võla katteks kohtutäituri poolt 07.mail 2004. Ostja oli AS Võhma ELKO. Alates 07.maist 2004 muutusid kostjad hageja üürnikeks. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele K üürilepingut sõlmima ei tulnud. Hoolimata üürilepingu puudumisest kasutasid ja kasutavad kostjad korterit edasi ja seetõttu on hageja suhtes üürniku seisuses, mis kohustab neid tasuma üüri ja osutatud teenuste eest.
Kostjad on pikaajalised võlglased. Üürivõlgnevus on 6828.85 krooni, sellest põhiüür 1522.10 krooni, tasu kommunaalteenuste eest 5306.75 krooni. Esimene tähtajaline üürileping on sõlmitud 08.10.2004. Üürnikepoolsete kohustuste mittetäitmise tõttu peale 30.06.2005 üürilepingut ei pikendatud. Uuesti sõlmiti lühiajalised üürilepingud detsembrist 2005, seoses toimetulekutoetuse saamise vajadusega. Viimase üürilepingu kehtivus lõppes 01.03.2006, mida ei pikendatud, kuna üürilepingut maksete osas ei täidetud. Üürileping on hageja poolt lõpetatud ja nõutud eluruumi vabastamine 01.aprilliks 2006. Kostjad eluruumi vabastanud ei ole. Seega kasutavad kostjad eluruumi ebaseaduslikult. Kostjate üüri osaliseks katteks on toimetulekutoetuste arvelt kandeid tehtud, kuid see pole vähendanud võlga kokkuvõttes. Ka on majanaabrite poolt tulnud korduvalt kaebusi ühiselu reeglite rikkumiste kohta. Probleemid on seoses alkoholi tarvitamisega. Hageja palub välja mõista kostjatelt võlg 6828.85 krooni ja tõsta E.K. ja M.K. koos alaealiste lastega ilma teise eluruumi vastuandmiseta välja AS Võhma ELKO-le kuuluvast korterist Väike t 14A-15, Võhmas. Kohtu põhjendused Kohus on kutsunud kostjad 19.juunil 2006 kohtuistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagi juurde ja palub see rahuldada. Ta seletas, et kostjad olevat naabrite teada korterist välja kolinud, aga kontakti nendega ei ole saanud ega korteri võtmeid kätte saanud. Maksmised on olnud toetuste arvel, laste tõttu on saanud sotsiaaltoetusi. lg 1 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hagi nõue on tõendatud üüri ja kommunaalmaksete käibetabel- andmikuga, üürilepingutega. 20.03.2006 on hageja saatnud kostjale üürilepingu lõpetamise teate ja palutud eluruum vabastada 1.aprilliks 2006. Teatise on kostja E.K. kätte saanud 25.03.2006. Kostjad ei ole eluruumi üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud, samuti ei ole hageja esindaja ütluste järgi hagejaga ühendust võtnud. Kostjad ei ole kohtule vastanud hagi kohta ega esitanud mingeid vastuväiteid. Kuna üürnik ei ole üürileantud korterit vabastanud, on põhjendatud ta välja tõsta teist eluruumi vastu andmata. Menetluskulude arvestus lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv 760 krooni. Asja läbivaatamise kulud ( postikulud ) 84 krooni. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.