Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Vastuhagi ese
nr 2-02-21 L.K. versus H.A. ja S A üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, eluruumist väljatõstmiseks ja üüri ja kõrvalkulude väljamõistmiseks üürilepingu kehtetuks tunnistmiseks
Määruse tegemine
eelmenetluses
Määruse tegija
kohtunik Toomas Lillsaar
Hageja Hageja esindaja
L.K. vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti AB, Tartu 9, Viljandi)
Kostjad Kostjate esindaja
H.A. ja S A vandeadvokaat Raul Tosmann (AB Raul Tosmann, Lossi 20, Viljandi)
Hagi ese
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
Asjaolud Hageja ja kostja esindajad on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, milles sisaldub ka vastuhagist loobumise avaldus. Kohtu põhjendused TsMS § 428 lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (p 3). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohaselt kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist ja vastuhagist loobumised vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 2). Arvestades asjaolu, et hageja ja kostja kohtule esitanud menetluse lõpetamise avalduse ühiselt, puudub vajadus kostja täiendavast teavitamisest hageja hagist loobumisest. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 4). Enne menetluse lõpetamise otsustuse tegemist kohus andnud menetlusosalistele võimaluse menetluskulude nimekirja ja kulude olemasolu kohta tõendite esitamiseks. Hageja tasutud kohtulikus menetluses kokku riigilõivu 1040 krooni, s. o 15. jaanuaril 2002 620 krooni ja 03. mail 2004 420 krooni tasutud (tasumisel viitenumbrid vastavalt 1002010 ja 1201222). Asja läbivaatamise kuludena menetlusdokumentide saatmise kulud 105 krooni. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Tagastatavast summast arvestatakse maha asja läbivaatamise kulud (TsMS § 150 lg 3). Arvestades, et pool tasutud riigilõivust on 520 krooni ja asja läbivaatamise kulud on 106 krooni, tuleb hagejale tagastada riigilõiv 414 krooni ulatuses. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.