Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-11904
Tsiviilasi
Sven Aadli hagi Arvo Kullamaa vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks Menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sven Aadli määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Sven Aadli (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): Arvo Kullamaa (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.jaanuari 2017.a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
kantud
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 Viru Maakohtusse hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate ostueesõiguse tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks. Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määrusega rahuldati hagi tagamise avaldus ning blokeeriti väärtpaberid ja seati käsutuskeeld väärtpaberite keskregistrisse hageja kasuks. Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2016 määrusega tühistati maakohtu määrus ja jäeti hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja esitas 7. detsembril 2016 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja esitas 2. jaanuaril 2017 hagist loobumise avalduse, mille kohaselt puuduvad hagejal tõendid, et AS Kunda-Auto aktsiate suhtes toimunud tehing oli müügitehing ja mitterahalise sissemakse tegemine kostja poolt oli näilik ning tõendite kogumine on sisuliselt võimatu. Hageja palus TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kummagi poole menetluskulud käesolevas asjas poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtusse pöördumise põhjustas kostja käitumine, hageja soovis vaidlust lahendada kohtuväliselt ning pöördus selleks korduvalt kohtuväliselt kostja poole. Kostja ei vaielnud vastu hageja taotlusele hagist loobumiseks. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus jättis 25. jaanuari 2017.a määrusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja lõpetas menetluse seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis kostja kasuks välja menetluskulud summas 1850 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 alusel määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas 2. jaanuaril 2017 kohtule hagist loobumise avalduse. Kostjal ei olnud vastuväited hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele ning arvestades, et hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku menetlusosaliste õigusi, leidis maakohus, et ei esine aluseid loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ning lõpetas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
3.Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja oleks kohtumenetluses esitatud nõude täitnud, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4). Maakohus leidis, et vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mistõttu ei kuulunud kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu ning kantud kulud on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamatud. Maakohtu hinnangul ei ole mõistlik olukord, kus professionaalsete õigusteadmistega esindajal kulub tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ning nende analüüsimiseks enne ühegi menetlusdokumendi koostamist aega kokku 5,25 tundi ning seejärel kostja vastuse koostamiseks ja üle vaatamiseks kokku 5,75 tundi. Maakohus leidis, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega maksimaalselt 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Maakohtu hinnangul on mõistlik ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ning kostja vastuse (kokku 7 lk) koostamiseks kokku maksimaalselt 7 tundi, mitte 11 tundi nagu on aruande (tl 1382
139) p-des 1-7 märgitud. Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks luges maakohus 2,5 tundi, aruande p-s 8 märgitud 2,75 tunni asemel, arvestades määruskaebuse mahtu (2,5 lk). Taotluse (3 lk) koostamisele ning sellele eelnenud hageja vastuse ja kohtumäärustega tutvumise ning kliendiga nõupidamise põhjendatud ajakuluks luges maakohus kokku 3 tundi, mitte 3,5 tundi nagu aruande p-des 9-12 märgitud. Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas 12,5 tundi. Põhjendatud kuluks luges maakohus lisaks määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et käesolevat tsiviilasja ei saa pidada väga keerukaks või mahukaks ning kostja esindaja poolt ei ole esitatud kohtule ka märkimisväärselt tõendeid, mis õigustaks keskmisest kõrgema tunnitasu põhjendatust. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatuks tuleb lugeda Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna õigusabikulud summas 1500 eurot (12,5 t × 120), millele lisandub käibemaks 300 eurot ning riigilõiv 50 eurot, kokku 1850 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
4.Hageja esitas määruskaebuse Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017.a määrusele osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1 850 eurot. Hageja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata hageja poolt viidatud asjaolud - kostja pahatahtlik käitumine ja valeinformatsiooni esitamine, mis oli aluseks hageja kohtusse pöördumisel. Hageja soovis vaidlust korduvalt lahendada kohtuväliselt. Hageja edastas 9. juunil 2016 AS Kunda-Autole (mille ainuke juhatuse liige oli kostja) teabenõude, milles palus informeerida toimunud aktsiate müügitehingu olulistest tingimustest, et kaaluda ostueesõiguse teostamist. 7. juulil 2016 vastas kostja hageja teabenõudele, kuid ei selgitanud, et toimunud on mitterahalise sissemakse tehing, vaid ütles, et AS Kunda-Auto juhatusele teadaolevalt ei ole toimunud müügitehingut, mistõttu ei ole võimalik esitada soovitud informatsiooni. Kostja oli ise mitterahalise sissemakse tehingu pooleks ning oleks AS Kunda-Auto juhatuse ainsa juhatuse liikmena saanud selgitada, et ostueesõiguse teostamine on välistatud.
21.juulil 2016 toimunud AS-i Kunda-Auto aktsionäride üldkoosolekul keelduti hagejale aktsiate üleandmise tehinguga seotud infot avaldamast. 3. augustil 2016 esitas hageja kostjale ostueesõiguse teostamise avalduse ning ka pärast seda ei selgitanud kostja, mis laadi tehing kostja ning Tallchart Transport OÜ vahel tegelikkuses toimunud oli. Kostja on eksliku informatsiooni andmisega/õige info andmisest keeldumisega pahatahtlikult tekitanud olukorra, milles hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Info avaldamise korral oleks hageja Riigikohtu praktikat aluseks võttes jätnud hagi esitamata, mistõttu on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebamõistlik. Hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda ning menetluskulude analüüs on toodud alternatiivse vastuväitena. Hageja nõustub maakohtu üldise järeldusega, et kostja poolt esitatud toimingute ajakulu ning kantud kulud on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamatud, kuid
leiab, et ka vähendatud kulud, mis maakohus on kostja kasuks välja mõistnud, on osaliselt põhjendamatud ning ebavajalikud. Hageja ei nõustu maakohtu metoodikaga põhjendatud ning vajalike kulude hindamisel, s.o ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega maksimaalselt 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele. Hageja on seisukohal, et pelgalt lehekülgede arv ei peegelda tehtud töö vajalikkust ega põhjendatust. Kostja dokumenditel on lehekülgede arvu kunstlikult suurendatud, muutes dokumendi joonduse kitsamaks. Seega ei saa kirjutatud lehekülgede põhine arvestus näidata adekvaatselt põhjendatud ja vajalike kulutuste mahtu. Hageja peab põhjendatud ja vajalikeks kostja menetluskulude suuruseks käesolevas vaidluses ajakulu 4,25 tundi. Hageja nõustub maakohtuga, et kostja esindaja mõistlik tunnitasu määra suurus on 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja peab kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4,25 tundi, töötasu hinnaga 120 eurot, kokku 510 eurot, s.o 612 eurot koos käibemaksuga.
5.Kostja hageja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 määrus muutmata. Vaidlus puudub selles, et menetlus lõpetati hageja hagist loobumise tõttu. Kuivõrd hageja hagist loobus, siis kohaldub TsMS § 168 lg 4. Hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja oleks nõude rahuldanud, vaid seetõttu, et hageja nõue oli perspektiivitu. Juhul, kui kohus leiab, et asja lõpetamisel määrusega seoses hageja hagist loobumisega on võimalik kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, ei ole kulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Hageja väited eksliku informatsiooni andmise/õige info andmise keeldumise kohta on alusetud ja tõendamata; kostjal puudus seadusest tulenev kohustus tehingu kohta selgitusi anda. Hageja väidetavad etteheited on seotud Kunda-Auto AS-iga, mitte kostja tegevusega. Hageja viidatud 3. augusti 2016 avalduses aktsiate ostueesõiguse teostamiseks ei väljendanud hageja soovi saada selgitust tehingu sisu kohta. Avaldus on väidetavalt allkirjastatud 3. augustil 2016 ja hagiavaldus kohtusse esitati 5. augustil 2016. Hagejapoolne käitumine ja avalduses märgitu viitab sellele, et hageja ei soovinudki kostjalt selgitusi ning selgituste andmine ei oleks välistanud kohtumenetlust. Kostjal puudub kohustus anda selgitusi tehingu sisu kohta. ÄS § 229 lg 2 teise lause kohaselt teatab müüja müügilepingu sõlmimisest aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Käesoleval juhul ei ole kostja võõrandanud aktsiaid müügilepingu alusel, mistõttu puudus kostjal kohustus aktsiaseltsi juhatust lepingust teavitada. Isegi juhul, kui müügileping oleks sõlmitud, siis lasub ÄS § 229 lg 2 järgi aktsionäride teavituskohustus aktsiaseltsi juhatusel, mitte kostjal. Hageja küsis AS-ilt Kunda-Auto müügitehingu tingimusi ning aktsiaseltsi juhatus on hagejale selgitanud, et müügilepingut ei ole sõlmitud, mistõttu ei ole aktsionäridele müügilepingut esitada. Aktsiaselts ei saa esitada informatsiooni tehingu kohta, mida ei ole sõlmitud. Hageja ei ole kordagi enne kohtumenetluse alustamist pöördunud kostja poole. Hageja on alusetult esitanud hagiavalduse, kuigi oli enne hagi esitamist teadlik, et müügilepingut ei ole sõlmitud. Hageja nõue oli kostja või Kunda-Auto AS-i tegevusest (andmete avaldamisest) sõltumata perspektiivitu, mistõttu ei saa lugeda, et kostja on põhjustanud hagimenetluse. Hageja nõudeks oli tuvastada ostueesõiguse olemasolu, mitte ostueesõiguse teostamise tuvastamine ega aktsiate omandi üleandmine. Ringkonnakohtu 3. novembri 2016 määruse p-s 8 antud juhtnööri kohaselt ei olnud kaebaja hagiavaldus põhjendatud ja kaebaja esitatud nõude suhtes õiguskaitse vajadus
puudus. Hagiavalduse esitamine ja sellest tekkinud kulud ei ole seotud kostja tegevusega või tegevusetusega, vaid kulud on otseselt tekkinud hageja enda perspektiivitu tegevuse tõttu. Kostja jääb varem esitatud seisukoha juurde, et kostja menetluskulud on täies ulatuses, s.o 2948 euro ulatuses, põhjendatud, kuid kostja ei pidanud mõistlikuks hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid vaidlustada. Puudub alus võrrelda hageja ja kostja poolt koostatud menetlusdokumentide mahtu, kuivõrd vaidluse all ei ole hageja kulude maht, vaid kostja menetluskulude maht.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017.a määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks või muutmiseks.
7.Hageja on vaidlustanud Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 määruse menetluse lõpetamiseks menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1850 eurot. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja on seisukohal, et menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, sest kostja oma käitumisega põhjustas menetluse.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti määranud kindlaks menetluskulude jaotuse vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1,4 ja rahalise suuruse vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1 mille kohaselt menetlust lõpetavas määruses tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus ja rahaline suurus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks sõlminud kompromissi (lg 3) või, et kostja oleks nõude rahuldanud peale hagi esitamist (lg-d 4, 5). Käesoleval juhul tingis kostja suhtes menetluse lõpetamise hageja poolt 2. jaanuaril 2017 esitatud avaldus menetluse lõpetamiseks, sest hagejal puuduvad oma nõuet kinnitavad vastavasisulised tõendid ja hageja ei pea menetluse jätkamist otstarbekaks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud, lähtuma TsMS § 162 lg-st 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul lõpetas maakohus menetluse otsust tegemata, sest hageja loobus esitatud hagist kostja vastu. Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 168 lg-t 4, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja oleks tema vastu esitatud nõude täitnud vaid seetõttu, et hagejal puuduvad oma nõuet kinnitavad vastavasisulised tõendid ja hageja ei pea menetluse jätkamist otstarbekaks (tl 146, p-d 2.2- 2.3).
10.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p
19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, millises ulatuses tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Maakohus on vähendanud arve nr 2016293 lisas kajastatud põhjendatud ja vajalikku ajakulu 12 tunni 30 minutini (17 t 15 min – 4 t 45 min). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kostja on esitanud 7. septembril 2016 määruskaebuse (tl 82-84) Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määruse peale ja vastuse hagiavaldusele (tl 95-101), 7. detsembril 2016 taotluse menetluse lõpetamiseks (tl 132-134). Ringkonnakohus nõustub, et esindaja ajakulu hindamine koostatud menetlusdokumentide lehekülgede arvu järgi ei ole õige. Kuid ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustus hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohtu hinnangul on nõue aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks tavapärasest keerukam ja ajamahukam. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud hagist loobumise põhjendatust ja sellest tulenevalt menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.