Võlaõigus › Väärtpaberid

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

139) p-des 1-7 märgitud. Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks luges maakohus 2,5 tundi, aruande p-s 8 märgitud 2,75 tunni asemel, arvestades määruskaebuse mahtu (2,5 lk). Taotluse (3 lk) koostamisele ning sellele eelnenud hageja vastuse ja kohtumäärustega tutvumise ning kliendiga nõupidamise põhjendatud ajakuluks luges maakohus kokku 3 tundi, mitte 3,5 tundi nagu aruande p-des 9-12 märgitud. Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas 12,5 tundi. Põhjendatud kuluks luges maakohus lisaks määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et käesolevat tsiviilasja ei saa pidada väga keerukaks või mahukaks ning kostja esindaja poolt ei ole esitatud kohtule ka märkimisväärselt tõendeid, mis õigustaks keskmisest kõrgema tunnitasu põhjendatust. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatuks tuleb lugeda Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna õigusabikulud summas 1500 eurot (12,5 t × 120), millele lisandub käibemaks 300 eurot ning riigilõiv 50 eurot, kokku 1850 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

leiab, et ka vähendatud kulud, mis maakohus on kostja kasuks välja mõistnud, on osaliselt põhjendamatud ning ebavajalikud. Hageja ei nõustu maakohtu metoodikaga põhjendatud ning vajalike kulude hindamisel, s.o ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega maksimaalselt 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele. Hageja on seisukohal, et pelgalt lehekülgede arv ei peegelda tehtud töö vajalikkust ega põhjendatust. Kostja dokumenditel on lehekülgede arvu kunstlikult suurendatud, muutes dokumendi joonduse kitsamaks. Seega ei saa kirjutatud lehekülgede põhine arvestus näidata adekvaatselt põhjendatud ja vajalike kulutuste mahtu. Hageja peab põhjendatud ja vajalikeks kostja menetluskulude suuruseks käesolevas vaidluses ajakulu 4,25 tundi. Hageja nõustub maakohtuga, et kostja esindaja mõistlik tunnitasu määra suurus on 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja peab kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4,25 tundi, töötasu hinnaga 120 eurot, kokku 510 eurot, s.o 612 eurot koos käibemaksuga.

puudus. Hagiavalduse esitamine ja sellest tekkinud kulud ei ole seotud kostja tegevusega või tegevusetusega, vaid kulud on otseselt tekkinud hageja enda perspektiivitu tegevuse tõttu. Kostja jääb varem esitatud seisukoha juurde, et kostja menetluskulud on täies ulatuses, s.o 2948 euro ulatuses, põhjendatud, kuid kostja ei pidanud mõistlikuks hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid vaidlustada. Puudub alus võrrelda hageja ja kostja poolt koostatud menetlusdokumentide mahtu, kuivõrd vaidluse all ei ole hageja kulude maht, vaid kostja menetluskulude maht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, millises ulatuses tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Maakohus on vähendanud arve nr 2016293 lisas kajastatud põhjendatud ja vajalikku ajakulu 12 tunni 30 minutini (17 t 15 min – 4 t 45 min). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kostja on esitanud 7. septembril 2016 määruskaebuse (tl 82-84) Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määruse peale ja vastuse hagiavaldusele (tl 95-101), 7. detsembril 2016 taotluse menetluse lõpetamiseks (tl 132-134). Ringkonnakohus nõustub, et esindaja ajakulu hindamine koostatud menetlusdokumentide lehekülgede arvu järgi ei ole õige. Kuid ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustus hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohtu hinnangul on nõue aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks tavapärasest keerukam ja ajamahukam. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud hagist loobumise põhjendatust ja sellest tulenevalt menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.