Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
25.01.2017.a., Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-11904
Tsiviilasi
S A hagiavaldus A K vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamise ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hagist loobumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S A (ik: xxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm; e-post: [email protected]) Kostja: A K (ik: xxxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik; e-post: [email protected])
Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-11904 seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Mõista hagejalt S Alt kostja A K kasuks välja menetluskulud summas 1850 eurot (sisaldab käibemaksu). Mõista hagejalt S Alt kostja A K kasuks välja viivis menetluskuludelt käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tagastada riigieelarvest Lenrid OÜ-le (arveldusarve nr EE147700771001299712, AS LHV Pank) tema poolt hageja eest 05.08.2016 hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 300 eurost, pool ehk 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud: Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-11904, s.o S A hagiavaldus A K vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamise ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamise nõudes. Viru Maakohtu 22.08.2016.a. kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise avaldus ning blokeeriti väärtpaberid ja seati käsutuskeeld Eesti väärtpaberite keskregistrisse hageja S A kasuks 142 xxxx aktsia suhtes, mille OÜ TallChart Transport omandas EVK andmetel 26.05.2016.a. tehinguga kostjalt A Klt. Vaatamata käsutuskeelule võimaldati nimetatud aktsiatega teha tehinguid, millel on S A heakskiit. Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2016.a. kohtumäärusega rahuldati A K määruskaebus ning tühistati Viru Maakohtu 22.08.2016.a määrus. Tühistatud osas tehti uus määrus, millega jäeti S A hagi tagamise taotlus rahuldamata. 07.12.2016.a. esitas kostja taotluse hageja hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul palub hageja hagiavaldusega tuvastada 26.05.2016.a. toimunud xxxx 142 aktsia võõrandamistehingu osas ostueesõiguse olemasolu, sest hagejale ei ole teada tehingu tingimused. Esitatud hagiavaldusega ei nõua hageja ostueesõiguse teostamise tuvastamist ega aktsiate omandit. Ringkonnakohus on oma 03.11.2016.a. määruse p-s 8 andnud juhtnööri, et aktsiaseltsi põhikirja p 4.5. järgi on nimelise aktsia võõrandamisel teistel aktsionäridel ostueesõigus ning eraldi tuvastushagi esitamine ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ilma sooritusnõude esitamiseta ei ole põhjendatud. Kuivõrd hageja nõuab hagis tuvastada ostueesõiguse olemasolu, ilma et oleks esitanud sooritusnõude, siis leiab kostja, et hagejal eraldi tuvastushagi suhtes õiguskaitse vajadus puudub ning esineb alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Juhul, kui kohus peab võimalikuks jätta hageja hagiavalduse läbi vaatamata, palub kostja jätta tema poolt kantud menetluskulud 2948 eurot (sisaldab käibemaksu) hageja kanda. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 5 kinnitab kostja, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja palus kohtul kohustada hagejat tasuma kostjale viivist hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus edastas kostja taotluse hagejale vastamiseks. 02.01.2017.a. esitas hageja kohtule vastuse ja hagist loobumise avalduse. Hageja avaldas, et analüüsides kostja poolt kohtumenetluses esitatud tõendeid ning võttes arvesse Riigikohtu praktikat loobub S A A K vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks esitatud hagist. Hageja selgitab, et on jätkuvalt arvamusel, et xxxx142 aktsia suhtes 26.05.2016.a. toimunud tehingu puhul on tegemist müügitehinguga, mis tähendab, et mitterahalise sissemakse tegemine kostja poolt on näilik. Kuivõrd aga hagejal puuduvad vastavasisulised tõendid ning hageja väidet kinnitavate tõendite kogumine on sisuliselt võimatu, ei pea hageja otstarbekaks menetluse jätkamist. TsMS § 150
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja hagist loobub. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 175 eurot arveldusarvele, millelt on toimunud riigilõivu tasumine. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja palub, tuginedes TsMS § 162 lg-le 4 jätta kummagi poole menetluskulud käesolevas asjas poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtusse pöördumise põhjustas ainuüksi kostja käitumine, hageja soovis vaidlust lahendada kohtuväliselt ning pöördus selleks korduvalt kohtuväliselt kostja poole. Juhul kui kohus peab põhjendatuks kostja menetluskulude osaliselt või täielikult hageja kanda jätmist, siis palub hageja kohtul lähtuda hageja poolt esitatavatest vastuväidetest kostja poolt 07.12.2016.a. esitatud menetluskulude nimekirjale ning märgib, et kokku peab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4,25 tundi, töötasu hinnaga 120.00 eurot, kokku 510.00 eurot, millele lisandub käibemaks 102.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja võtta vastu S A hagist loobumine, lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-11904, tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus edastas hageja avalduse kostjale vastamiseks. Kostja märkis 10.01.2017.a. esitatud vastuses, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja 07.12.2016.a. taotlusele jätta hagi läbi vaatamata. Seega ei ole hageja vaielnud vastu taotlusele jätta hageja hagi läbi vaatamata. Kostja on seisukohal, et esmalt tuleks lahendada kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest taotluse lahendamisel selgub, kas hageja on esitanud kohtule õiguspärase nõude või mitte. Kui hageja ei ole esitanud õiguspärast nõuet, siis puudub alus asja sisuliseks menetlemiseks. Kuivõrd ringkonnakohus on möönnud, et esinevad alused hageja hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks ning kostja on esitanud vastava taotluse, millele hageja ei ole vastu vaielnud, palub kostja rahuldada esitatud taotlus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks jätta hagiavaldust läbi vaatamata, siis peab märgib kostja hageja hagist loobumise taotluse osas, et ei vaidle vastu hageja taotlusele hagist loobumiseks, kuid leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 järgi täies ulatuses jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et puuduvad alused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, sest kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole ebaõiglane. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud 4,25 töötunni ulatuses. Kostja hagejaga ei nõustu ja leiab, et kostja menetluskulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu suuruse osas jääb kostja seisukoha juurde, et põhjendatud tunnitasuks võib Riigikohtu praktika järgi olla ka 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palub oma menetluskulud summas 2948 eurot jätta täies ulatuses hageja kanda. Tulenevalt eeltoodust, palub kostja jätta S A hagiavaldus A K vastu läbi vaatamata, määrata kindlaks menetluskulud, jätta A K menetluskulud 2948 eurot S A kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; või juhul, kui kohus ei pea võimalikuks jätta hagiavaldust läbi vaatamata, siis lõpetada asja menetlus hagist loobumise alusel, määrata kindlaks menetluskulud, jätta A K menetluskulud 2948 eurot S A kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata, hageja hagist loobumise avaldusega ning tsiviilasja materjalidega, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on küll enne hagist loobumise avalduse esitamist taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuid viidatud sätte kohaselt on hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus mitte kohustus, kuivõrd kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, aga kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning TsMS § 429 lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega. Seega peab kohus menetluse lõpetama ning hagist loobumise avalduse vastu võtma, kui ei esine TsMS § 429 lg 4 sätestatud aluseid loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Hageja esitas 02.01.2017.a. kohtule hagist loobumise avalduse. Kostja oma 10.01.2017.a. vastuses hageja hagist loobumise avaldusele märkis, et kostja ei vaidle vastu hageja taotlusele hagist loobumiseks, kuid leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 järgi täies ulatuses jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei ole vastuväited hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele ning arvestades, et hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku menetlusosaliste õigusi, leiab kohus, et ei esine aluseid loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ning tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kuna asja menetlus lõpetatakse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, siis ei ole võimalik rahuldada kostja taotlust jätta hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine: TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Lenrid OÜ on tasunud 05.08.2016.a. hageja eest riigilõivu 350 eurot (maksekorraldus, tl 25), s.o 300 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja poole tasutud riigilõivust, s.o 175 euro, tagastamist arveldusarvele, millelt on toimunud riigilõivu tasumine. Kohus leiab, et põhjendatud on tagastada Lenrid OÜ-le pool, s.o 150 eurot, tema poolt hageja eest hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 300 eurost, Lenrid OÜ arveldusarvele nr EE147700771001299712 AS-is LHV Pank.
Menetluskulud: TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hagist ei ole loobutud seetõttu, et kostjad oleks kohtumenetluses esitatud nõude täitnud, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mistõttu ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele ka TsMS § 162 lg 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 lause 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 teise lõike kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal on tekkinud lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus, tutvunud kostja esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse ülevaatega, leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu ning kantud kulud on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamatud. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik olukord, kus professionaalsete õigusteadmistega esindajal kulub tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ning nende analüüsimiseks, enne ühegi menetlusdokumendi koostamist, aega kokku 5,25 tundi ning seejärel kostja vastuse koostamiseks ja üle vaatamiseks kokku 5,75 tundi. Kohus leiab, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega maksimaalselt 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ning kostja vastuse (kokku 7 lk) koostamiseks kokku maksimaalselt 7 tundi, mitte 11 tundi nagu aruande (tl 138-139) p 1-7 märgitud. Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 2,5 tundi, aruande p-s 8 märgitud 2,75 tunni asemel, arvestades määruskaebuse mahtu (2,5 lk). Taotluse (3 lk) koostamisele ning sellele eelnenud hageja vastuse ja kohtumäärustega tutvumise ning kliendiga nõupidamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 3 tundi, mitte 3,5 tundi nagu aruande p-des 9-12 märgitud. Seega kokku loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks käesolevas
tsiviilasjas 12,5 tundi. Kostja põhjendatud kuluks käesolevas tsiviilasjas loeb kohus veel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 01.06.2016 lahendis nr 3-2-1-39-16 märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Sama seisukohta väljendab ka kostja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14. Kuid Riigikohus on samas lahendis toonud välja, et teatud juhtudel võib olla ka keskmisest mõnevõrra kõrgema lepingulise esindaja tunnitasu (kuni 153 eurot ilma käibemaksuta) põhjendatud, lähtudes tsiviilasja keerukusest ja mahukusest ning arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja ei saa pidada väga keerukaks või mahukaks ning kostja esindaja poolt ei ole esitatud kohtule ka märkimisväärselt tõendeid, mis õigustaks keskmisest kõrgema tunnitasu põhjendatust. Seega asub kohus seisukohale, et põhjendatuks tuleb lugeda Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna õigusabikulud summas 1500 eurot (12,5 t x 120), millele lisandub käibemaks ning riigilõivu 50 eurot, seega kokku 1850 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 sätestatud ulatuses.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2017 kohtumääruse
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.