Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-17-2726 summa hüvitamist. Lisaks on hageja kogemata tasunud üüri kahel korral aprillis 2015.a summas 200 eurot, mida kostja ei ole hagejale tagastanud. Pärnu Maakohus jättis 16.03.2017.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 16.03.2017.a määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama hagiavalduses puudused 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hagejale toimetati menetlusdokumendid kätte 20.03.2017.a aadressil xxx xx-xx, xxxxx. Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas M. B.i abikaasa I. B.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendid M. B.ile kättetoimetatuks dokumentide kättetoimetamisega M. B.iga samas eluruumis elavale isikule, s.o I. B.ile. M. B. kohustus kõrvaldama puudused hagiavalduses hiljemalt 30.03.2017.a. Kohtule teadaolevalt hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid tähtaegselt, s.o ei ole täpsustanud ja põhjendanud hagi eset, avalduse faktilisi asjaolusid, viidanud konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada sooviks. Hageja on hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses esitanud erinevad nõudes kostja vastu ning ei ole põhjendanud, millest nõuete summad tulenevad. Samuti ei ole hageja täpsustanud kostjaga sõlmitud kokkuleppe aega ning sisu, millest tulenevalt ei ole hagi asjaolud piisavalt täpsed ning kohtule jääb arusaamatuks nõude kujunemine. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid. Kohus leiab, et tuleb keelduda M. B.i menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest. TsMS § 181 järgi menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus asub ka seisukohale, et isiku kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas, kuna kohus keeldub käesoleva määrusega mh hagiavalduse menetlemisest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

2-17-2726 lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.