Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, exxxx), juhatuse liige Xxxx; Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnis Juurmann (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Poolte kokkuleppel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista xxxx (isikukood xxxx) XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks käenduskohustusest tulenev võlgnevus 23 423 eurot, s.o põhivõlg 22 600 eurot ja 14.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 823 eurot. Välja mõista Xxxx(isikukood xxxx) XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks viivis 0,03% iga viivitatud päeva eest põhivõlalt 22 241,47 eurolt alates 15.09.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Jätta rahuldamata hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks summas 13,28 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. Otsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.XxxxOÜ (hageja) esitas 14.09.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 16.09.2015 määrusega jäeti hagi käiguta (T lk 19jj). Hageja esitas täiendavad dokumendid 14.10.2015.
2.Harju Maakohtu 26.10.2015 määrusega võeti hagi menetlusse (t lk 28jj). Kostja vastas hagile 13.11.2015 (t lk 32-37).
3.Hageja esitas oma arvamuse kostja vastusele 11.12.2015 (t lk 49-53) ning täiendava arvamuse 18.05.2016 (t lk 56-59). Kostja esitas täiendava vastuse ja menetluskulude nimekirja 20.05.2016 (t lk 60-69). Hageja esitas oma täiendava arvamuse 18.07.2016. Kostja esitas oma täiendava menetluskulude nimekirja 01.08.2016 ja täiendava seisukoha koos kulude nimekirjaga 02.08.2016. Hageja esitas 13.09.2016 oma arvamuse kostja menetluskuludele.
4.Hageja palus hagiavalduses vaadata asi läbi kirjalikus menetluses (t lk 2). Kirjaliku menetlusega nõustus ka kostja (t lk 36).
5.Kohus määras pooltele täiendavad tähtajad 16.09.2016 määrusega. Hageja esitas 29.09.2016 oma menetluskulude nimekirja ja arvamuse kostja menetluskuludele. Hageja vaidlustas kostja menetluskulude suuruse põhjendatuse ka juba 13.09.2016 esitatud menetlusdokumendis (t lk 136). Kostja vastas hageja menetluskulude nimekirjale 10.10.2016 (t lk 164-170).
6.27.11.2015 teatas hageja kohtule, et pooled on alustanud läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks (t lk 41). Harju Maakohtu 11.05.2016 kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 20.05.2015. Kompromissi ei saavutatud, kuna kostja nõustus hagejale maksma nõutud summa ainult osade kaupa 24 kuu jooksul ja hageja oli sellise pakkumisega nõus tingimusel, et kostja annab tagatise. Kostja tagatist ei andnud (vt ka t lk 64). 06.06.2016 e-kirjaga kinnitas hageja, et on nõus kompromissi sõlmima kostja pakutud tingimustel juhul, kui kostja annab tagatise (t lk 70). 07.06.2016 teatas kostja, et tal ei ole võimalik tagatist anda (t lk 71).
06.07.2016 andis kohus pooltele täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 01.082016 (t lk 73). 18.07.2016 teatas hageja (t lk 77), et kompromissi pole sündinud, kuna kostja ei ole nõus andma tagatist. Seda kinnitas ka kostja (01.08.2016 e-kiri, t lk 86). Hageja nõuded ja menetluskulud
7.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 22 600 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 836,28 euro. Lisaks taotleb hageja kohustada kostjat tasuma põhinõudelt viivist 0,03 % päevas alates 15.09.2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Nõude aluseks on võlatunnistus ja käendusleping. Hageja esitab nõude kostja kui käendaja vastu.
8.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud (t lk 1-4): -
Hageja, XxxxOÜ (edaspidi põhivõlgnik) ning kostja vahel sõlmiti 11.12.2014 leping pealkirjaga „Võla tasumise kokkulepe“ (edaspidi leping), mis sisaldab võlatunnistust, võlgnevuse ajatamise kokkulepet ning käenduslepingut.
-
Põhivõlgnik tunnistas lepinguga rahalist kohustust hageja ees summas 29 000 eurot ning kohustus selle tasuma igakuiselt 10 osamaksena, millest esimesed 9 osamakset olid suurusega 3 200 eurot. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik lepingu p 4. kohaselt tasuma hagejale viivist 0,03% päevas tähtaegselt tasumata summalt.
-
Lepingu p 3 on sätestatud käendusleping kostjaga, millega viimane käendab põhivõlgniku kohustusi. Käenduse piirmäär on 29 000 eurot.
-
Kostja asus lepingust tulenevat kohustust põhivõlgniku eest täima, kuid tegi seda osaliselt, tasudes kaks esimest osamakset. Rohkem pole ei põhivõlgnik ega kostja lepinguga võetud kohustusi täitnud. Kostja on küll hagejat informeerinud maksete viibimisest, kuid kohustuste täitmist ei ole siiski toimunud.
9.Harju Maakohtule 11.12.2015 esitatud menetlusdokumendis ei nõustu hageja kostja vastuväidetega. Lepingu kohaselt vastutab käendaja automaatselt alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. Käendusjuhtum on saabunud, sest põhivõlgnik pole oma kohustusi täitnud. Pooled ei ole leppinud kokku, et käendaja vastutab üksnes juhul kui nõuet ei saa põhivõlgniku osas rahuldada. Käendaja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga. Kostja vastuväited viivise osas (hea usu põhimõte ja vähendamine) on põhjendamatud. Hageja esindusõigust tõendab volikiri.
10.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (t lk 145) on hageja lepingulise esindaja kulud 1 900 eurot 19 töötunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ning riigilõiv 1 000 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskulude nimekirjad 14.09.2015 (t lk 14); ja 29.09.2016 (t lk 145).
12.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ning palub kohtul hinnata nende õiguspärasust (t lk 136-138 ja 144). Kostja dokumentidest ei nähtu märkimisväärset õiguslikku analüüsi ning tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Kostja kulud on ülepaisutatud.
Kostja vastuväited hagile ja menetluskulud
13.Kostja vaidleb 13.11.2015 Harju Maakohtule esitatud vastuses (t lk 32-37) hagile vastu ning leiab, et see tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata. Kostja on toonud esile järgmised vastuväited: -
Hageja lepingulisel esindajal puudub esindusõigus.
-
Hageja ei ole tõendanud käendusjuhtumit. Hageja ei ole tõendanud, et nõue on muutunud sissenõutavaks ja et põhivõlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Hagejal on nõue käendaja (kostja) vastu vaid juhul, kui hageja ei saa lepingu esemeks olevat nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks põhivõlgnikult nõudnud kohustuse täitmist.
-
Kuna hagejal puudub kokkuleppest tulenev nõue kostja vastu, tuleb hagiavalduses esitatud viivisenõue jätta seetõttu rahuldamata.
-
Kui kohus peaks leidma, et kostjal on hageja ees hagiavalduses väidetud kohustus, oleks kostja viivisenõude rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja on olnud kogu aeg valmis pidama läbirääkimisi ning tegema pingutusi olukorra lahendamiseks. Arvestades kostja keerulist majanduslikku seisundit, oleks kostjalt viivise väljamõistmine äärmiselt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne.
-
Kostja palub hageja poolt nõutud viivist vähendada.
14.20.05.2016 esitas kostja lisaks vastuväite, et käendusleping on sõlmitud 12 minutit enne tagatava kohustuse sõlmimist ja seega võlaõigusseaduse /VÕS/ § 142 lg 6 järgi tühine (t lk 6065).
15.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda sõltumata hagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Juhul kui kohus leiab, et hagiavaldus kuulub mingis osas rahuldamisele, palub kostja kohtul lähtuda menetluskulude jaotusel TsMS § 163 lg-st 2.
16.Kostja 20.05.2016 menetluskulude nimekirja (t lk 66-69) kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 2 392 eurot (km-ga) 15 tunni ja 20 min eest tasumääraga 130 eurot tunnis. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 01.08.2016 täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt lisandub eelnevale kostja esindajakulu 5 tunni eest (a 130 eurot) kokku 780 eurot (t lk 89-92).
17.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu (t lk 164-170). Hageja menetluskulude nimekirjad on vastuolulised ja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendamatult suur. Lisaks tekitas hageja tegevus esindaja esindusõiguse tõendamisel kostjale põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja hinnangul ei ole tsiviilasi keerukas ja menetluskulude kuhjumine on tingitud peaasjalikult hageja esindaja esindusõiguse puudulikkust tõendamisest ja pahausksest käitumisest kompromissiläbirääkimiste pidamisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Esmalt lahendab kohus seni lahendamata taotlused.
20.1.13.11.2015 vastuses hagile palub kostja jätta hagi läbivaatamata juhul, kui kohus tuvastab, et kostja esindajal puudub esindusõigus. Hageja esindaja Priit Pööbo on koos hagiavaldusega esitanud volikirja, mille kohaselt hageja juhatuse liige volitab teda hagejat esindama hagis XxxxOÜ vastu (t lk 16). 14.10.2015 esitas hageja esindaja täiendavalt ka teise volikirja (t lk 27), mille kohaselt on teda volitatud esindama Harju Maakohtus ka vaidluses kostja vastu. Hageja juhatuse liige Xxxx on kohtule korduvalt kinnitanud, et kiidab volitatud esindaja tegevuse heaks tagantjärele, kui see peab vajalikuks osutuma ning märgib, et Priit Pööbo on jätkuvalt hageja lepinguline esindaja (vt t lk 54; t lk 7985; t lk 147-148). Seega on hageja esindajal olnud õiguspärased volitused hageja nimel tegutsemiseks hagi esitamisest arvates (tsiviilseadustiku üldosa seaduse /TsÜS/ § 118 lg 1) ning seega pole saabunud tingimus või asjaolu, mille kostja sidus hagi läbivaatamata jätmiseks esitatud taotlusega. Seetõttu jätab kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud ka muid seaduses sätestatud aluseid hagi läbivaatamata jätmiseks.
19.Kohus, vaadanud läbi hagi, sellele lisatud materjalid, analüüsinud kostja vastuväiteid ja uurinud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et hagi saab põhinõude osas rahuldada täielikult. Viivisenõude rahuldab kohus osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
20.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
Hageja ja kostja ning XxxxOÜ, mille juhataja ja ainuosanik on kostja abikaasa Xxxx (vt ka kostja 13.11.2015 vastus hagile t lk 36), sõlmisid 11.12.2014 kokkuleppe, millega põhivõlgnik tunnistas üürilepingust tulenevat võlga summas 29 000 eurot ja kohustus selle tasuma osade kaupa 10 kuu jooksul hiljemalt 12.09.2015. Sama kokkuleppega võttis kostja kohustuse vastustada solidaarselt põhivõlgnikuga maksegraafiku täimise eest (lepingu p3). T lk 5-8.
-
Kostja täitis graafikujärgse esimese ja teise osamakse tasumise kohustuse (kokku 6 400 eurot) põhivõlgniku eest (hagiavalduse p 1.3). Kostja lubas jätkata maksegraafiku täimist (poolte e-kirjavahetus märts 2015, t lk 9-11), kui ei ole seda teinud.
21.Pooled ei vaidle, et poolte vahel on käenduslepingust tulenev õigussuhe ning et käendaja osalusel on põhivõlgnik 11.12.2014 lepinguga tunnistanud võlga ja nõustunud selle likvideerima maksegraafiku alusel. Seda põhivõlgniku kohustust ongi kostja käendajana nõustunud tagama.
22.Kostja sisulised vastuväited seisnevad selles, et hageja pole tõendanud, et põhivõlgnik ei täida kohustust ja viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus.
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on väitnud, et leping on täitmata. Seega, kui kostja väidab, et põhivõlgnik on lepingu täitnud, siis tuleb kostjal seda tõendada. Vastuväidetes hagile ei väida kostja, et võlga ei ole. Kostja ei ole ise esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et võlg oleks tasutud. Seega pole õige kostja väide, et käendusjuhtum ei ole saabunud.
24.Lepingu 3 kohaselt tekkis kostjal käenduskohustus koheselt, kui põhivõlgnik maksegraafikus kokkulepitud igakordset makset ei tasu. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud, et kostja vastutus realiseerub vaid juhul, kui hageja nõude rahuldamine põhivõlgniku vastu nurjub. Vastupidi – kokku on lepitud selles, et käendaja vastutus realiseerub koheselt, kui põhivõlgnik maksegraafikut ei täida. Kui käendaja on lepingus võtnud kohustuse vastutada käendatava kõigi rahaliste kohustuste eest võlausaldaja ees (käesoleval juhul kuni 29 000 euro ulatuses), siis on täidetud VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 eeldused käendaja solidaarse ja täieliku vastutuse kohta võlausaldaja ees ning tõendamiskoormus selle kohta, et käendus on lõppenud, lasub käendajal (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-124-12). Kostja pole tõendanud, et põhivõlgnik on kohustuse täitnud. Kostja pole tõendanud ega väitnud ka seda, et ta ise käendajana, on kohustuse täitnud. Kõigi lepingus kokkulepitud graafikujärgsete maksete tähtaeg (12.09.2015) oli hagi esitamise ajaks (14.09.2015) möödunud.
25.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist ka ainult kostjalt.
26.Täiendavalt on kostja vastuväidetes esitanud seisukoha, et käendusleping on sõlmitud 12 minutit enne 11.12.2014 lepingu sõlmimist ja seega on see tühine VÕS § 142 lg 6 alusel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Leping on käesoleval juhul allkirjastatud lepinguosaliste poolt digitaalselt. Seega selle allkirjastamine kõigi poolt ühel ja samal kellaajal, on võimatu arvestades, et allkirjastamiseks luuakse üks nn „konteiner“, mida saab iga menetlusosaline allkirjastada alles pärast seda, kui eelmine on selle juba allkirjastanud. Seega tuleb kõik lepingud, mis on menetlusosaliste poolt digiallkirjastatud, lugeda sõlmituks sellel kuupäeval, milles pooled on kokku leppinud - antud juhul 11.12.2014. Lisaks märgib kohus, et põhivõlgniku kohustus oli olemas ka enne 11.12.2014 lepingu allkirjastamist. Lepingu punktis 1 märgivad kõik lepinguosalised, et tunnistatakse üürilepingust tulenevat üüri, kõrvalkulude ja viivise võlgnevust. Seega ei ole käendaja taganud kohustust, mida pole. Kuid ka siis, kui kohustus tekib tulevikus, saab käendulepinguga seda tagada. Nimelt sätestab VÕS § 142 lg 3, et käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust ja tulevast kohustust, kui kohustus on piisavalt määratletav. Seega ei ole leping vastuolus VÕS § 142 lg-ga 6.
27.Eeltoodu alusel rahuldab kohus 11.12.2014 sõlmitud lepingust (sisaldab ka kostja võetud käenduskohustust) tuleneva hageja põhinõude kostja vastu hagis nõutud ulatuses, s.o summas 22 600 eurot.
28.Hageja viivisenõude osas märgib kohus järgmist: a) VÕS § 113 lg 6 sätestab imperatiivse keelu nõuda viivist intressi või viivise maksmisega viivitamise eest. Lepingus sätestatud maksegraafik on kokku lepitud arvestades, et see
sisaldab nii üürivõlgnevust, kui ka üüri õigeaegse tasumata jätmise eest sissenõutavaks muutunud viivist. Lepingu 1 kohaselt on põhivõlgnevuse suuruseks 28 642,47 eurot. Kohus märgib, et viivise võimalikku arvutamist intressilt peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16; tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 31). Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. VÕS § 113 lg 6 kohaldamine võib olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna. Kuna VÕS § 113 lg 6 on imperatiivne säte võlgniku kaitseks, siis tuleb vastavaid asjaolusid tõendada võlausaldajal (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14). Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Seega loeb kohus viivisearvestuse VÕS § 113 lg 6 alusel põhjendatuks põhivõlgnevuse 28 641,47 euro ulatuses, millest kohus arvestab maha juba tasutud 6 400 eurot. b) Kostja leiab, et viivise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna ta on teinud jõupingutusi olukorra lahendamiseks. Kohus ei saa kostja väitega nõustuda – hagi on esitatud Harju Maakohtule 14.09.2015 ning kostja ei ole ligi 2 aasta jooksul teinud mitte ühtegi ülekannet võla kustutamiseks ega näidanud muul viisil üles soovi või tahtmist olukorda lahendada. Kompromissina pakutud võla tasumine järjekordse maksegraafiku alusel ei ole kohtu arvates piisav hea tahtmise üles näitamine, kui sellega ei kaasne ühtegi reaalset toimingut võla vähendamiseks. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. See tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguste kuritarvitamise üle otsustamine tähendab hinnangu andmist, kas õiguse omaja kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varaline eelis, mis talle ei kuulu. Õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad (vt ka RKRTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-49-12). Kohus leiab, et kostja pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja on käitunud pahauskselt. Lepingus kokkulepitud viivise nõudmine iseenesest ei saa olla heade kommetega vastuolus. Aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1128-14). Kostja ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud. Pooled on lepingu ps 4 viivise maksmise kohustuses kokku leppinud ja hageja on selle nõude õigeaegselt esitanud. c) Kostja on alternatiivsena palunud viivisenõuet vähendada, kuna see on äärmiselt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne.
VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
-
Seega on viivise vähendamine õigustatud siis, kui viivis on ebamõistlikult suur. Viivise mõistliku suuruseni vähendamiseks, tuleb esitada asjaolud, mis näitavad: Millises ulatuses võlgnik on kohustust täitnud ning kuidas püüdnud kohustuse täitmist jätkata; Milline on hageja õigustatud huvi viivise saamiseks; Lepingupoolte majanduslikku olukorda. Käesoleval juhul on kohus hagi alusel tuvastanud, et kostja täitis kohustust (10 maksegraafikujärgset osamakset) vaid 2 makse ulatuses. Selle järgselt pole kostja näidanud üles head tahet võlga kustutada, ehk pole teinud 2 aasta jooksul ühtegi makset kohustuse kasvõi osaliseks täitmiseks. Poolte ega ka kostja enda majandusliku seisundi kohta pole kohtule tõendeid esitatud. Samuti pole tõendeid esitatud hageja õigustatud huvi olemasolu või puudumise kohta. Seega pole kohtul VÕS § 162 lg-s 1 nimetatud asjaolusid ja andmeid, mille alusel saaks viivise vähendamise nõuet kaaluda. Kohtu hinnangul ei piisa deklaratiivsest väitest, et viivis on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Viivisemäära suurus ei erine oluliselt seadusjärgsest viivisemäärast (VÕS § 113) ning seetõttu kohus leiab, et iseenesest ei ole sellises määras viivise nõudmine ei põhjendamatu ega ebaproportsionaalne.
29.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks (14.09.2015) sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt 22 241,47 eurolt (s.o põhivõlg 28 641,47 – tasutud 6 400 eurot), summas 823 eurot. Alates hagi esitamisest ehk alates 15.09.2015 tuleb kostjal tasuda hagejale viivist 0,03% päevas iga viivtatud päeva eest põhivõlasummast 22 241, 47 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kohus märgib, et on viivise arvestamisel lähtunud hageja esitatud viivisearvestusest (t lk 12) ning vähendanud seda proportsionaalselt arvestades põhivõlgnevuse suhet koguvõlgnevusse.
30.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud kohustuse ja viivise summas 23 423 eurot (s.o põhivõlg 22 600 eurot ja viivis summas 823 eurot). Lisaks mõistab kohus välja viivise põhivõlalt 22 241,47 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ka kindlaksmääramine
31.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus leiab, et sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei diferentseeri menetluskulude jaotuses hagi osalist rahuldamist, kuivõrd kohus rahuldab hagi 99,94% ulatuses.
33.Kostja on viidanud nii TsMS §-le 162 lg 4 (kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik) kui ka TsMS §-le 163 lg 2 (kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud), mis peaksid kostja arvates andma alust menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Kohus sellega ei nõustu – kostja pole esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et menetluskulu jätmine tema kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kompromissi osas märgib kohus, et hageja nõustus kostja pakutuga, kuid esitas lisatingimusena tagatise andmise nõude. Sellega ei nõustunud kostja. Seega ei ole hageja takistanud kompromissi sõlmimist.
34.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
35.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.