(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-15334 (endine number 2/254-22225/05)
Tsiviilasi
OÜhagi OÜ vastu 8 496 krooni saamiseks
Eelistungi toimumise aeg
31. mai 2006. a
Eelistungil osalenud isik
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige H.H
Kostja 31.05.2006 toimunud eelistungile ei ilmunud. Kostja abikaasa on meili teel teatanud, et kuna konverents Leedus pikenes eelistungi toimumise päevani, ei jõua kostja Tallinnasse kohtuistungi toimumise ajaks. Hageja taotles eelistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 01.06.2005 sõlmitud õigusabilepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 8 496 krooni tasumist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 8 496 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja kohtukulud: riigilõiv 700 krooni ja õigusabikulu 10 800 krooni. Põhja-Eesti tööpiirkonna vene keele – eesti keele vandetõlk Ines Tammsalu kinnituse kohaselt (t lk 61) on hagejal tõlgete esitamise kulu 160 krooni. Hageja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist (kompromissettepaneku vormistamine, dokumentaalsete tõendite tõlkimine, ettevalmistamine kohtuistungiks, menetlemine Harju Maakohtus), kuid ei ole esitanud õigusabikulude kandmist ega vastava kohustuse tekkimist tulevikus tõendavaid dokumente. Vandetõlk Ines Tammsalu kinnituse kohaselt on dokumentaalsed tõendid hageja H.Hpoolt tõlgitud (t lk 61). H.Hon hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige. Kohus ei saa arvestada hageja poolt menetluses esitatud õigusabikulusid, kuna vastavalt TsMS § 61 lg-le 1 mõistetakse teiselt poolelt välja vaid tema esindaja osutatud õigusabi kulud. Kohus asub seisukohale, et esindaja all tuleb mõista lepingulist, mitte aga seaduslikku esindajat. Selline käsitlus on kooskõlas ka praegu kehtiva TsMS § 175 lg-ga 1. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Seega jätab kohus hageja seadusliku esindaja osutatud õigusabi kulu kostjalt välja mõistmata. Väljamõistmisele kuulub vajaliku ja põhjendatud
kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni ning tõlgete esitamise kulu 160 krooni hageja kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.