2-05-19195/1 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja on viidanud asjaolule, et Tallinna Linnakohtu 23. septembri 2004 otsusega on võlgniku juhatuse liikme A.K. taotlusel välja kuulutatud võlgniku OÜ Munatalu pankrot; pankrotihalduriks on nimetatud Kalev Mägi. OÜ Munatalu (pankrotis) ja kostja A.K. vahel oli sõlmitud 27. juunil 2003 laenuleping, mille kohaselt kostja andis hagejale laenu 829 500 krooni. Laenu kustutamise tähtajaks on märgitud lepingus 2013 aasta 30. juuli ning laenusumma kuulus tagastamisele võrdsetes osades üheksa aasta jooksul tagastamise algusega juuli 2005. Seega tuleks lepingujärgselt aastas tagastada laenu summas 92 166.66 krooni. OÜ Munatalu (pankrotis) raamatupidamisdokumentidest nähtub, nagu oleks kostja tasutud hageja kassasse ajavahemikul 27 veebruar 2004 kuni 11. juuni 2004 kokku summas 1 017 400 krooni, mis nähtub 15-st kassa sissetuleku orderist. Nende laenusummade tagastamine ei kajastu aga kostja allkirjastatud 31. mai 2004 raamatupidamisbilansis. OÜ Munatalu (pankrotis) raamatupidamisdokumentidest nähtub, et 30. juunil 2004 (22 päeva enne pankrotiavalduse esitamist kohtule) on hageja kassa väljamineku orderiga nr 240173 kostjale, kes on hageja osanik ja juhatuse liige, tagastanud 2004. a saadud laenu summas 100 000 krooni ja 20. septembril 2004. a (pankrotimenetluse ajal) kassa väljamineku orderiga nr 24262 saadud laenu summas 35 000 krooni. Kostja allkirjastatud OÜ Munatalu 31. mai 2004 raamatupidamisbilansi järgi olid hagejal sel perioodil lühiajalisi kohustusi kokku summas 4 534 736 krooni ja omakapital negatiivne summas miinus 1 083 515 krooni. Seega oli hageja enne laenu tagastamist juba sisuliselt maksejõuetu. Hageja maksejõuetust kinnitab ka audiitori järeldusotsus omanikele, milles audiitor on viidanud, et seisuga 31. detsember 2003 lühiajalised kohustused ületavad käibevara 3,6 korda ning esineb raskusi tarnijate arvete tasumisel. Samuti audiitor viidanud asjaolule, et ettevõtte tegevuse jätkuvus on ohustatud. Kehtiva PankS § 113 lg l p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui ei tõendata, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. PankS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. PankrS § 117 lg 2 kohaselt on võlgniku lähikondseteks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku osanik.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs PankS § 118 lg l kohaselt esitab tagasivõitmise nõude võlgniku nimel haldur. OÜ Munatalu pankrot on välja kuulutatud 27. septembril 2004 ja pankrotihalduriks nimetatud Kalev Mägi, kes OÜ Munatalu nimel on esitanud tagasivõitmise hagi 135 000 krooni A.K. vastu. Kostja väide pankrotihalduri suutmatusest OÜ Munatalu majandada on palasõnaline väide ega ole ka asjakohane, kuna ei ole otseselt seotud vaidluse esemega. A.K. ei ole vaidlustanud 135 000 krooni saamist 30. juunil ja 20. septembril 2004 OÜ-lt Munatalu (pankrotis). A.K. ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta oli OÜ Munatalu osanik ja juhatuse liige. Seega PankrS § 117 lg 2 kohaselt oli A.K. OÜ Munatalu lähikondseks. Tuvastatuks tuleb lugeda ka asjaolu, et 135 000 kroonist 100 000 krooni sai A.K. kuu aega enne OÜ Munatalu pankrotimenetlus algatamist ja 35 000 krooni pankotimenetluse ajal, s. o mõned päevad enne OÜ Munatalu pankroti väljakuulutamist 23. septembril 2004. Hageja on põhjendatult hagi õigusliku alusena tuginenud PankS § 113 lg l p-le 3, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui ei tõendata, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Kohtul tuleb õigusliku küsimusena lahendada, kas OÜ Munatalu oli 135 000 krooni üleandmisel A.K.le maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Kohus on seisukohal, et usaldusväärselt on tõendatud OÜ Munatalu maksejõuetus 2004. aastal. See asjaolu nähtub OÜ Munatalu 31. mai 2004 raamatupidamisbilansist, mille kohaselt oli OÜ-l Munatalu lühiajalisi kohustusi kokku summas 4 534 736 krooni ja omakapital negatiivne summas miinus 1 083 515 krooni. OÜ Munatalu maksejõuetust kinnitab ka audiitori järeldusotsus, millest nähtub, et seisuga 31. detsember 2003 OÜ Munatalu lühiajalised kohustused ületasid käibevara 3,6 korda ning esines raskusi tarnijate arvete tasumisel ning audiitor on viidanud asjaolule, et ettevõtte tegevuse jätkuvus on ohustatud. Kostja vastuväidet pankrotisituatsiooni puudumisele loeb kohus tegelikele faktilistele asjaoludele mittevastavaks. Hagis on pankrotihalduri käsitlus asjakohane selles, et hageja tasunud kostjale võla 135 000 krooni ajal, mil ta ise oli maksevõimetu. Võlgniku niigi suurt käibevahendite puudust arvestades oli antud laenu tasumine antud ajamomendil ja enne tähtaega ning lepingus ettenähtust suuremas summas majanduslikult temale äärmiselt kahjulik, tuues kaasa teiste võlgnevuste, milliste tähtaeg oli saabunud, tasumata jätmise ja hageja kohustuste kasvamise tähtaja rikkumisest tulenevate intresside ja viiviste võrra. Kui võlgnik täidab kohustuse olukorras, kus ta ei suuda enam kõiki oma kohustusi täita, esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult teiste võlausaldajate huve. Sellise teadliku valiku eeldamine on põhjenduseks, et lähikondlastega tehtud tehinguid saab tagasi võita ja neile tasutud võlgasid tagasi nõuda. PankS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Kohus osutab siinkohal veel asjaolule, et OÜ Munatalu pankrotiavalduse esitas võlgnik juhatuse liikme A.K. isikus 22. juulil 2004 ning juba mõne päeva pärast 30. juuni 2004 kassa väljamineku orderist nähtub OÜ-lt Munatalu 100 000 krooni tasumine A.K.le. Hagi on põhjendatud ja tuleb PankS § 113 lg l p 3 alusel rahuldada.