Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-14-63322 Tsiviilasi AS-i SEB Liising hagi AS-i Assotrans vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 35 368,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Liising (reg nr 10281767, Tallinn, Tornimäe 2), hageja esindajad Maire Saare, Aili Kuppart, kostja AS Assotrans (reg nr 10059862, asukoht Paide, Pikk 42), kostja esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kohtuistungi toimumise aeg 10.02.2017 Resolutsioon Välja mõista Assotrans AS-lt 23 868,45 eurot AS-i SEB Liising kasuks. Jätta AS-i SEB Liising menetluskuludest 67,48% Assotrans AS-i kanda. Jätta Assotrans AS-i menetluskuludest 32,52% AS-i SEB Liising kanda. Välja mõista Assotrans AS-lt menetluskulud 836,75 eurot AS-i SEB Liising kasuks. Välja mõista AS-lt SEB Liising menetluskulud 692,67 eurot Assotrans AS-i kasuks. Teha tasaarvestus menetluskulude osas: Välja mõista Assotrans AS-lt menetluskulud 144,08 eurot AS-i SEB Liising kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindajad M.Saare ja A.Kuppart paluvad VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 367 lg 1; 101 lg 1 p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 35 368,43 eurot hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 1000 eurot hageja kasuks. Kohtuistungil 10.02.2017 hageja esindajad leiavad, et müügikahjum võib väheneda summani 11 585,18 eurot. Kostja seisukoht Kostja esindaja A.Reinmaa vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kapitalirendi liisingulepingust nr xxxxxxxxx 16.09.2002 nähtub, et lepingu eesmärgiks oli anda kostja kasutusse viimase poolt välja valitud ese reisibuss MAN RH413 LIONS COACH, tehasetähisega xxxx xxxxxxxxxxxxx, registreerimisnumbriga xxx xxx. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Liisingulepingu lahutamatuks osaks on kapitalirendilepingu üldised tingimused ja maksegraafik. Hageja kui ostja ja Keil M.A. OÜ kui müüja vahel sõlmiti liisingueseme müügileping nr xxxxxxxxx, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 190 776,27 eurot. Kostja sai liisingueseme enda valdusesse 24.09.2002. Pooled sõlmisid 21.04.2006 liisingulepingu lisa nr 1, millega vähendati lepingus kokku lepitud intressimäära. Uueks intressimääraks sai 2% aastas + 6 kuu EURIBOR. 02.10.2007 sõlmiti liisingulepingu lisa nr 2, millega fikseeriti uus lepingu tähtpäev 28.09.2008. Liisingulepingu lisa nr 3 sõlmiti 29.09.2008 ning sellega fikseeriti uus lepingu tähtpäev 28.09.2013 ja uus intressimäär 7,31% aastas. Kostja jättis nõuetekohaselt tasumata kaheksa rendimakset summas 13 278,78 eurot ja tasumata rendimaksetelt jooksva viivise summas 3018,19 eurot. Hageja saatis 29.10.2010 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Teatisega 29.10.2010 lepingu ülesütlemise kohta loeb kohus tuvastatuks, et kostjal oli tasumata 8 arve alusel 207 767,75 kr ning hageja andis kostjale täiendava tähtaja, s.o 05.11.2010, võlgnevuse tasumiseks. Hageja 4.11.2010 teatisest nähtub, et hageja oli nõus pikendama liisingulepingust nr xxxxxxxxx tulenevate võlgnevuste tasumist osamaksetena kuni 28.01.2011. Kui kostja tasub võlgnevused teatises toodud suurustes ja kuupäevadeks nõuetekohaselt ja jooksvad maksed tasutakse tähtaegselt, siis ei loe hageja liisingulepingut nr xxxxxxxxx ennetähtaegselt lõpetatuks. Vastasel korral on liisingulepingud alates maksetähtpäevale järgnevast päevast üles
öeldud ja kostjal on kohustus liisinguese koheselt tagastada 29.10.2010 teatises nimetatud kohta. Kuna kostjaga saavutati kokkulepe võlgnevuse tasumiseks ja kostja asus võlgnevusi vastavalt kokkuleppele täitma, siis lepingut üles ei öeldud. Liisingulepingu üldtingimuste p 12.1.1 kohaselt on hagejal õigus liisinguese kostja valdusest ja kasutusest välja nõuda ja lõpetada leping ühepoolselt ennetähtaegselt, kui liisinguvõtja ei maksa mistahes makset maksegraafikus toodud summas või kahel järjestikusel maksmispäeval. Kostja oli viivituses seitsme üksteisele järgneva osamaksega. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kostjal tekkisid uued võlgnevused ja hageja saatis kostjale 24.01.2011 uue teate lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja jättis tasumata vähemalt 2 järjestikust igakuulist makset. Hageja ütles lepingu 24.01.2011 ennetähtaegselt üles. Kohus leiab, et hageja ütles põhjendatult lepingu üles 24.01.2011, esitades kostjale vara tagastamise nõude. Kostja ei tasunud liisingulepingu makseid ega täitnud maksegraafikut. Hageja edastas kostjale lepingu lõpetamise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, võlgnevus paluti tasuda hiljemalt 05.11.2010, kostja asus võlgnevust tasuma, kuid tekkisid uued võlgnevused. 24.01.2011 on leping lõppenud. Seega kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi korduvalt, s.o oli viivituses kahe üksteisele järgneva osamaksega. Liisingulepingu üldtingimuste p 12.2 ja 12.5 kohaselt maksab kostja hagejale kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab kõik lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud. Liisingulepingu üldtingimuste p 12.4 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel transpordib rentnik rendiobjekti oma kulul ühisliisingu poolt näidatud kohta selleks määratud ajaks. Juhul, kui rentnik ei tagasta rendiobjekti lepingus sätestatud tingimustel, on ühisliisngul õigus käsitleda rendiobjekti kui varastatud vara ja rakendada sellekohaseid meetmeid rendiobjekti valduse tagasisaamiseks. Liisingulepingu sõlmimisel omandas hageja liisingueseme ainult selle eesmärgiga, et tehtud kulutused hüvitab kostja vastavalt liisingulepingule. Kostja enda kohustusi ei täitnud. Ainus võimalus tekkinud kahju hüvitada oli hagejal liisinguese võõrandada ja saadud summa arvelt kustutada kostja tekitatud kahjud. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-33-08 tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused. Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud. Kostja tagastas liisingueseme hageja koostööpartner Tallchart OÜ-le 31.01.2011, mille kohta vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt. Liisingueseme hindamisakt telliti 04.11.2011 ja akti kohaselt oli liisingueseme turuväärtuseks 21 000 eurot (ilma käibemaksuta). Liisinguese müüdi 15.11.2011 hinnaga 21 500 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohta vormistati müügileping. Liisingueseme jääkväärtus peale liisingulepingu ülesütlemist oli 44 466,72 eurot (ilma käibemaksuta). Kapitalirendilepinguga nr xxxxxxxxx, maksegraafikuga, müügilepinguga nr xxxxxxxxx, kapitalirendilepingu nr xxxxxxxxx lisakokkulepetega nr 1, 2, maksegraafikuga, lisakokkuleppega nr 3, 29.10.2010 teatisega lepingu ülesütlemise kohta, 04.11.2010 teatisega, 24.01.2011, lepingu nr xxxxxxxxxx laekumistega loeb kohus tuvastatuks, et liisingueseme jääkväärtus peale liisingulepingu ülesütlemist oli 44 466,72 eurot (ilma käibemaksuta). VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb VÕS § 367 lg 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud
teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Liisinguese müüdi 15.11.2011 hinnaga 21 500 eurot (ilma käibemaksuta). Ekspertiisiaktist nr 16-212 20.12.2016 nähtub, et reisibussi MAN RH413 Lions Coach, reg nr 006ARM, harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2011 jaanuaris oli 33 000 eurot ilma käibemaksuta juhul, kui arvestada ainult sõiduki tagastamise kuupäeval 31.01.2011 koostatud algses aktis märgitud sõiduki seisukorda ning reisibussi MAN RH413 Lions Coach, reg nr xxxxxx, harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2011 jaanuaris oli 30 000 eurot ilma käibemaksuta juhul, kui arvestada kõiki kohtutoimikus olevaid tõendeid bussi tehnoseisundi ja remondi vajaduse kohta. Kohus leiab, et reisibussi harilikuks väärtuseks liisinguandjale tagastamise hetkel oli 33 000 eurot, kuna reisibussi hariliku väärtuse tuvastamiseks on põhjendatud arvestada sõiduki tagastamise kuupäeval 31.01.2011 koostatud aktis märgitud sõiduki seisukorda, kuna 02.02.2011 Tallchart OÜ koostatud hindamisaktis nr xxxxxxxx-x kajastuva sõiduki tehnilise seisukorra kirjelduse kohaselt oli bussi hinnaks 36 000 eurot ilma käibemaksuta. Tallchart OÜ koostatud hindamisakt on väga põhjalik ja koostatud paar päeva peale reisibussi tagastamist kostja poolt Tallchart OÜ-le. Tallchart OÜ koostatud hindamisakt 02.02.2011 kinnitab ekspertiisiaktis toodud reisibussi hariliku väärtuse 33 000 euro õigsust. Hageja teatis 07.02.2011 kinnitab, et reisibussi müügihind käibemaksuta seisuga 07.02.2011 on 36 000 eurot. Hageja teatis 06.05.2011 kinnitab, et reisibussi müügihind käibemaksuta seisuga 06.05.2011 on 32 500 eurot. Keil M.A. OÜ hindamisakt nr xxxxxx on koostatud 04.11.2011, s.o 9 kuud peale reisibussi tagastamist liisinguandjale. Seega Keil M.A. OÜ hindamisaktis toodud reisibussi harilik väärtus 21 000 eurot ei kajasta reisibussi väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Turuhind on tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Seega ekspertiisiaktiga nr 16-212 20.12.2016 tuvastatud reisibussi MAN RH413 Lions Coach, reg nr xxxxxx, harilik väärtus (kohalikuks turuhinnaks) 33 000 eurot ilma käibemaksuta 2011 jaanuaris on kooskõlas VÕS §ga 367 lg 3. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Kapitalirendilepinguga nr xxxxxxxxx, maksegraafikuga, lisakokkulepetega, maksegraafikuga, teatistega 29.10.2010, 04.11.2010, teatisega rendimaksete laekumisega loeb kohus tuvastatuks, et liisingueseme jääkväärtus peale liisingulepingu ülesütlemist oli 44 466,72 eurot. Lisakokkuleppest nr 3 nähtub, et kokkuleppe sõlmimise hetkel on kostjal tasumata käibemaksuta liisingueseme netohinnast 77 941,36 eurot. Maksete laekumise teatisest nähtub, et kostja tasus ajaperioodil 01.10.2008 kuni 29.12.2010 663 708,63 kr (koos käibemaksuga), s.o 42 418,71 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on järgmine: sõiduki jääkväärtusest 44 466,74 eurot tuleb maha arvata sõiduki tagastamisväärtus 33 000 eurot = 11 466,74 eurot, millest tuleb maha arvata peale 15.11.2011 arve nr A11299108 esitamist tasutud 2881,54 eurot. Müügikahjum on 8585,20 eurot. Perioodil 31.12.2011 kuni 18.02.2013 teostas kostja võlgnevuse vähendamiseks 14 makset, vähendades sellega oma võlgnevust 14 500 euro võrra. Liisingulepingu võlgnevust kaeti 2998,47 euro võrra kostja teise liisingulepingu arvelt, kust saadi liisingueseme realiseerimisel kasumit. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et müügikahjumist tuleks maha arvestada 14 500 eurot ja 2998,47 eurot. Teatisest rendimaksete laekumisest nähtub, et 14 500 eurot ja 2998,47 eurot tasuti rendimakseteks ja käesolevaks ajaks on rendimaksed tasutud.
Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis näitaksid, et hagejal puudus alus 14 500 euro ja 2998,47 euro arvestamiseks rendimaksete katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 15 283,25 eurot. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.7 kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale viivist, mida arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kapitalirendilepinguga nr xxxxxxxxx, maksegraafikuga, kapitalirendilepingu nr xxxxxxxxx lisakokkulepetega nr 1, 2, maksegraafikuga, lisakokkuleppega nr 3, 29.10.2010 teatisega lepingu ülesütlemise kohta, 04.11.2010 teatisega, 24.01.2011, lepingu nr xxxxxxxxxx laekumistega, arvega nr A10363273, viivise arvestustega (I kd, lk-d 27, 97) loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata viivis summas 15 283,25 eurot. Kohus leiab, et hageja on esitanud viivise arvestused (I kd, tl-d 27, 97), millest nähtub viivise kujunemine. Kostja leiab, et liisingulepingu tüüptingimus 6.7 näol on tegemist ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kostja leiab, et hageja majandus- ja kutsetegevuses on levinud praktika, et kostjal puudus reaalne võimalus läbi rääkida kohustuse rikkumise puhul kohaldatava viivitusintressi suuruse üle. Viivitusintress 0,3% päevas (u 109% aastas) on ilmselgelt ebamõistlikult suur. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kohus leiab, et kuigi liisingulepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis 15 283, 25 eurot ei ületa põhinõuet 38 394,04 eurot. Seega kokkulepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur ega põhjendamatu. Poolte kokkulepe viivisemäära kohta ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Kokkuleppega ei ole kaldutud kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, kuna kokkuleppe eesmärgiks oligi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustuda tasuma viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi. Seega kokkulepe viivisemäära kohta ei ole tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Liisingulepingu tüüptingimus p 6.7 on kehtiv. Kostja taotleb viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
käesoleva seadustiku §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelpool kohus tuvastas, et kokkulepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. Hageja on fikseerinud viivisenõude suuruse ning ei nõua viivist edasiulatuvalt kuni nõude täitmiseni. Viivis ei ületa põhinõuet. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hagi on esitatud kohtule 30.12.2014, s.o üle 2 aasta tagasi. Menetluse lõpule viimist on takistanud kostja erinevad taotlused. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole menetlusõigust kasutanud heauskselt. Kostja kohustuse täitmise ulatus ei ole selline, mis eeldaks vältimatult viivise vähendamist. Seega viivis ei kuulu vähendamisele, olenemata poolte majandusliku seisundi vahest. Kostja leiab, et hageja nõue on nõuetekohaselt tõendamata ja põhistamata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kohus loeb hageja esitatud dokumendid, s.o kapitalirendilepingu nr xxxxxxxxx, maksegraafiku, müügilepingu nr xxxxxxxxx, üleandmise-vastuvõtmise akti 24.09.2002, lisakokkulepped 1, 2, 3, maksegraafiku, teatised 29.10.2010, 04.11.2010, 24.01.2011, arve nr A10363273, viiviste kujunemise tabelid (I kd, tl-d 27, 97), teatise maksete laekumise kohta, üleandmise-vastuvõtmise akti 31.01.2011, müügilepingu nr VOL02106279, bussi hindamise akti 02.02.2011, teatise liisingueseme müüki suunamise hinna kohta 07.02.2011, 06.05.2011, tõenditeks, mis sisaldavad andmeid antud asja lahendamise seisukohalt tähtsate asjaolude kohta. Kohus loeb nimetatud kirjalikud tõendid usaldusväärseteks tõenditeks. Kohus leiab, et liisingulepingu, maksegraafikute, teatiste, teatisega laekunud maksete alusel koostatud viivise arvestus (I kd, tl-d 27, 97) on arusaadav ning viivise arvestamiseks kasutatud arvete lisamine ei ole vajalik, kuna ka dokumentides viivise arvestuse kohta kajastuvad arvetel olevad olulised andmed. Teatis liisingumaksete laekumise kohta sisaldab andmeid laekunud maksete kohta. Kapitalirendileping, maksegraafikud, lisakokkulepped, teatised, sh teatis laekunud maksete kohta, tõendavad asjas tähtsust omavaid asjaolusid: laekunud maksete kogusummat, maksete tasumise kuupäevi ja makse suurust, viivitused maksmisel, samuti on võimalik kindlaks teha maksed, mida ei ole tasutud õigeaegselt ega ettenähtud suuruses. Asjas ei oma tähtsust, et maksete laekumise teatis ei ole allkirjastatud hageja poolt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid laekunud liisingumaksete arvestuse ebaõigsust. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Kohus leiab, hinnates hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmises summas 8585,20 eurot ja viivise väljamõistmises summas 15 283,25 eurot. Seega kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ning on õiglane jätta hageja menetluskuludest 67,48% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 32,52% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1240 eurot: riigilõiv 1000 eurot, eksperditasu 240 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 836,75 eurot, s.o 67,48% 1240 eurost (riigilõiv 1000 eurot, eksperditasu 240 eurot). Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 3930 eurot: 17.02.2016 esitatud menetluskulude nimekiri: riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 500 eurot, lepingulise esinduse kulud summas 2200 eurot; 10.02.2017 esitatud menetluskulude nimekiri: ekspertiisitasu 240 eurot, lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 8 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Hageja kostja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja esitas 27.01.2015 taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks. Pärnu Maakohtu 30.04.2015 vaheotsusega jäeti kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Vaheotsusega otsustati jätkata menetlust hageja hagis kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2016 otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 30.04.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seega on 17.02.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud töökirjete 16.01.2015 1h 30 m, 20.01.2015 1h, 26.01.2015 4 h, 29.01.2015 1h 30 m, 18.02.2015 1h maksumus põhjendatud, ülejäänud menetluskulude maksumus tuleb jätta kostja enda kanda.10.02.2017 menetluskulude nimekirjas toodud töökirje 01.03.2016 15 min tuleb samuti jätta kostja enda kanda, kuna äärmiselt ebaõiglane on jätta taotluse aegumise kohaldamise lahendamise menetluskuludest osa hageja kanda. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Jätkuvalt on kohus seisukohal, et menetlus on kestnud pikalt ja on olnud keeruline. Kostja esitatud menetlusdokumendid on olnud põhjalikud. Seega 17.02.2016 menetluskulude nimekirja alusel on põhjendatud menetluskulud lepingulise esindaja töökirjed 8 h ulatuses, s.o 960 eurot ning 10.02.2017 menetluskulude nimekirja alusel on põhjendatud menetluskulud ekspertiisitasu 240 eurot ja lepingulise esindaja töökirjed summas 930 eurot. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 692,67 eurot, s.o 32,52% 2130 eurost.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.