Tsiviilasja number
2-14-63322
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar ja Indrek Parrest
Tsiviilasi
AS SEB Liising hagi AS Assotrans vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8842, 11 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Assotrans apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. jaanuar 2016
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja AS SEB Liising (RK 10281767), lepinguline esindaja Margit Saar Kostja AS Assotrans (RK 10059862), lepinguline esindaja adv Armand Reinmaa
Pärnu Maakohtu 30.04.2015 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue AS SEB Liising esitas 30.12.2014 Pärnu Maakohtusse hagi AS Assotrans vastu võlgnevuse 35 368, 43 euro väljamõistmiseks. 16.09.2002 sõlmisid AS SEB Liising (endine ärinimi Ühisliising AS) ja AS Assotrans kapitalirendi liisingulepingu nr L02106279, mille alusel anti kostja kasutusse reisibuss MAN RH413 LIONS
COACH, tehasetähisega WMAA13ZZZ2T003397, registreerimisnumbriga 006 ARM (liisinguese). Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Liisingulepingu lahutamatuks osaks on kapitalirendi lepingu üldised tingimused ja maksegraafik, mille kostja allkirjastas. Hageja ja Keil M.A. OÜ (müüja) vahel sõlmiti liisingueseme müügileping nr L02106279, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 190 776, 27 eurot ehk 2 985 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja sai liisingueseme enda valdusesse 24.09.2002. 21.04.2006 sõlmiti liisingulepingu lisa nr 1, millega vähendati lepingus kokku lepitud intressimäära. Uueks intressimääraks sai 2% aastas + 6 kuu EURIBOR. 02.10.2007 sõlmiti liisingulepingu lisa nr 2, millega fikseeriti uus lepingu tähtpäev, milleks oli 28.09.2008. 29.09.2008 sõlmiti liisingulepingu lisa nr 3, millega fikseeriti uus lepingu tähtpäev - 28.09.2013 ja uus intressimäär - 7,31% aastas. 29.10.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostjal oli tasumata kaheksa rendimakset kokku 13 278, 78 eurot ning rendimaksetelt jooksev viivis 3018, 19 eurot. Kuna kostjaga saavutati kokkulepe võlgnevuse tasumiseks ja kostja asus võlgnevusi vastavalt kokkuleppele täitma, siis lepingut üles ei öeldud. Kuna peatselt tekkisid siiski uued võlgnevused, saatis hageja kostjale uue teate lepingu ülesütlemise kohta. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 24.01.2011 ennetähtaegselt üles (lisa 9). Võlgnetavate summade pealt on üldtingimuste p 6.7 kohaselt kostja kohustatud maksma hagejale viivist. Sellest tulenevalt on kostjale 31.12.2010 esitatud tasumata viivise nõue 5145, 13 eurot (arve nr A10363273). Hilisemate tasumata arvete eest on viivist arvestatud 10 138, 12 eurot. Liisingueseme jääkväärtus peale liisingulepingu ülesütlemist oli 44 466, 72 eurot (ilma käibemaksuta) ja varasemad võlgnevused kokku 17 498, 47 eurot. Kostja tagastas liisingueseme hageja koostööpartner Tallchart OÜ-le 31.01.2011, mille kohta vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt. 04.11.2011 telliti liisinguesemele hindamisakt, mille kohaselt oli liisingueseme turuväärtuseks 21 000 eurot (ilma käibemaksuta). Liisinguese müüdi 15.11.2011 hinnaga 21 500 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohta vormistati müügileping. Jääkväärtuse ja müügisumma vahest tuleneb müügikahjum 22 966, 72 eurot, mille kohta esitati kostjale 15.11.2011 arve nr A11299108 (hagi esitamise ajaks oli arvest 2881, 54 eurot tasutud). Perioodil 31.12.2011 kuni 18.02.2013 teostas kostja võlgnevuse katteks 14 makset, vähendades sellega oma võlgnevust 14 500 euro võrra. 2998, 47 euro ulatuses kaeti liisingulepingu võlgnevust kostja teise liisingulepingu arvelt, kust saadi liisingueseme realiseerimisel kasumit. 12.03.2013 saatis hageja kostjale nõude liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 25 230, 31 eurot, millele lisandus viivis 10 138, 12 eurot. Kostja pole võlgnevust hagejale tasunud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja nõue on täies ulatuses aegunud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
Kapitalirendilepingu nr L02106279 p 12.2 sätestab, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel mõne punktis 12.1 toodud aluse põhjal maksab rentnik Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud, sealhulgas saamata jäänud tulu. Hageja 04.11.2010 teatise kohaselt pikendati liisingulepingutest tulenevate võlgnevuste tasumist ning kui võlgnevus tasutakse nõuetekohaselt vastavalt maksegraafikule, siis ei loeta liisingulepinguid ennetähtaegselt lõpetatuks. Hageja 24.01.2011 teatise kohaselt jättis kostja tasumata vähemalt 2 järjestikust igakuist makset ning hageja lõpetas liisingulepingu nr L02106279 ennetähtaegselt kostja poolt lepingu rikkumise tõttu. 24.01.2011 teatisest nähtub, et poolte vahel sõlmitud kapitalirendileping nr L02106279 on ennetähtaegselt lõpetatud lepingu p 12.1.1 alusel. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et sõiduk tagastati hagejale 31.01.2011. 04.11.2011 hindamisakti nr 111104 kohaselt oli sõiduki turuväärtus 21 000 eurot + käibemaks. 15.11.2011 müügilepingust nr VOL02106279 nähtub, et sõiduk müüdi 21 500 euro eest (ilma käibemaksuta). Hageja ütles liisingulepingu üles 24.01.2011. Aegumistähtaeg algas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 25.01.2011 kell 00.00 ning aegumistähtaja lõpp oleks olnud 24.01.2014 kell 24.00. Laekumiste aruandega on tuvastatud, et kostja teostas perioodil 31.12.2011 - 05.02.2013 ehk ajal peale lepingu ülesütlemist oma võlgnevuse vähendamiseks 14 makset, vähendades sellega võlgnevust 14 500 euro võrra. Maksed on teostatud kostja kontolt hageja kontole, kasutades viitenumbrit 100527742, mille kasutamisel laekub raha otse liisingulepingu nr L02106279 võlgnevuse katteks. Kostja esindaja väide selle kohta, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja maksab teatud summa ära ja nõuded loetakse sellega tasutuks, on paljasõnaline väide, kuna ei ole millegagi tõendatud. Veel 01.12.2014 saatis kostja hagejale e-kirja, mille kohaselt oli nõus tasuma 5000 eurot osamaksetena, märkides, et jääb ootama hageja tagasisidet. Ka pooltevaheline kirjavahetus ajaperioodil 12.04.2013 - 04.12.2014 ei kajasta ainsatki vihjet kostja väidetud kokkuleppe kohta, kostja ei ole kokkuleppe teemal esitanud hagejale ühtegi küsimust. Seega TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt katkes aegumine 01.01.2012 kell 00.00 ja algas uuesti 06.02.2013 kell
edasimüügist ja muust, mis puudutas hageja nõuet. Seadusest ei tulene nõuet, et läbirääkimiste ajaks aegumine peatub ainult sellisel juhul, kui läbirääkimiste alguses lepitakse kokku, et läbirääkimised peatavad aegumise. Kostjal ei olnud huvi kohustust täita ja ta ei kiirustanud kohustuse täitmisega. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1; § 158 lg 1 ja 2, § 167 lg 1, § 168 lg 2. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja on teatanud hagejale konkreetse summa, mitte lubanud kogu nõuet täita, seega ei ole kostja nõuet tunnustanud. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 146 lg 1. Hageja ütles liisingulepingu üles 24.01.2011 ning sellega muutus kogu hageja nõue sissenõutavaks ja hakkas kulgema aegumistähtaeg. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 aegus hageja nõue seega kolme aasta möödumisel ehk 24.01.2014. Ebaõige on maakohtu järeldus, et maksete teostamisega on kostja tunnustanud nõuet ning seega kohalduks TsÜS § 158 lg 2. Kohus märkis otsuses, et kostja väitel teostas ta makseid vaid teatud ulatuses vastavalt kokkuleppele. Sama nähtub ka kostja saadetud kirjast, kus ta nõustub vaid 5000 euro tasumisega. Seega ei ole kostja ilmselgelt tunnustanud kogu hageja nõuet ning asjas ei saa kohaldada TsÜS § 158 lg 2. Samuti on maakohtu otsus vastuoluline läbirääkimiste käsitlemisel. Meilivahetusest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks lugeda nõude aegumise peatunuks. Kirjavahetusest on selgelt näha kostja seisukoht, millises summas ta oleks nõus hageja nõude täitma kompromissi sõlmimise eesmärgil kohtuväliselt ning et kostja hageja nõuet põhjendatuks ei pea ega ole tunnistanud. Kostja nõustus pakutud summa tasuma vaid seetõttu, et menetluskulud võivad osutuda asjas suuremaks. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et terve nõude aegumine on peatunud läbirääkimiste pidamine tõttu. Läbirääkimisteks ei saa pidada olukorda, kus esindajad vahetavad paari kuu tagant e-kirju. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata, jätkub menetlus maakohtus. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus tuvastas hageja nõude sissenõutavaks muutumise aja õigesti. Kuna hageja ütles liisingulepingu üles 24.01.2011, hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 25.01.2011. Hageja esitatud tõenditele tuginedes leidis kohus õigesti, et kostja poolt pärast liisingulepingu ülesütlemist tehtud maksed ajavahemikus 31.12.2011 - 05.02.2013 tõendavad, et kostja oli TsÜS § 158 tähenduses hageja nõuet tunnustanud. Nimetatud ajal tegi kostja vaidlusalusest liisingulepingust tuleneva võlgnevuse vähendamiseks hagejale 14 makset kokku 14 500 euro ulatuses (tl 35-36).
Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega, nagu oleks kostja tunnustanud hageja nõuet vaid konkreetses summas, mistõttu ei saanud nõude aegumine tervikuna katkeda. Poolte kirjavahetuse sisu ei võimalda teha kostja soovitud järeldust. Nõude aegumine katkes ja algas uuesti viimase makse tegemisega 05.02.2013. Väär on samuti apellandi käsitlus, nagu saaks maakohtu otsusest järeldada, et aegumistähtaja peatumiseks piisab, et võlausaldaja lähetaks võlgnikule pärast aegumistähtaja möödumist e-kirja, millele viimane viisakusest vastab, sest seda peetakse läbirääkimisteks. Antud juhul ei olnud tegemist ühe kirjaga, pealegi pärast aegumistähtaega saadetuga, millest kohus oleks järeldanud pooltevahelisi läbirääkimisi TsÜS § 167 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastas õigesti, et ajavahemikus 12.04.2013 - 04.12.2014 pidasid pooled läbirääkimisi, mistõttu oli nõude aegumine kuni 04.12.2014 peatunud. Samas on kohus ka märkinud, et nõude aegumise eelneva katkemise tõttu ei oma nõude aegumise peatumine enam sisulist tähendust. Maakohus hindas sellekohaseid tõendeid õigesti ning leidis põhjendatult, et hagi ei ole esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta muutmata, jätkub menetlus maakohtus, kus tehtava lõpplahendiga jaotatakse poolte vahel ka menetluskulud ning määratakse kindlaks hüvitatavate kulude ulatus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.