Muud › Muud hagiasjad

korteri omanikud ei võimalda hagejal nimetatud korterit kasutada. Kostjad ostsid korteri vallasasjana ja pidanuks arvestama hageja õigusega. 15.04.2004.a. kinnistamisavalduse alusel on kostjad korteri omanikena kantud kinnistusraamatusse. Märge hageja õiguse kohta korteri kasutamiseks kinnistusraamatus puudub, sest kostjad selleks nõusolekut ei anna. Hageja elukohta ei oma ja seetõttu soovib korterit kasutada. 30.09.2005.a. hageja täiendas hagiavaldust. Hageja leiab, et kuna kostjad ei täida oma kohustusi hageja ees ja takistavad sellega menetlust, tekitavad sellega hagejale kahju. Hageja kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta võinuks saada, andes üürile nimetatud korteri. Sellest tulust hageja oleks saanud täita oma kohustusi kostjate ees ja võimaldada endale paremat ravi. Hagejale on tekitatud ka mittevaralist kahju, milline hõlmab hageja hingelist valu ja kannatusi. Pidev stress elukoha puudumise tõttu mõjutab hageja tervislikku seisukorda, oktoobris 2004.a. elas hageja üle insuldi. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 60000 kr. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt kostjatele oli teada korteri ostmisel, et korter on koormatud isikliku kasutusõigusega V.R kasuks, kuid müüja kinnitas, et V.R reaalselt korterit ei kasuta ja tema viibimiskoht on teadmata ja et korteri suhtes vaidlusi ei ole. Tegelikkuses oli korteri suhtes vaidlus, millest müüja L.U oli ka teadlik Hageja pole kunagi pöördunud kostjate poole sooviga korterit kasutada, vaid on pöördunud sooviga saada raha. Kostjad on seisukohal, et isiklik kasutusõigus on spetsiifiline instituut, mis on otseselt ja lahutamatult seotud õigustatud isikuga ja on piiratud tema eluajaga. See õigus ei ole üleantav, ega anna võimalust õigustatud isikule saada tulu kasutatavast eluruumist. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud moraalset kahju olemasolu, ainuüksi hingeline valu ei ole moraalne kahju. Kostjad ei ole tahtlikult protsessi venitanud , küll aga leiavad, et hoopiski hageja poolt on pahatahtlikult taotlenud kohtuistungil hagi eseme muutmist. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et kostjad ostsid 01.03.2004.a. L.Uilt korteri asukohaga Tallinn, (t lk 25) ega selles, et 15.04.2004.a. kinnistamisavalduse alusel kanti kaasomanikena kinnistusraamatusse kostjad (a` 1⁄2 osas) 07.06.2004.a. (t lk 11). 07.04.2004.a. jõustus Tallinna Linnakohtu 17.02.2004.a. otsus (tsiv asi nr 2/254-2242/03), mille kohaselt kohustati L.Ui võimaldama hagejat kasutama Tallinnas asuvat korterit (t lk 9). Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hageja nõuded on põhjendatud osaliselt ja seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele. 21.11.1996.a. surnud A.B 05.11.1996.a. testamendi kohaselt pani testaator oma pärijatele Andrei ja Igor Mihhailovile kohustuse võimaldada V.Rl sünd 12.10.1952.a. kasutada eluaegselt pärandvaraks olevat korterit asukohaga Tallinnas . Nimetatud asjaolu on tuvastamist leidnud 05.11.1996.a. A.B testamendiga (t lk 8). PäS § 164 lg 2 järgi enne 1997.a. 01.01. avanenud pärandit päritakse ENSV Tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärandi avanemisel ajal kehtinud TsK § 543 lg 1 kohaselt testaatoril on õigus panna pärijatele testamendi järgi mingi kohustuse täitmine (testamentaarne annak) ühe või mitme isiku (annaku saajate) kasuks, kes omandavad õiguse nõuda selle täitmist. Eelnevast järeldub, et V.R on annaku saaja TsK § 543 lg 1 tähenduses, kellel on õigus nõuda selle täitmist. Kostjate vastuväide, et vaidlusaluse korteri müüja kinnitas kostjatele, et hageja reaalselt nimetatud korterit ei kasuta ja hageja viibimiskoht on teadmata, ei oma antud vaidluse lahendamisel tegelikult tähtsust ja kostjatele oli ka teada hageja õigus eluaegselt kasutada korterit Tallinnas , mida kinnitab Tallinna notari T.L`i poolt kinnitatud korteri müügileping, mille punktist 1.2. nähtub, et ehitusregistri andmetel on p 1.1. nimetatud korteril kolmandate isikute õigused: testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusel not.reg. nr 6322, 14.08.2002.a. on märkus: vastavalt 05.11.1996.a. notariaalregistri nr 200192 all tõestatud testamendile on V.Rl, sünd 12.10.1952.a. õigus eluaegselt kasutada pärandiks olevat korterit asukohaga Tallinnas Pae tn 62-90. Asjaolu, et hageja õigus oli kantud Tallinna Hooneregistrisse, on tõendamist leidnud Hooneregistri tõendiga nr 4050/11131 30.02.2003.a. (t lk 12). TsK § 543 lg 2 sätestab, et testaatoril on õigus panna pärijale, kellele läheb üle elamu, kohustus võimaldada teisel kodanikul eluaegselt kasutada seda elamut või selle elamu osa. Omandiõiguse hilisemal üleminekul säilitab annaku saaja kasutamisõiguse kehtivuse vastava tähtaja jooksul.

Kohus, arvestades eeltoodut ja hinnanud esitatud tõendeid, asub seisukohale, et hagejal on õiguslik alus eluaegselt kasutada korterit asukohaga Tallinnas . Arvestades asjaolu, et kõnealune vara on muutunud kinnisasja osaks, on hageja õigustatud nõudma kinnistusraamatusse vastava märkuse tegemist enda kasuks.

KRS § 34 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 p 2 järgi kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hageja nõuab kinnistusraamatusse märkuse tegemist hageja kasuks st märkust õiguse kohta eluaegselt kasutada korterit Tallinn, seega nõuab hageja sisuliselt kostjatelt so kinnistusraamatu järgi korteriomandi omanikult, vastava märkuse tegemiseks nõusolekut. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostjad ei ole andnud nõusolekut hagejale kinnistusraamatusse asjakohase kande tegemiseks, loeb kohus tuvastatuks kostjate kohustuse anda nõusolek hageja kasuks kinnistusraamatusse märkuse sissekandmiseks.

Seega, puudutatud isikute e kostjate nõusolekuks KRS § 34 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks, on käesolev kohtuotsus. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Hageja loeb oma varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud andes korteri üürile oma haiglas ja taastusravil viibimise ajaks. Kostja leiab, et isiklik kasutusõigus on spetsiifiline instituut, mis on õigustatud isikuga otseselt ja lahutamatult seotud ja mis ei anna hagejale võimalust saada kasutatavast eluruumist tulu. Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole väidetavat kahju tekkinud, sest hagejal, kelle õiguseks on üksnes isiklik kasutusõigus st kasutada vaidlusalust korterit elamiseks, ei saa seda välja rentida tulu saamise eesmärgil. Järelikult, kui hagejal puudub õiguslik alus eluruumi välja rentimiseks, ei saanud ka kahju saamata jäänud rendi näol hagejale tekkida. Järelikult ei ole tegemist hageja isikliku õiguse rikkumisega ja seega hageja nõue varalise kahju näol summas 25000 kr tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest Hageja hindab oma mittevaralise kahju suuruseks 60000 kr, mittevaraline kahju hõlmab hageja hingelist valu ja kannatusi. Hageja leiab, et tema tervislikku olukorda mõjutab pidev stress ja elukoha puudumine, oktoobris 2004.a. elas hageja üle insuldi. Asjaolu, et hagejal oli ajuinsult, nähtub perearst T.N antud tõendist 28.09.2005.a. Ainuüksi tõend hageja tervisliku seisundi kohta ei tõenda seda, et hageja tervislik seisund on halvenenud nimelt kostjate tegevuse tõttu. Kostjad ei müünud vaid ostsid korteri. Korteri müüs ära selle omanik, kostjad ostsid korteri usus, et kolmas isik korterit ei kasuta. Küll möönab kohus, et kostjad pidanuks arvestama asjaoluga, et kolmandal isikul on seadusest tulenev õigus oma elu ajal siiski vaidlusalust eluruumi kasutada, et kostjad selle eluruumi koos koormisega omandasid, oli nende risk. Hageja tervisliku seisundi järsu halvenemise võis põhjustada järjekordne korteri müük, kuid selles, et korter müüdi, ei saa süüdistada kostjaid. Kostjad on avaldanud, et hageja ei ole kunagi pöördunud kostjate poole isikliku palvega lubada temal kasutada vaidlusalust elamispinda, vaid kostjate poole pöördusid hageja esindajad sooviga saada raha ja selle vastu loobuda nõudest eluaegselt kasutada kõnealust korterit. Ka on

hagiavalduses, milline on allkirjastatud hageja esindaja poolt, märgitud, et hageja on nõus loobuma oma hagist, kui kostjad tasuvad temale 150 000 kr. Eelnevast järeldub, et hagejale on esmatähtis eluruumi kasutamise õigusest loobumise eest saada hoopiski rahalist hüvitust ja sel juhul ei saaks asjaolu, et hageja pole saanud vaidlusalust eluruumi kasutada, tekitada temale hingelist valu ja kannatusi. Õigeks tuleb pidada kostjate väidet, et hageja ei ole tõendanud väidetavalt kostjate poolt temale tekitatud mittevaralise kahju olemasolu. Ainuüksi hingeline kannatus, stress elukoha puudumise üle ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna, mis kuuluks hüvitamisele. Kohus leiab, et mittevaralise kahjuna õiguslikus tähenduses, ei ole arvestatav igasugune terviserike või ebameeldiv elukogemus. Arvestades asjaolu, et hageja on vaidlusalust eluruumi kasutanud 1993.-1998.a., millest kolmandad isikud hageja välja tõstsid kui ka seda, et kostjate omanduses on vaidlusalune eluruum alles 2004.aastast, ei saa pidada veenvaks, et nimelt kostjad ja mitte keegi kolmas isik, on põhjustanud hagejale mittevaralist kahju. Millestki ei nähtu hageja vältimatu vajadus kasutada elamiseks vaidlusalust korterit, küll aga soov saada hüvitist oma õigusest loobumise eest. Mittevaralise kahju tekkimist peab tõendama hageja, kohus on seisukohal, et hageja seda teinud ei ole. Miski ei veena kohut, et nimelt kostjad oleksid annakuga koormatud korteri ostuga kahjustanud hageja õigusi sedavõrd, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju summas 60000 kr. Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahjunõue summas 60000 kr kostjate vastu on paljasõnaline ja tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 tuleb kummagi poole (hageja kohtukulu kokku 11645 ka ja kostjate kohtukulu kokku 7000 kr) kohtukulud jätta poole enda kanda. Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.