Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-52-06 Otsuse kuupäev Tartu, 14. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi I AS-i (pankrotis) hagi P. T ja T. V vastu 4 999 360 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1632/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I AS-i kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nendeHageja I AS (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindajad Riigikohtus esindaja vandeadvokaat Maria Mägi. Kostja P. T (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik. Kostja T. V (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Suik ja T. Taube. Asja läbivaatamise kuupäev 15. mai 2006. a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi, kostja P. T lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ja kostja T. V lepinguline esindaja vandeadvokaat T. Taube. Protokollija Ragne Rebane. Resolutsioon
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus lõppjäreldustes muutmata.
2.Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
3.Mõista I AS-ilt (pankrotis) T. V kasuks välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 13 275 krooni.
I AS-i (pankrotis) pankrotihaldur esitas 11. aprillil 2003. a Tallinna Linnakohtusse hagi hageja juhatuse liikme P. T ja audiitori T. V vastu, paludes kostjatelt äriseadustiku (ÄS) § 249 lg 4 alusel solidaarselt välja mõista 4 999 360 krooni mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal 31. detsembri 1999. a seisuga audiitorkontrolli hinnangul netovara vähem kui pool aktsiakapitalist, mistõttu kostja T. V tegi audiitorina oma järeldusotsuses 1999. a majandusaasta audiitorkontrolli tulemuste kohta aktsionäridele ettepaneku ÄS §-st 301 tulenevalt kas suurendada aktsiakapitali, lõpetada aktsiaseltsi tegevus või esitada pankrotiavaldus. Hageja 7. juuli 2000. a üldkoosoleku otsusega otsustasid aktsionärid suurendada hageja aktsiakapitali 2 600 000 krooni võrra ja lasta välja 260 000 uut 10-kroonise nimiväärtusega aktsiat. Aktsiate märkimise tähtajaks määrati 19. juuli 2000. a. Sama üldkoosoleku otsusega muudeti ka hageja põhikirja ning sätestati, et aktsiate eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. OÜ C esitas 18. juulil 2000. a avalduse märkida 125 000 hageja aktsiat nimiväärtusega 10 krooni ja
müügihinnaga 40 krooni igaüks. Enne seda, 12. juulil 2000. a oli OÜ C tasunud aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, sõlmides hagejaga lepingu, mille kohaselt OÜ C märkis ülekursiga 204 724 hageja aktsiat ning tasaarvestas aktsiate maksumuse oma nõudega hageja vastu summas 4 999 360 krooni, mis tulenes 30. juunil 2000. a sõlmitud optsiooni ennetähtaegse lõpetamise lepingust. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt loeti 2 047 240 krooni aktsiate nimiväärtuseks ja 2 952 120 krooni ülekursiks. OÜ C väidetav nõue hageja vastu tekkis sellest, et kostja P. T ja hageja sõlmisid 10. aprillil 2000. a optsioonilepingu, millega P. T omandas optsiooni hagejalt arvutitarkvara "Index BoxShop" autoriõiguste ostmiseks. Optsioonilepingu sõlmimise hetkel hindasid lepinguosalised vara väärtuseks 1 500 000 krooni. 31. mail 2000. a loovutas P. T optsioonilepingust tulenevad õigused endaga seotud äriühingule OÜ C 1 230 000 krooni eest. 30. juunil 2000. a lõpetasid OÜ C ja hageja optsioonilepingu ennetähtaegselt, millest tulenevalt kohustus hageja hiljemalt 15. juulil 2000. a tasuma OÜ-le C 5 000 000 krooni ning võis endale jätta optsioonilepingu alusel tasutud optsioonipreemia 1 230 000 krooni. 1 230 000 krooni suuruse optsioonipreemia hagejale ülekandmise kohta tõendid puuduvad. Hageja juhatus hindas 11. augustil 2000. a aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtust ja leidis, et OÜ C mitterahalise sissemakse harilikuks väärtuseks on 4 999 360 krooni. Ka hageja audiitor kostja T. V andis 14. augustil 2000. a arvamuse, milles kinnitas, et OÜ C nõue hageja vastu summas 4 999 360 krooni eksisteerib reaalselt, nõudel on õiguslik alus ja nõude tasaarvestamine ei kahjusta hageja ega tema võlausaldajate huve. Sellega tekitasid kostjad hagejale OÜ C mitterahalise sissemakse ulatuses selle ebaõige hindamisega kahju. OÜ C nõude tegelikuks väärtuseks ei olnud 4 999 360 krooni ja hageja aktsiakapital sisuliselt ei suurenenud. Optsioonilepingu esemeks olnud arvutitarkvara "Index BoxShop" oli väärtusetu ja hagejal ei õnnestunud seda ühelegi isikule müüa. Järelikult oli 30. juuni 2000. a optsioonilepingu lõpetamine ja 5 000 000 krooni suuruse kohustuse tekitamine hagejale tahtlik kahju tekitamine. Kostja P. T hindas mitterahalist sissemakset ebaõigesti isikliku kasusaamise eesmärgil. Ta sõlmis iseendaga rea lepinguid, mille tulemusel tekkis tal hageja vastu nõue. Nõude loovutas ta hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena ning juhatuse liikmena hindas seda kui reaalselt eksisteerivat. Selle hinnangu tulemusel kanti äriregistrisse hageja suurendatud aktsiakapital ja hageja juhatuse liige sai OÜ C kaudu hageja 44,33% aktsiate omanikuks. Koos endale kuuluvate aktsiatega sai P. T 56,58% aktsiakapitali omanikuks ja omandas seega kontrolli hageja juhtimise üle. Kostja T. V oli audiitorina teadlik hageja halvast majanduslikust olukorrast. 1999. aasta lõpus oli hageja omakapital kahjumis 4 miljonit krooni. Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse väärtust, et hinnang vastaks asja või õiguse tegelikule väärtusele. Seeläbi saaksid nii äriühing kui ka kolmandad isikud tugineda kindlusele, et äriühingu omakapitali suurus tagab äriühingu usaldusväärse osalemise majandussuhetes. T. V andis oma õigusvastase käitumisega tegelikkusele mittevastava hinnangu, millega teadvalt eksitas äriühingut ja kolmandaid isikuid ning mille tulemusel tekkis hagejale suur kahju. T. V tunnistas hageja pankrotihaldurile 13. jaanuaril 2003. a kirjalikult, et ta ei
näinud ega analüüsinud mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel nõude alusdokumente ning andis arvamuse 10. aprilli 2000. a optsioonilepingu ja hageja mittekonverteeritavate võlakohustuste raamatupidamiskonto 2000. aasta juuli käibeandmiku põhjal. T. V oleks pidanud hindama 30. juuni 2000. a optsioonilepingu lõpetamise kokkuleppe õiguspärasust ja nägema, et lepingu on sõlminud lähikondsed, kuna P. T oli ka OÜ C juhatuse liige. Samuti jättis T. V tähelepanuta, et lepingute alusel raha üle ei kantud. Sellega rikkus T. V auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 nõudeid.
2.Kostja P. T vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole põhjendanud, millega kostja juhatuse liikmena hagejale kahju tekitas. Ühtegi tõendit hageja vara vähenemise, hävimise või kaotsimineku kohta esitatud ei ole. OÜ C tasus mitterahalise sissemaksega hageja aktsiate eest 4 999 360 krooni ja hageja vabanes tasaarvelduse tulemusena 4 999 360 krooni tasumisest. Hagiavalduses kirjeldatud tehingute tagajärjel vähenes hageja vara 640 krooni võrra. Nimetatud tehinguid ei ole hageja pankrotihaldur vaidlustanud. Kuna praegusel ajal on hageja pankrotis, ei saa aktsiakapitali sissemakset käsitada võlausaldajate huvide kahjustamisena. Aktsionäridele tehakse pankrotivarast väljamakseid ainult juhul, kui kõigi võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Kostja ei omandanud hageja aktsiakapitali enamuse üle kontrolli saavutamisega varalisi õigusi. Aktsionäri hääleõigus oleks omanud tähendust vaid juhul, kui äriühingu edasine majandustegevus oleks olnud kasumlik. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei tasunud
10.aprilli 2000. a optsioonilepingu alusel talle 1 230 000 krooni suurust optsioonipreemiat. Kostja on optsioonipreemia hagejale tasunud.
3.Kostja T. V leidis samuti, et ta ei ole hagejale kahju põhjustanud. Aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise tulemusel ei tekkinud hagejale kulutusi ning hageja vara ei väljunud tema omandist. OÜ C nõude kasutamine uute aktsiate ning ülekursi eest tasumisel ei tekitanud hagejale ega tema võlausaldajatele kahju. Hageja likvideerimise või pankroti korral jagatakse aktsionäride vahel see osa aktsiaseltsi varast, mis jääb järele pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist. OÜ C nõude summa 4 999 360 krooni kanti hageja omakapitali ja mitterahalise sissemakse tagajärjel kustus hageja kohustus OÜ C ees. Vastasel korral oleks hageja bilanssi OÜ C nõue alles jäänud ning see nõue tuleks rahuldada.
10.augustil 2000. a oli OÜ C nõue hageja raamatupidamises kajastatud ning eksisteeris reaalselt. Kostja ei saanud oma arvamusega mõjutada juba tehtud tehinguid ega pidanud hindama nende tehingute mõju hagejale. Audiitor lähtus oma tegevuses kehtivatest seadustest ning rahandusministri 15. juuni 2000. a määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskirja sätetest. OÜ C nõue vastas ÄS § 248 tingimustele. Hageja viide auditeerimiseeskirja § 11 lõikele 4 on asjakohatu, kuna mitterahalise sissemakse
väärtuse
hindamise
kontrollimisel
ei
pea
audiitor
auditeerima
äriühingu
raamatupidamisaruannet. Kostjal oli audiitorina alus tugineda oma arvamuse kujundamisel hageja juhatuse selgitustele. Kuna tarkvara "Index BoxShop" väljatöötamisega tegelesid hageja spetsialistid, siis olid nemad pädevad andma hinnangut selle potentsiaalse väärtuse kohta. Kostja ei pidanud hindama ega saanud hinnata ega ette näha internetiäri arenguid tulevikus. Hageja valmisolek maksta optsioonilepingu lõpetamise hüvitist 5 000 000 krooni tulenes hageja esindaja antud selgituste
kohaselt toote vastu tekkinud ostuhuvist.
4.Tallinna Linnakohus jättis 1. juuli 2005. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja kostjatelt saamata jäänud tuluna tekkinud kahju hüvitamist ÄS § 249 lg 4 alusel. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lõikest 1 lasus hagejal kohustus tõendada ÄS § 249 lõikes 4 toodud alustel kahju tekkimine. Hageja esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisnes kahju hageja saamata jäänud tulus. Hagis kirjeldatud tegevusega ei ole hagejale ega tema võlausaldajatele kahju tekitatud. Tõendatud ei ole hageja väited mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise kohta ega asjaolu, et optsioonilepingu lõpetamise hüvitise suurus ei olnud mõistlik, samuti väide, et 30. juuni 2000. a leping hageja ja OÜ C vahel kahjustas hageja huve. Kahju tekkimise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et optsioonilepingu objektiks olnud tarkvaraprogramm "Index BoxShop" oli väärtusetu. Tarkvaraprogrammi maksumuse kohta ei pidanud audiitor ka arvamust andma. Samas ei kinnita tõendid hageja väidet, et optsioonilepingu lõpetamise ajal oli tarkvaraprogramm sisuliselt väärtusetu. Tunnistaja M. H, kes AS-i P töötajana nõustas hageja juhtkonda seoses aktsiaemissiooniga, leidis, et hageja aktsiatele tehti emissiooniläbirääkimiste käigus pakkumisi suurusjärgus 70 miljonit krooni, millest ettevõtte füüsiline vara ei moodustanud olulist osa, ja üheks pakkujaks oli AS E, kes nägi hageja tarkvaras väärtust. Samuti ei viita tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" väärtusetusele dokumentaalsete tõenditena esitatud asjatundjate arvamused. Kostjad ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Kostja P. T ei rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamisel. ÄS § 306 lõikes 2 on sätestatud aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, seega peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja mitte võtma äriühingule põhjendamatuid riske. Tunnistajate R. K ja M. H ütlustega on tõendatud, et hageja juhtkond tegeles 1999.�2000. aastal lahenduste otsimisega, mistõttu ei ilmne hoolsuskohustuse rikkumine. Hageja raamatupidaja R. K tunnistas, et juhatuse liikmed soovisid, et aktsionärid teeksid täiendavaid sissemakseid või annaksid laenu. M. H ütluste kohaselt pöördus hageja juhatuse liige AS-i P poole aktsiaemissiooni küsimustes. Kostja T. V ei pidanud ÄS § 249 lg 4 kohaselt hindama hageja ja OÜ C 30. juuni 2000. a lepingu majanduslikke põhjendusi ega andma hinnangut tehingu õiguslikele aspektidele, nagu näilikkus, tehing lähikondsega ning vastuolu heade kommetega. Audiitor on kohustatud kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist. Vastavalt ÄS § 249 lõikele 2 tuli mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kostja T. V seletas kohtuistungil, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel kontrollis ta 10. aprilli 2000. a optsioonilepingut, optsioonilepingu lõpetamise lepingut, vaatas 2000. aasta pangaväljavõtteid ja võrdles raamatupidamisandmetega ning andis hinnangu 5 000 000 krooni suurusele nõudele.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 4 999 360 krooni ja kohtukulud.
Apellatsioonkaebuse
põhjenduste
kohaselt
kohaldas
linnakohus
ebaõigesti
materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mille tulemusena jõudis ebaõige otsuseni. Hageja jäi hagiavalduses esitatud väidete ja põhjenduste juurde.
6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja T. V palus mõista hagejalt välja kohtukulud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Samuti mõistis ringkonnakohus T. V kasuks hagejalt välja 17 700 krooni apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise hagi aluseks kostjate rahalise sissemakse väidetava ebaõige hindamisega varalise kahju tekitamine (ÄS § 249 lg 4). Hageja väidab, et märgitud rahaline sissemakse oli väärtusetu ning selle aluseks olnud kohustus ei kehti. Vastavalt 30. juunil 2000. a sõlmitud optsioonilepingu ennetähtaegse lõpetamise kirjalikule kokkuleppele võttis hageja kohustuse tasuda hiljemalt 15. juulil 2000. a OÜ-le C 5 000 000 krooni. Rahaline sissemakse hageja aktsiate eest kujutas endast nõudest loobumist, ehk siis hageja rahalise kohustuse lõppemist OÜ C ees märgitud summa ulatuses. Nimetatud rahaline kohustus oli õiguslikult kehtiv, seega reaalne ja sissenõutav. Seetõttu oli rahalise sissemakse hindamine 4 999 360 krooni vääruses õige, st vastas reaalselt eksisteeriva nõude suurusele. Hageja väited selle kohta, et optsioonilepingu ese oli tegelikult väärtusetu, et hagiavalduses märgitud lepingud olid tühised või näilikud või sõlmitud seadust rikkudes või hagejale kahjulikud, väljuvad hagi raamest. Mainitud lepinguid ei ole tühisteks ega kehtetuks tunnistatud ning hagi aluseks ei ole hageja juhtorgani liikmete alusetute kohustuste võtmisega aktsiaseltsile kahju tekitamine. Seega on hagi jäetud õigesti rahuldamata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus vääralt ÄS § 249 lg-t 4, leides, et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega kahju tekitamise korral puudub vajadus hinnata mitterahalise sissemakse aluseks olevate lepingute kehtivust ning asjaolu, kas sissemakset hinnanud isikud teadsid ja pidid teadma, et mitterahalise sissemakse aluseks olevad lepingud on tühised ja mitterahalise sissemakse tasaarvestamisega tekitatakse hagejale kahju. Sellisel juhul piisaks kontrollimisel konstateeringust, et seda liiki asi või õigus on üleantav, mis ei oleks kooskõlas normi mõttega. Ringkonnakohus ei hinnanud hageja väiteid mitterahalise sissemakse õiguspärasuse kohta, rikkudes sellega TsMS § 231 lg-t 4. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited optsioonilepingu eseme väärtusetuse, lepingute tühisuse, näilikkuse ja kahjulikkuse kohta. Ringkonnakohus ei hinnanud hageja väiteid juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et linnakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja pealiskaudselt, mille tulemusena jõudis ebaõigesti seisukohale, et kostjad ei ole
rikkunud hoolsus- ega lojaalsuskohustust.
9.Kostja T. V vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas normide vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Samuti
põhineb
kassatsioonkaebus
valdavalt
faktilistel
asjaoludel,
mille
ümberhindamist hageja soovib. Hageja esitas väited tehingute tühisuse või kehtetuse kohta alles apellatsioonkaebuses, seega ei pidanud ringkonnakohus neile asjaoludele hinnangut andma. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.
10.Kohtuistungil vaidlesid kostjate lepingulised esindajad kassatsioonkaebusele vastu. Kostja T. V lepinguline esindaja esitas kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude nimekirja summas 13 275 krooni.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid TsMS § 691 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad tekitasid 2000. a augustis OÜ C mitterahalise sissemakse väärtuse ebaõige hindamisega hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Tulenevalt ÄS § 342 punktis 5, § 343 lõike 1 punktis 5 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatust saab aktsiakapitali suurendamisel tasuda aktsiate eest ka mitterahalise sissemaksega. ÄS § 248 lg 1 järgi võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei või mitterahaliseks sissemakseks olla aktsiaseltsile osutatav teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Vastavalt mitterahalise sissemakse hindamise ajal kehtinud ÄS § 249 lõikele 1 tuli mitterahalise sissemakse hindamise kord näha ette aktsiaseltsi põhikirjas ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuli hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kohtud pidasid ebaõigesti käesoleva vaidluse lahendamise õiguslikuks aluseks üksnes ÄS § 249 lõiget 4. Nimetatud säte ei kehtesta kahju hüvitamise aluseid. Selles öeldakse vaid, et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. Hageja nõue P. T vastu on käsitatav aktsiaseltsi juhatuse liikme poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena, mille õiguslikuks aluseks sai kõnealusel juhul olla ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 ja § 227 ning ÄS § 315 lg 1 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis. Nimetatud sätete järgi peab aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi aktsiaseltsi ees, rikkumine toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 (RT III 2005, 17, 181)). P. T kui hageja juhatuse liikme kohustuse rikkumine võis seisneda ÄS §-de 248 ja 249 rikkumises OÜ C mitterahalise sissemakse hindamisel. T. V pidi audiitorina OÜ C mitterahalise sissemakse hindamise ajal kehtinud ÄS § 249 lg 3 järgi kontrollima mitterahalise sissemakse väärtust ja esitama arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab
ÄS §-s 248 sätestatud nõuetele, st on üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata, olemata seejuures äriühingule osutatav teenus, tehtav töö või äriühingu asutajate tegevus. Kuna hagejal oli T. V leping OÜ C mitterahalise sissemakse hindamiseks, siis on hageja nõue T. V vastu kvalifitseeritav lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena TsK § 222 lg 1 ja § 227 järgi.
13.Linnakohus leidis ebaõigesti, et T. V ei pidanud OÜ C mitterahalise sissemakse väärtust hinnates kontrollima 10. aprilli 2000. a optsioonilepingu, 31. mai 2000. a nõude loovutamise lepingu ja
30.juunil 2000. a sõlmitud optsioonilepingu lõpetamise lepingu kehtivust. Nende tehingute kehtetuse korral saab T. V TsK § 227 teise lause alusel tõendada oma süü puudumist kohustuse rikkumises, sh tõendada, et ta järgis mitterahalise sissemakse hindamisel õiguslike küsimuste lahendamisel oma kutsaalal tegutseva nn "keskmise audiitori" hoolsuse standardit.
14.Vaatamata sellele, kas kostjad rikkusid oma kohustusi ja kas nad olid rikkumises süüdi, tuleb hagi jätta rahuldamata õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kahju hüvitamise kohustuse üheks eelduseks on kahju olemasolu. Hageja tugineb sellele, et OÜ C mitterahalisel sissemaksel puudus väärtus. Kolleegium leiab, et isegi kui see oleks nii, ei oleks sellega veel tõendatud, et hagejal jäi aktsiate eest tulu hagis nõutud summas saamata. Aktsiate märkimine ei tekita iseenesest aktsiaseltsile vara juurde. Seetõttu pidanuks hageja kõigepealt esitama tõendeid selle kohta, et OÜ C mitterahalise sissemakse teistsuguse hindamise korral oleks OÜ C või keegi teine isik tasunud aktsiate eest kas rahaga või mitterahalise sissemaksega hagis nõutud hüvitise suuruses. Hageja on ise väitnud, et enne aktsiakapitali suurendamist 7. juuli 2000. a üldkoosoleku otsusega oli tal netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Seega tugines hageja ajaolule, mis seab kahtluse alla võimaluse, et ta oleks saanud aktsiate eest hagis nimetatud tulu.
15.Kolleegium märgib, et hagejal võib OÜ C vastu olla nõudeid märkimislepingute rikkumisest tulenevalt, kui tasaarvestuse objektiks oli kehtetu nõue. Samuti võib vastavate aluste olemasolu korral tulla kõne alla hageja nõue P. T vastu hagejale põhjendamatu 5 000 000 krooni suuruse kohustuse võtmise tõttu, samuti sellise kohustuse võtmise lepingu tühisuse tuvastamise nõue. Hagejal ja tema võlausaldajatel võib olla ka kahjuhüvitisnõudeid P. T vastu juhul, kui ta põhjendamatult viivitas hageja kui võlgniku pankrotiavalduse esitamisega.
16.Hagejalt tuleb T. V kasuks välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 13 275 krooni. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.