Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetuse põhjuseks hulgalised võlanõuded. Avaldaja on sattunud makseraskustesse ja tal ei ole piisavalt vara ega sissetulekut, et katta võlausaldajate nõudeid. Avaldajal pole vahendeid ning pole oodata ka nende tekkimist, mistõttu ei ole maksejõuetus ajutise iseloomuga. Avaldaja kohustuste mahuks on pankrotiavalduse esitamise seisuga hinnanguliselt 32 651,62 eurot. Igakuiselt peab avaldaja tagastama võlausaldajatele 1114,48 eurot. Avaldaja ei saa objektiivsetel põhjustel täita oma kohustusi, kuid kohusetundlikult on püüdnud lahendada vaidlusi võlausaldajatega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning G. K. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. PankrS § 15 lg 2 kohaselt võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. G. K. on perekonnaseisult lahutatud. Avaldaja andmetel töötab ta hooldajana SA-s Viljandi Haigla ja tema igakuine keskmine palk perioodil juuli-detsember 2016 oli XXXeurot kuus. Avaldaja igakuine sissetulek koosneb: õppetoetusest 60 eurot; pensionist 191,23 eurot; J. K. sotsiaaltoetusest 80,55 eurot; peretoetusest 50 eurot; Abja Vallavalitsuselt toetusest hooldamise eest 19,17 eurot; elatisest kahele lapsele 470 eurot; töötasust XXX eurot. Seega on keskmine sissetulek 1537,93 eurot kuus. Avaldaja on osaliselt töövõimetu. 20.06.2016 Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt on töövõime kaotuse protsent 60%. Avaldajaga elab tema alaealine poeg J. K. (ik XXX ), keda avaldaja on kohustatud ülal pidama. J. K. l on tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi söömisel ning juhendamist. Poja puue põhjustab lisakulusid ravimitele, abivahenditele, kõrvalabile, juhendamisele. Avaldajaga elab ka tema 19-aastane poeg M. K. (ik XXX ), kes käesoleval ajal õpib Viljandi Kutseõppekeskuses teisel kursusel. Seega on avaldaja ülalpidamisel kaks last. G. K. üürib korterit aadressil XXX, kus elab koos lastega. Üüritasu on 34 eurot kuus. Keskmine kommunaalmakse perioodil august 2016 – jaanuar 2017 on 51 eurot. Soojusenergia eest perioodil september 2016 – jaanuar 2017 moodustas keskmine kulu kuus 91 eurot. Koduinterneti ja kaabeltelevisiooni eest 31 eurot Telia Eesti AS-le. G. K. l on sõlmitud lepingud elektri edastamiseks Eesti Energia AS ja Elektrum Eesti OÜ-ga. Keskmiselt läheb elektrile 42,70 eurot (arvestuse periood juuni 2016 – jaanuar 2017). Transpordikulud tööle Viljandi Haiglasse 40 kilomeetri kaugusele moodustavad 10 eurot päevas. Lähtudes arvestusest, et avaldaja töötab keskmiselt 20 päeva kuus, kulub transpordile 200 eurot kuus. Ülaltoodu alusel on avaldaja igakuised kulud elamu ja transpordi eest 449,70 eurot, välja arvatud kulud laste ülalpidamisele, toidule ja muud vajalikud kulud. Perioodil 09.08.1996 – 29.12.2009 oli avaldaja abielus M. K. ga. Abielu kestel oli abikaasadel omandatud kinnistu aadressil XXX (registriosa nr XXX), pindalaga 22,00 ha. Seoses sellega, et abikaasadel oli varaühisuse režiim, kuulub G. K. le 1⁄2 osa nimetatud kinnistust. Lähtudes kinnisvara portaali pakkumistest XXX maatulundusmaad müüakse hinnaga 0,14 eurot ühe ruutmeetri eest. Seoses sellega, et võlgniku maa suurus on 22,00 ha, antud maa keskmine väärtus võib olla 30 800 eurot. Kinnistule on seatud hüpoteek summas 159 008 Eesti krooni (10 162,46 eurot). Avaldaja arvelduskonto jääk Swedbank AS-s on 142,23 eurot 16.02.2017 seisuga. Võttes arvesse, et avaldaja peab igakuiselt tagastama võlausaldajatele 1114,48 eurot ja tema elukondlikud kulud on 449,70 eurot, arvestamata kulusid toidule ja laste ülalpidamisele, ületab avaldaja kohustuste maht sissetuleku (1538 eurot) ja tal puudub võimalus oma kohustusi täita. Vähetõenäoline on, et ta suudaks oma kohustusi täita ka tulevikus. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 32 651,62 euro ulatuses. Võlgnikule kuulub abikaasade ühisvarana kinnistu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX asukohaga XXX, 22,00 ha. Kinnistut koormab hüpoteek 1. jrk summas 159 008 krooni (10 162,46 eurot) Eesti Vabariigi kasuks. Igakuisest töötasust ei suuda võlgnik võlgnevusi tasuda. G. K. pankrot tuleb välja kuulutada. Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduses kohustustest vabastamise avalduse. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus G. K. d enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.