Seesam Insurance AS hagi Autolaenuabi Invest OÜ vastu liikluskahju ja käsitluskulude hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6025,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Autolaenuabi Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Seesam Insurance AS (registrikood 10055752; asukoht Vambola 6, Tallinn 10114), lepinguline esindaja Martin Petermann (epost: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Autolaenuabi Invest OÜ (registrikood 11678685; asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120), lepinguline esindaja Riho Siil (e-post: XXX) Kolmas isik kostja poolel: MS (isikukood XXXXXXXXXX; võimalik elukoht: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.11.2016 otsus muutmata.
2.Autolaenuabi Invest OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulusid ringkonnakohtus rahaliselt kindaks ei määrata, sest hagejal menetluskulud puuduvad.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14487
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 15.12.2012 toimus Norras Gol Hallingal liiklusõnnetus, kus Autolaenuabi Invest OÜ-le kuulunud ja MS juhitud sõiduk Volvo V70, reg märgiga XXXXXX sõitis otsa elektripostile. Kõnealuse kahju käsitles Norra kindlustusseltsi Trafikkforsikringsforeningeni volitustel Van Ameyde Norway AS. Elektripostile tekitatud kahjuna oli hageja kohustatud tasuma 42 790 Norra krooni ning liiklusõnnetuse käsitluskulu oli 6 419 Norra krooni. Seega kahju kogusummaks oli 49 209 Norra krooni. Hageja hüvitas kahju hüvitanud Van Ameyde Norway AS-le 6025,86 eurot. Seega 15.12.2012 toimunud liiklusõnnetuse lõplikuks kahju suuruseks on 6025,86 eurot.
2.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Volvo V70, reg märgiga XXXXXX kehtivat kindlustuslepingut nr J307396703 hageja juures, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil Volvo V70, reg märgiga XXXXXX kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis kindlustusvõtja poolt kindlustusmakse mittetasumise tõttu. Eelmine kindlustuspoliis (nr JJE37829554) kehtis sõiduki Volvo V70, reg märgiga XXXXXX suhtes ajavahemikul 15.05.2010 – 14.11.2010.
3.LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Liiklusregistri ARK andmete kohaselt oli alates 14.05.2010 sõiduki Volvo V70, reg märgiga XXXXXX omanikuks Autolaenuabi Invest OÜ. Kostja kodulehe väljatrükist nähtuvalt laenu väljastamisel laenu tagatiseks vormistatakse laenu võtnud isiku sõiduk kostja nimele. See tõendab asjaolu, miks Autolaenuabi Invest OÜ on liiklusregistrisse kantud sõiduk Volvo V70, reg märgiga XXXXXX omanikuna.
4.LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Kostja omas liikluskindlustuse lepingut nr J307396703, mille poliis nr JJE37829554 lõppes 14.11.2010, seega oli kostjal kindlustusjuhtumi toimumise s.o. 15.12.2012 hetkel kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada, kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kindlustusvõtjal kindlustuspoliisi eest kindlustusmakse tasumata.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 6025,86 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda. Kostja vastuväited
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14487
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kindlustusjuhtumis osalenud sõiduauto Volvo V70, registreerimismärk XXXXXX vastutav kasutaja MS, ostis nimetatud sõiduauto 15.04.2010. Üks kuu hiljem soovis MS auto tagatisel laenu võtta. MS sõlmis kostjaga 13.05.2010 laenulepingu nr 1005131259. Laenu tagastamise tähtpäev oli 13.11.2010, vastavalt laenulepingu Lisa I maksegraafikule. Laenu tagatiseks vormistati MS poolt 1 kuu varem soetatud sõiduauto Volvo V70. Selleks registreeriti nimetatud sõiduauto registris kostja nimele.
7.Laenulepingu punktis 9.6.2. leppisid pooled muu hulgas kokku ka MS (vastutav kasutaja) kohustuse laenu tagatiseks olev sõiduauto kindlustada. Seda MS ka tegi ning kindlustas auto kogu laenulepingu perioodiks 15.05.2010 kuni 14.11.2010. Auto kindlustus lõppes 14.11.2010, mis on 1 päev peale laenulepingu tähtpäeva. Peale laenulepingu tähtpäeva saabumist, ei õnnestunud kostja esindajal MS-ga kontakti saada, sest ta olevat olnud välismaal.
8.Liiklusõnnetus toimus 15.12.2010. Peale kindlustuspoliisi tähtaja saabumist, ei jõudnud kostjani ühtegi arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks. Hageja ei ole ka kinnitanud ja tõendanud, et ta oleks kostjale saatnud arveid tasumiseks, et kostja saaks kindlustusmakse teha. Selle tõttu puudus kostjal informatsioon kindlustusmakse tasumise või mittetasumise kohta. Kostja esindajale oli teada, et kindlustusleping oli sõlmitud, kuid puudus informatsioon hageja poolt vastutavale kasutajale kindlustuspoliisi väljastamise või mitteväljastamise kohta. Hagejal oli kohustus kostjat informeerida.
9.Kostja on seisukohal, et sõiduk Volvo V70, reg märgiga XXXXXX, juriidiliselt ei kuulunud Autolaenuabi Invest OÜ-le. Tähtsust ei oma asjaolu, et auto omanikuks vormistati liiklusregistris Autolaenuabi Invest OÜ. Seega ei saa siinkohal auto omandisuhte üle otsustamisel aluseks võtta ainuüksi liiklusregistri kannet, vaid tuleb lähtuda asja tegelikust sisust. Sõiduki omanikuks oli ikkagi laenu saaja MS, kes oli registris laenu perioodi jooksul sõiduki vastutav kasutaja. Kolmanda isiku seisukoht
10.Kolmas isik seisukohta ei avaldanud. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6 025,85 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot menetluskulude katteks.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: - 15.12.2012 toimus Norras Gol Hallingal liiklusõnnetus, kus MS juhitud sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga XXXXXX sõitis otsa elektripostile (lk 10-11). -
Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga XXXXXX kehtivat kindlustuslepingut nr J307396703 hageja juures, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil Volvo V70, registreerimismärgiga XXXXXX kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis kindlustusvõtja poolt kindlustusmakse mittetasumise tõttu. Eelmine kindlustuspoliis (nr JJE37829554) kehtis sõiduki Volvo V70, reg märgiga XXXXXX suhtes ajavahemikul 15.05.2010 – 14.11.2010 (lk 25-25).
-
Liiklusõnnetusega tekitatud kahju käsitles Norra kindlustusseltsi Trafikkforsikringsforeningeni volitustel Van Ameyde Norway AS. Hageja on 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14487 hüvitanud elektripostile tekitatud kahju 42 790 Norra krooni ning on tasunud liiklusõnnetuse käsitluskulu 6 419 Norra krooni. Hageja hüvitas kahju hüvitanud Van Ameyde Norway AS-le 49 209 Norra krooni ehk 6025,86 eurot (lk 12-24). -
Käesolevas asjas ei ole vaidlust ja kohtule esitatud Liiklusregistri ARK väljavõttega on tõendatud, et Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX omanikuna on liiklusregistris alates 14.05.2010 märgitud Autolaenuabi Invest OÜ. MS on alates nimetatud kuupäevast märgitud liiklusregistris antud sõiduk vastutava kasutajana. Enne seda oli Liiklusregistrisse ARK märgitud omanikuna MS (lk 27-30).
13.Kuigi liiklusregistri kanded ei tekita muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile, nähtub kostja ja MS vahel 13.05.2010 sõlmitud laenulepingust nr 1005131259, et laenuandja andis laenu sõiduauto tagatisel, laenusaaja kohustus laenu tagamise eesmärgil vormistama laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki ümber laenuandja nimele ning pooled kohustusid sõlmima mootorsõiduki võõrandamise ja omandi üleandmise kokkuleppe.
14.Maakohus leidis, et registerpandi seadmise tingimused ei ole täidetud ning seega ei saanud tegemist olla registerpandiga. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud see, et kostja oli 15.12.2012 kõnealuse sõiduki omanik ilma sõiduki valdust omamata ning seetõttu esitas hageja hagi õige kostja vastu.
15.Kostja väited, et peale kindlustuspoliisi tähtaja saabumist ei ole jõudnud kostjani ühtegi arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks, mistõttu ei saa hageja kostja vastu hagi esitada, ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on sõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX liikluskindlustusleping muudetud 15.11.2010 maksevabaks. Kuna liikluskindlustuse leping oli muudetud maksevabaks, ei olnud hagejal seadusest tulenevat kohustust kindlustusvõtjale kindlustusmakse tasumise arvet esitada. Kindlustusandja kohustus esitada kindlustusmakse tasumiseks arve järgneb sellele, et kindlustusvõtja avaldab soovi maksevaba perioodi lõpetamiseks.
16.Kuna kahju põhjustati kostjale kuuluva sõidukiga kindlustuslepingu maksevabal perioodil on kahju hüvitamise ja juhtumi käsitluskulude regressnõue põhjendatud.
17.Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda, hageja menetluskuluks on riigilõiv 450 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
19.Kostja on seisukohal, et hagi esitati ekslikult tema vastu. Nõude peab esitama MS vastu, kes sõiduki otsese valdaja ja eelmise (tegeliku) omanikuna on süüdi hagejale tekitatud kahjus. Liiklusregistri kanntel omandiõiguse kohta õiguslikku tähendust ei ole.
20.Sõiduk ei olnud kostja omandis, kuna selle valdust ei olnud kostjale üle antud ning MS ja kostja ei leppinud kokku, et omandaja saab asjale kaudse valduse. Kostjal puudus ka sõiduki väljanõudeõigus, kuna lepingu järgi oli kostjal õigus, mitte kohustus tagatisvara välja nõuda ja võlakatteks realiseerida vaid juhul, kui laenusaaja ei teosta makseid või hilineb maksete teostamisega rohkem kui 14 päeva. Kuna MS tasus laenuintresse, sh ka laenu tagasimaksmise pikendamise eest ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja ise loobus sõiduki väljanõudeõiguse teostamisest ning seetõttu on AÕS § 94 kooseis realiseerunud ning kostjal puudub võimalus tugineda AÕS §-le 92.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14487
21.Maakohus on põhjalikult käsitlenud apellandi ja MS vahel sõlmitud laenulepingut, kuid jätnud tähelepanuta, et sõiduki ost-müük ühe Eesti krooni eest ei saa olla tehingu poolte tegelikuks tahteks. Kostja on seisukohale, et nimetatud tehing on näilik ning nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest esitada ei saa.
22.Kostja tõi maakohtus esile, et talle teadolevalt oli kindlustusleping sõlmitud kuni 13.11.2010, kuid peale kindlustuspoliisil märgitud tähtaja saabumist ei jõudnud kostjani ühtegi arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks. Kostja on seisukohal, et hageja tegemata jätmiste tõttu oli kahju põhjustanud sõiduk ilma vajaliku kindlustuseta. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
24.Kolmas isik seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja maakohus on ringkonnakohtu arvates käsitletud ulatuses neid piisavalt analüüsinud. Kuna maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebustes taasesitatud väidetele uuesti vastata. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on poolte esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust asuda poolte väidete osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. See, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
27.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et omandiõigus sõiduki Volvo V70, reg märgiga XXXXXX kuulus 15.12.2012 Norras Gol Hallingal toimunud liiklusõnnetuse ajal kostjale. Kuigi õige on kostja väide, et liiklusregistris nimetatud sõiduki omanikukanne ei oma õiguslikku tähendust, ei ole maakohus tuvastanud kostja omandiõigust ainult nimetatud kande alusel. Maakohus hindas kostja ja MS vahel 13.05.2010 sõlmitud laenulepingut nr 1005131259. Selles lepingus leppisid lepingupooled lisaks laenu andmisele kokku ka sõiduki omandiõiguse üleandmises kostja omandisse ning selles, et sõiduk jääb kuni laenu tagastamiseni laenusaaja e MS valdusesse ja kasutusse.
28.Kostja on seisukohal, et sõiduki valduse puudumise tõttu ei saanud ta sõidukile ka omandiõigust, sest AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega. Ringkonnakohtu arvates on kostja jätnud tähelepanuta, et kuigi vallasomandi lepingulise üleandmise põhikoosseis on sätestatud AÕS § 92- lg-s 2, võimaldab AÕS § 94 kalduda sellest põhikoosseisust kõrvale, asendades alternatiivina omandiõiguse ülemineku selliselt, et võõrandaja jääb endiselt vahetult asja valdama ning kasutama ning omandaja saab poolte kokkuleppe kohaselt asja suhtes üksnes kaudse valduse. Maakohus tuvastas, et kostja ja MS leppisid selliselt omandiõiguse üleminekus kokku ning kuna sellele järgnes ka omanikukande muutus liiklusregistris, siis on sõiduki omandi üleminek kostjale leidnud tõendamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14487 järeldusega. Asjas esitatud tõendid teistsuguse järelduse tegemiseks alust ei anna. Arvestades kostja ja MS vahel kokkulepitut ei saanud kokkuleppe sisuks olla registerpandi seadmine, nagu maakohus õigesti leidis.
29.Olenemata sellest, kas kostja ja MS vahel sõlmiti lisaks laenulepingule vallasasja tagatisomandamise leping, st pandi asemel anti laenulepingust tuleneva nõude tagatisena üle omandiõigus vallasasjale, kohustusega see nõude rahuldamisel tagasi anda või tagasiostuõigusega müügileping, läks sõiduki omandiõigus asjast nähtuvalt kostjale üle. Kostja ei ole asjas tuginenud sellele, et laenulepingust tuleneva nõude rahuldamise tõttu on omand tagasi antud (või automaatselt tagasi langenud). Vastupidi, ka apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise kohustus on MS poolt jätkuvalt täitmata. Sellest tulenevalt puudub asja lahendamisel tähtsus sellel, kas ja millises ulatuses on MS kostjale laenulepingu järgi intresse tasunud.
30.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et tema ja MS vahel sõlmitud müügileping on näilik. Ringkonnakohus osutab esiteks, et menetlusosalisel ei ole õigust esitada ringkonnakohtus seda põhjendamata selliseid väiteid, mida ta maakohtus ei esitanud, vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 ning teiseks ei mõjuta võimalik müügilepingu näilikkus omandi üleandmiseks sõlmitud käsutustehingut, sest asjaõigusleping käsutustehinguna on abstraktne ja neutraalne ning üldjuhul ei saagi näilik olla.
31.Maakohus tuvastas, et sõiduki Volvo V70 reg. märgiga XXXXXX liikluskindlustusleping muudeti kostja poolt, keda esindas MS, alates 15.11.2010 maksevabaks. Kostja ja MS vahel sõlmitud lepingu p. 9.6.2 järgi kohustus MS sõiduki kasutamisel iseseisvalt tasuma mh kohustusliku ja vajadusel vabatahtliku kindlustamise kulud. Asjaolu, et kostja ja MS sisesuhtest tulenevalt võis MS rikkuda kohustust kostja ees seoses sellega, et kasutas sõidukit kindlustuse maksevabal perioodil, ei anna hagejale alust ette heita, et hageja jättis kindlustusandjana oma kohustused täitmata. Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud kostja kanda. Hagejal hüvitatavaid menetluskulusid ringkonnakohtus ei olnud, seega ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Kostja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.