Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 15.12.2012 toimus Norras Gol Hallingal liiklusõnnetus, kus XxxxOÜ-le kuulunud ja Xxxxjuhitud sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx sõitis otsa elektripostile. Kõnealuse kahju käsitles Norra kindlustusseltsi Trafikkforsikringsforeningeni volitustel Van Ameyde Norway AS. Elektripostile tekitatud kahjuna oli hageja kohustatud tasuma 42 790 Norra krooni ning liiklusõnnetuse käsitluskulu oli 6 419 Norra krooni. Seega kahju kogusummaks oli 49 209 Norra krooni. Hageja hüvitas kahju hüvitanud Van Ameyde Norway AS-le 6025,86 eurot. Seega 15.12.2012 toimunud liiklusõnnetuse lõplikuks kahju suuruseks on 6025,86 eurot. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx kehtivat kindlustuslepingut nr XXXX hageja juures, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil Volvo V70, reg märgiga xxxx kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis kindlustusvõtja poolt kindlustusmakse mittetasumise tõttu. Eelmine kindlustuspoliis (nr XXXX) kehtis sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx suhtes ajavahemikul 15.05.2010 – 14.11.2010. LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Liiklusregistri ARK andmete kohaselt oli alates 14.05.2010 sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx omanikuks XxxxOÜ. Kostja kodulehe väljatrükist nähtuvalt laenu väljastamisel laenu tagatiseks vormistatakse laenu võtnud isiku sõiduk kostja nimele. See tõendab asjaolu, miks XxxxOÜ on liiklusregistrisse kantud sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx omanikuna. LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Kostja omas liikluskindlustuse lepingut nr XXXX, mille poliis nr XXXX lõppes 14.11.2010, seega oli kostjal kindlustusjuhtumi toimumise s.o. 15.12.2012 hetkel kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada, kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kindlustusvõtjal kindlustuspoliisi eest kindlustusmakse tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 6025,86 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kindlustusjuhtumis osalenud sõiduauto Volvo V70, registreerimismärk xxxx vastutav kasutaja Marius Sirgi, ostis nimetatud sõiduauto 15.04.2010. Üks kuu hiljem soovis Xxxxauto tagatisel laenu võtta. Xxxxsõlmis kostjaga 13.05.2010 laenulepingu nr xxxx. Laenu tagastamise tähtpäev oli 13.11.2010, vastavalt laenulepingu Lisa I maksegraafikule. Laenu tagatiseks vormistati Xxxxpoolt 1 kuu varem soetatud sõiduauto Volvo V70. Selleks registreeriti nimetatud sõiduauto registris kostja nimele. Laenulepingu punktis 9.6.2. leppisid pooled muu hulgas kokku ka Xxxx(vastutav kasutaja) kohustuse laenu tagatiseks olev sõiduauto kindlustada. Seda Xxxxka tegi ning kindlustas auto kogu laenulepingu perioodiks 15.05.2010 kuni 14.11.2010. Auto kindlustus lõppes 14.11.2010,

mis on 1 päev peale laenulepingu tähtpäeva. Peale laenulepingu tähtpäeva saabumist, ei õnnestunud kostja esindajal Marius Sirgiga kontakti saada, sest ta olevat olnud välismaal. Liiklusõnnetus toimus 15.12.2010. Peale kindlustuspoliisi tähtaja saabumist, ei jõudnud kostjani ühtegi arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks. Hageja ei ole ka kinnitanud ja tõendanud, et ta oleks kostjale saatnud arveid tasumiseks, et kostja saaks kindlustusmakse teha. Selle tõttu puudus kostjal informatsioon kindlustusmakse tasumise või mittetasumise kohta. Kostja esindajale oli teada, et kindlustusleping oli sõlmitud, kuid puudus informatsioon hageja poolt vastutavale kasutajale kindlustuspoliisi väljastamise või mitteväljastamise kohta. Hagejal oli kohustus kostjat informeerida. Kostja on seisukohal, et sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx, juriidiliselt ei kuulunud XxxxOÜ-le. Tähtsust ei oma asjaolu, et auto omanikuks vormistati liiklusregistris XxxxOÜ. Seega ei saa siinkohal auto omandisuhte üle otsustamisel aluseks võtta ainuüksi liiklusregistri kannet, vaid tuleb lähtuda asja tegelikust sisust. Sõiduki omanikuks oli ikkagi laenu saaja Marius Sirgi, kes oli registris laenu perioodi jooksul sõiduki vastutav kasutaja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: -

15.12.2012 toimus Norras Gol Hallingal liiklusõnnetus, kus Xxxxjuhitud sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx sõitis otsa elektripostile (lk 10-11).

-

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx kehtivat kindlustuslepingut nr XXXX hageja juures, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis kindlustusvõtja poolt kindlustusmakse mittetasumise tõttu. Eelmine kindlustuspoliis (nr XXXX) kehtis sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx suhtes ajavahemikul 15.05.2010 – 14.11.2010 (lk 25-25).

-

Liiklusõnnetusega tekitatud kahju käsitles Norra kindlustusseltsi Trafikkforsikringsforeningeni volitustel Van Ameyde Norway AS. Hageja on hüvitanud Elektripostile tekitatud kahjuna 42 790 Norra krooni ning on tasunud liiklusõnnetuse käsitluskulu 6 419 Norra krooni. Hageja hüvitas kahju hüvitanud Van Ameyde Norway AS-le 49 209 Norra krooni ehk 6025,86 eurot (lk 12-24).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6025,86 eurot Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 48 lg 2 p 6 2 alusel. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu põhjendusel, et ta ei olnud kindlustusjuhtumi osapool, kuna ei olnud tegemist kostjale kuulunud sõidukiga. Kohus märgib, et liiklusõnnetuse toimumise ajal, so. 15.12.2012 kehtinud LKindlS § 5 lg 1 kohaselt oli kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. LKindlS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti LKindlS § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse koos samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 5

lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlustusvõtjaks selle seaduse tähenduses lugeda sõiduki omanikku. Sama lõike 3 lause kohaselt kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Kohus leiab, et lähtuvalt 15.12.2012 kehtinud LKindlS § 5 lg 1 ja § 48 lg 2 p 6 koostoimest tuleb analüüsida, ka hagi on esitatud õige kostja vastu, s.o kas kostja oli sõiduki omanik ja sellest tulenevalt ka kindlustusvõtja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ja kohtule esitatud Liiklusregistri ARK väljavõttega on tõendatud, et Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx omanikuna on liiklusregistris alates 14.05.2010 märgitud XxxxOÜ. Xxxx on alates nimetatud kuupäevast märgitud liiklusregistris antud sõiduk vastutava kasutajana. Enne seda oli Liiklusregistrisse ARK märgitud omanikuna Xxxx(lk 27-30). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga. See seisukoht on korduvalt kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas (vt: Riigikohtu 09.03.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12; 01.06.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.1; 02.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega tuleb kohtul tuvastada, millise tähenduse on kostja ja Xxxx omistanud käesoleval juhul liiklusregistri kandele ja kas kostja on saanud tegelikkuses sõiduauto Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx omanikuks. Tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt piisab omandi tekkimiseks juhul, kui vallasasi on juba omandaja valduses, võõrandaja ja omandaja kokkuleppest omandi ülemineku kohta. AÕS § 94 kohaselt kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Kostja ja Xxxxvahel 13.05.2010 sõlmitud laenuleping nr xxxx punkti 1.3 kohaselt laenuandja annab laenu laenusaaja sõiduauto tagatisel. Laenulepingu punkt 1.4 kohaselt laenusaaja kohustub laenu tagamise eesmärgil vormistama laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki ümber laenuandaja nimele. Laenulepingu punkti 2.1. kohaselt laenusumma on 15 000 Eesti krooni. Laenulepingu punkt 3.1 kohaselt laenusaaja kohustub enne laenu saamist laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki laenuandja omandisse üle andma ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuses (ARK) või seda asendavas asutus laenuandja nimele ümber registreerima. Lepingu punkt 3.2 kohaselt laenusaaja kohustuste tagamiseks on laenusaaja omandis olev mootorsõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx. Lepingu punkt 3.3. kohaselt laenu tagamiseks ning punkt 3.2 täitmiseks võõrandab laenusaaja laenuandjale tagatisvara 1.00 (üks) Eesti krooni eest ning pooled sõlmivad mootorsõiduki võõrandamise ja omandi üleandmise kokkuleppe (lk 54-55). Seega vastavalt kostja ja Xxxx vahel sõlmitud lepingule oli kostja poolt Xxxxlaenusumma väljamaksmise eelduseks laenusaaja Xxxx poolt vaidlusaluse mootorsõiduki omandi kostjale üleandmine ja liiklusregistris mootorsõiduki kostja nimele ümber registreerimine. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on Xxxx laenusumma välja maksnud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sõiduauto Volvo V70 omand temale üle läinud, vaid laenu tagatiseks vormistati Xxxx poolt 1 kuu varem soetatud sõiduauto Volvo V70 registris kostja nimele.

Kohus selgitab, et AÕS § 277 lg 1 kohaselt asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. AÕS § 297 lg 1 kohaselt patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. AÕS § 299 lg 1 sätestab, et registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus. Liiklusregistri ARK väljavõttes nähtuvalt on 14.05.2014 liiklusregistris märgitud sõiduki Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxx omanikuna kostja. Liiklusregistri väljavõttest ei nähtu, et oleks seatud nimetatud sõidukile registerpant. Kuivõrd on ole täidetud AÕS sätestatud registerpandi seadmise tingimused ei saa kohus nõustuda kostja käsitlusega, et sõiduki Volvo 170 registreerimisnumbriga xxxx liiklusregistris ARK kostja omaniku kohta kande tegemise eesmärgis oli üksnes kostja poolt Xxxx antud laenu tagamine. Kostja tugineb AÕS §-le 92, mille kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole Xxxx sõiduauto valdust kostjale kunagi üle andnud, mistõttu ei ole sõiduauto omandiõigus kunagi kostjale üle läinud. Kostja ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu punkt 9.1 kohaselt tagatisvara jääb kuni lepingu täitmiseni laenusaaja valdusesse ja kasutusse. Selleks väljastab Laenuandja kasuks Laenusaajale tähtajalise volituse mootorsõiduki kasutamiseks, millega laenusaaja määratakse mootorsõiduki eest vastutava kasutajana vastavalt lepingu punktides 3.4, 3.5 või 8.1 sätestatud tähtaegu arvestades (lk 54-55). Vaidlust pole selle üle, et kostja ja Xxxx vahel 13.05.2010 sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 13.11.210, kuid Xxxxei ole kostjale laenu tagastanud. Kohus asub seisukohale, et kostja ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu punktist 9.1 tuleneb expressi verbis, et kõnealuse sõiduki valdus jäetakse Xxxx. AÕS § 37 kohaselt omandatakse kaudne valdus asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Kuna käesoleval juhul on kostja ise loobunud sõiduki Volvo V70 registrimärgiga xxxx väljanõudeõiguse teostamisest, siis on kohtu hinnangul AÕS § 94 koosseisu realiseerunud ja kostjal puudub õigus ning võimalus tugineda AÕS §-le 92. Kohus leiab, et kõigi kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja oli 15.12.2012 kõnealuse sõiduki omanik ilma sõiduki valdust omamata. Kohus leiab, et kostja ja Xxxx on läbi enda tahteavalduste (laenulepingu nr xxxx ja selle punktid 3.1 ja 3.4) andnud ARK-i registri kandele õigusliku tähenduse kolmandate isikute sh ka hageja jaoks. Asjakohatu on kostja viide, et laenulepingu punkti 3.1 ei ole täidetud kuna sõiduki otsest valdus ei ole kostjale üle antud, kuna laenulepingu punktist 9.1 tuleneb erikokkulepe, et sõiduki valdamine jääb sõiduki Volvo V70 registrimärgiga xxxx võõrandajale (antud juhul Xxxx). Seega ei ole kostja nõudnud xxxx sõiduki valduse üleandmist laenulepingu punkt 3.1 ning AÕS § 92 alusel, vaid loobunud sõiduki väljanõudmisest punkti 9.1 ning AÕS § 94 alusel. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et pooled on vallasomandi valduse üleandmisel loobunud võõrandaja ehk Xxxx kasuks. Lisaks sellele märgib kohus, et kohtule esitatud lõppenud poliisist nr XXXX nähtuvalt on sõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx kindlustusvõtja xxxx, omanik on XxxxOÜ ja Xxxx on vastutav kasutaja (lk 26). Kohtule esitatud väljavõttest liikluskindluse tavalepingust nähtuvalt on sõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx kindlustusvõtjaks XxxxOÜ ja teda esindab volituse alusel (registreerimistunnistusele märgitud kasutaja) Xxxx( lk 70-71). Seega

on ka Xxxx ise liikluskindlustuslepingu sõlmimisel käsitlenud kostjat Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx omanikuna. Eeltoodust tulenevalt oli kostja Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx omanik k15.12.2012 aset leidnud kindlustusjuhtumi ajal ning hageja on esitanud hagi õige kostja vastu. Kostja on väitnud, et peale kindlustuspoliisi tähtaja saabumist ei ole jõudnud kostjani ühegi arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks, mistõttu ei saaks hageja kostja vastu hagi esitada. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on sõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx liikluskindlustusleping muudetud 15.11.2010 maksevabaks (lk 7071). KindlS § 19 lg 1 kohaselt on maksevaba periood aeg, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. LKindlS § 19 lg 7 kohaselt ei tohi maksevabal perioodil sõidukiga liikluses osaleda. LKindlS§ 19 lg 8 kohaselt on kindlustusvõtjal kohustus tasuda kindlustusandjale lepingu maksevaba perioodi eest kolmekordset kindlustusmakset kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil. LKindlS § 19 lg 9 kohaselt, kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käitluskulud. Seega on LKindlS § 19 lg 9 oma sisulust samasugune LKindlS § 48 lg 2 p 6. Erisus seisneb nõude ulatuses, st kindlustusandjal on LKindlS § 19 lg 9 alusel õigus valida, kas soovib küsida tagasi kuuekordset kindlustusmakset või esitada kindlustusvõtja vastu regressinõude. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu regressinõude LKindlS § 19 lg 9 II alternatiivi alusel. Kuna antud juhul oli liikluskindlustuse leping muudetud maksevabaks, ei olnud hagejal seadusest tulenevat kohustust kindlustusvõtjale (antud juhul kostjale) kindlustusmakse tasumise arvet esitada. LKindlS § 19 (3 1) tuleneb, et maksevaba periood lõpeb, kui kindlustusvõtjale on väljastatud tema taotlusel uus poliis. Seega kui kindlustusleping on muudetud maksevabaks, peab kindlustusvõtja ise avaldama tahteavaldusega soovi maksevaba perioodi lõpetamiseks, millele järgneb kindlustusvõtja kohustus kindlustusmakse tasumise eest arve väljastada. Vastavalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 28 lg 3 p-st tulenevalt võib liikluskahju varakahjuna seisneda asja kahjustumise või hävimise kahjus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja hüvitanud Van Ameyde Norway AS 15.12.2012 Xxxx poolt juhitud sõidukiga Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxx elektripostile tekitatud kahjuna 42 790 Norra krooni (lk 10-24). LKindlS § 47 lg 3 sätestab, et varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine mõistlikud kulud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid liikluskahju tagasinõude suuruse kohta. Kohtu hinnangul on liikluskahju kokku summas 42 79 põhjendatud ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjukäsitlusega seotud kulud summas 6 419 Norra krooni. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt koos tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja ei ole kahjukäsitlusega seotud kulu suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kahjukäsitluse kulu summas 6419 Norra krooni on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Seega on hageja nõue summas 49 209 Norra krooni põhjendatud (42 790+6025,86 = 49 209) Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on 07.04.2014 hageja poolt Van Ameyde Norway AS-le 49 209 Norra krooni vahetuskurss 8,16630 ning hageja poolt tasutud summa vastab 6 025,86 eurole (lk 24). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6025, 86 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 6025,86 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 450 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivuga avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (hagilt hinnaga kuni 7000 euro puhul oli riigilõivu määr 450 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 450 eurot välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.