Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud 28.01.2016 esitas AH (hageja) Harju Maakohtule hagi korteriühistu ASUNDUSE 13 (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista alusetu rikastumise teel saadud 220,16 eurot, viivise kuni hagiavalduse esitamiseni summas 0,58 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. 06.01.2017 täpsustas hageja viivisenõuet, paludes välja mõista viivis alates 17.01.2016 kuni 04.01.2017 summas 17,19 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale korteri Asunduse 13-55 osas regulaarselt veenäite. 2015 novembris avastas hageja, et on kostjale esitanud eksituse tõttu ebatäpseid veenäitusid. Nimelt avastas hageja, et kostja poolt 06.11.2015 esitatud arvel on märgitud hageja korteri külma vee näiduks 236,716 m3 ja sooja vee näiduks 280,326 m3. Tegelikult oli 09.11.2015 seisuga külma vee näiduks 191 m3 ja sooja vee näiduks 266 m3. Hageja esitas kostjale uued näidud, mille järgselt kostja esitas 08.12.2015 hagejale arve, millel oli külma vee näiduks märgitud 191 m 3 ja sooja vee näiduks 266 m3. Näitude vahe on seega külma vee osas 45,716 m3 ja sooja vee osas 14,326 m3. Kuna ühe kuupmeetri külma vee hind on 2,08 eurot ja sooja vee hind on 6,65 eurot, on hageja hinnangul külma vee eest kostjale enam makstud 95,09 eurot ja sooja vee eest 125,07 eurot, kokku 220,16 eurot. Kostja rahuldas 04.01.2017 vabatahtlikult hageja põhinõude summas 220,16 eurot. Hageja loobus seejärel 06.01.2017 nõudest kostja vastu põhinõude ulatuses. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on ebatõenäoline, et hageja esitas perioodil 2014 september kuni 2015 november kostjale eksituse tõttu ebaõigeid veenäitusid ja avastas selle alles 2015 novembris. Korteri 55 veenäidud olid 01.09.2014 146,406 m3 (külm vesi) ja 243,076 m3 (soe vesi) ning seisuga 31.10.2015 oli 236,716 m3 (külm) ja 280,326 m3 (soe). Seega kokku perioodi jooksul tarbis hageja 90,31 m3 külm vett (236,716-146,406) ja 37,25 m3 sooja vett (280,326-243,076). Korteri nr 55 omanik tasus ühistu arved ära ajavahemikul septembrist 2014 kuni novembrini 2015 koos veetarbimise maksumusega ilma pretensioonideta. 28.02.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi viivise nõudes rahuldamata, võttis vastu hageja hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse hageja põhinõudes summas 220,16 eurot ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõivu summas 75 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel hageja 04.03.2016 Harju Maakohtu määrusega vabastati ja määras, et riigilõiv tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Samuti määras kohus, et riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leidis, et kuna menetluses on endiselt hageja viivisenõue, peab kohus vaatamata põhinõude rahuldamisele tuvastama, kas hageja põhinõude rahuldamiseks on alust. Kohtu hinnangul ei saa põhinõude vabatahtlikust rahuldamisest järeldada, et kostja oleks hagi viivise nõude osas õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et seega on vajalik tuvastada, kas hageja tegi kostjale makseid alusetult ehk seda, kas varasemalt esitatud veenäidud olid ebaõiged. Esitatud tõendite pinnalt ei tuvastanud kohus, et hageja oleks kostjale vee eest arveid tasudes täitnud olematut kohustust VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja poolset alusetut rikastumist, mistõttu põhinõude rahuldamise aluse puudumise tõttu pole võimalik rahuldada hageja viivisenõuet.

24.03.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse viivise rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja hagejalt riigilõivu 75 euro riigituludesse väljamõistmise osas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 17,90 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt vabastada hageja riigilõivu summas 75 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja arvates leidis kohus ekslikult, et esitatud tõendite pinnalt ei saa tuvastada seda, et hageja oleks täitnud olematut kohustust. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja igakülgselt ning on tõendeid hinnanud ilmselgelt ebaõigesti. Et kostja veenäitudele vastuväiteid ei esitanud ning need aktsepteeris ning fotod ka näitudes esitatud suurusjärku tõendavad, saab eeldada, et need olidki tegelikud veenäidud. Seega kui lähtuda 09.11.2015 e-kirjas esitatud näitudest ning nendega kaasas olevatest fotodest, siis ei saa kuidagi eirata, et veenäidud, mis hageja varasemalt esitas, olid ebaõiged ning alusetu rikastumise eeldused olid täidetud. Kuna kostja makses ei märkinud, et ta viivise nõuet ei tunnusta, siis viitab see sellele, et ta tunnustas maksega kogu nõuet. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a. juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse hagi põhivõla 220,16 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 0,58 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Seega on hagi hinnaks maakohtu poolt määratud 238,46 eurot. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hageja rahaline nõue ei ületa summat, mis arvestatuna koos viivisenõudega vastab 4000 eurole, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 järgi ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna vastupidise väitmiseks alust. Alust vaidlustatud maakohtu otsuse muutmiseks ei anna ka kaebuses osundatu, et kostja ei ole veenäitudele vastuväiteid esitanud ja tunnustas nõuet. Maakohus on põhjendatult leidnud, et põhinõude vabatahtlikust täitmisest kostja poolt ei saa järeldada kostja õigeksvõttu viivisenõude osas. Põhjendamatu on kaebuses väljendatud seisukoht, et kostja tunnustas kogu nõuet, kuna ei märkinud makses, et ta viivise nõuet ei tunnusta. Toodust tulenevalt on maakohus hageja viivisenõude lahendamisel vaatamata põhinõude rahuldamisele kostja poolt õigesti tuvastanud, kas hageja põhinõude rahuldamise eeldused on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda käesolevas asjas kohtule esitatud tõendid lugeda varasemalt korteri

Asunduse 13-55 osas esitatud veenäitusid ebaõigeteks või ekslikult esitatuks. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused näidud ei vasta tegelikkusele. Maakohus on asjas esitatud tõendite hindamisel õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud kostja poolset alusetut rikastumist, mistõttu põhinõude rahuldamise aluse puudumise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub käesoleva määrusega kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel vajadus tagastada kaebus selle esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.