XXX hagi KÜ ASUNDUSE 13 vastu 220,16 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
238,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX) Kostja: KÜ ASUNDUSE 13 (registrikood 80053329), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
Menetluse liik Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta hagi viivise nõudes rahuldamata.
Võtta vastu hageja hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus hageja põhinõudes summas 220,16 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 75 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus vabastas hageja 04.03.2016 määrusega. Resolutsiooni punktis 3.2 märgitud riigilõiv tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 3.2 täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-16-1488 Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata ja piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.XXX (hageja) nõuab KÜ-lt ASUNDUSE 13 (kostja) alusetu rikastumise teel saadu summas 220,16 eurot tagastamist ja viivist alates 17.01.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 0,58 eurot. Samuti nõuab hageja viivist hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 06.01.2017 täpsustas hageja oma viivise nõuet, paludes välja mõista viivis alates 17.01.2016 kuni 04.01.2017 summas 17,19 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale korteri XXX osas regulaarselt veenäite. 2015.a novembris avastas hageja, et on kostjale esitanud eksituse tõttu ebatäpseid veenäitusid. Nimelt avastas hageja, et kostja poolt 06.11.2015 esitatud arvel on märgitud hageja korteri külma vee näiduks 236,716 m3 ja sooja vee näiduks 280,326 m3. Tegelikult oli 09.11.2015 seisuga külma vee näiduks 191 m3 ja sooja vee näiduks 266 m3. Hageja esitas kostjale uued näidud, mille järgselt kostja esitas 08.12.2015 hagejale arve, millel oli külma vee näiduks märgitud 191 m3 ja sooja vee näiduks 266 m3. Näitude vahe on seega külma vee osas 45,716 m3 ja sooja vee osas 14,326 m3. Kuna ühe kuupmeetri külma vee hind on 2,08 eurot ja sooja vee hind on 6,65 eurot, on hageja hinnangul külma vee eest kostjale enam makstud 95,09 eurot ja sooja vee eest 125,07 eurot, kokku 220,16 eurot.
3.Kostja rahuldas 04.01.2017 vabatahtlikult hageja põhinõude summas 220,16 eurot. Hageja loobus seejärel 06.01.2017 nõudest kostja vastu põhinõude ulatuses.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on ebatõenäoline, et hageja esitas perioodil 2014.a september kuni 2015.a november kostjale eksituse tõttu ebaõigeid veenäitusid
2 (6)
2-16-1488 ja avastas selle alles 2015.a novembris. Korteri XXX veenäidud olid 01.09.2014 146,406 m3 (külm vesi) ja 243,076 m3 (soe vesi) ning seisuga 31.10.2015 oli 236,716 m3 (külm) ja 280,326 m3 (soe). Seega kokku perioodi jooksul tarbis hageja 90,31 m3 külm vett (236,716-146,406) ja 37,25 m3 soe vett (280,326-243,076). Korteri nr XXX omanik tasus ühistu arved ära ajavahemikul septembrist 2014 kuni novembrini 2015 koos veetarbimise maksmusega ilma pretensioonideta.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 6. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kostja rahuldas hageja põhinõude ja hageja loobus seetõttu põhinõudest. Kuna menetluses on endiselt hageja viivisenõue, peab kohus vaatamata põhinõude rahuldamisele tuvastama, kas hageja põhinõude rahuldamiseks on alust. Kohtu hinnangul ei saa põhinõude vabatahtlikust rahuldamisest järeldada, et kostja oleks hagi viivise nõude osas õigeks võtnud.
9.Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et hageja oli aadressil Asunduse XXX, Tallinn asuva korteri omanik kuni 05.11.2015. Kostja on aadressil Asunduse XXX, Tallinn asuva elamu haldaja ja korteriomanikele kommunaalteenuste vahendaja. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja esitas hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste osutamise eest arveid, hageja on arved kätte saanud ja need tasunud. Samuti pole vaidlust selles, et hageja esitas korteri XXX veenäiduks 01.09.2014 seisuga 146,406 m3 (külm vesi) ja 243,076 m3 (soe vesi) ning 31.10.2015 seisuga 236,716 m3 (külm) ja 280,326 m3 (soe).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega tuleb alusetu rikastumise tuvastamiseks kõigepealt tuvastada, et teine isik on midagi saanud ilma, et selle üleandmiseks oleks kohustust olnud või kohustus oleks ära langenud. Käesolevas asjas on seega vajalik tuvastada, kas hageja tegi kostjale makseid alusetult ehk seda, kas varasemalt esitatud veenäidud olid ebaõiged.
11.Hageja väitel oli 09.11.2015 seisuga tegelikuks külma vee näiduks 191 m3 ja sooja vee näiduks 266 m3. Hageja väitel tõendavad seda kostjale 09.11.2015 kostjale saadetud e-kiri
3 (6)
2-16-1488 ja sellele lisatud fotod veemõõtjate näitudest (tl 103-106). Nimetatud fotodelt nähtub, et ühe veemõõtja näiduks on 265,598 ja teise näiduks 189,523. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud fotod veemõõtjatest seda, et varasemalt korteri nr XXX osas esitatud veenäidud oleksid olnud valed. Hageja pole esitanud ka muid tõendeid selle kohta, et varasemad veenäidud oleksid olnud ebaõiged või oleksid ekslikult esitatud.
12.Kostja esitas tõenditena XXX korteri 2015.a osas esitatud veenäidud (tl 48-49), millelt nähtub, et 2015.a jaanuari veenäiduks oli esitatud külma vee osas 189,422 ja sooja vee osas 258,566, veebruari külma vee osas 194,708 ja sooja vee osas 260,973, märtsi külma vee osas 199,994 ja sooja vee osas 263,38, mai külma vee osas 205,28 ja sooja vee osas 265,787, juuni külma vee osas 215,572 ja sooja vee osas 270,694, juuli külma vee osas 220,858 ja sooja vee osas 273,101, augusti külma vee osas 226,144 ja sooja vee osas 275,508, septembri külma vee osas 226,144 ja sooja vee osas 277,917 ning oktoobri külma vee osas 236,716 ja sooja vee osas 280,326. Kohtul puudub olukorras, kus hageja pole tõendanud, et nimetatud näidud ei vasta tegelikkusele, igasugune alus nende näitude õigsuses kahelda. Lisaks on need kohtu arvates esitatud sellise täpsusastmega, et ei teki ka kahtlust selles, et tegemist oleks suvaliste numbritega. Pigem leiab kohus, et need näidud on esitatud konkreetse veemõõtja näidikult nähtuva alusel. Kuna need on esitatud XXX korteri nimel, siis ei teki kohtu arvates kahtlust ka selles, et tegemist oleks ekslikult esitatud, näiteks mõne muu korteri veemõõtja näitudega. Lisaks pole hageja oma menetlusdokumentides ka põhjendanud ega tõendanud, millest tulenevalt hageja selliseid valesid näitusid kostjale esitas.
13.Seega ei saa kohus esitatud tõendite pinnalt tuvastada, et hageja oleks kostjale vee eest arveid tasudes täitnud olematut kohustust VÕS § 1028 lg 1 mõttes.
14.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostja poolset alusetut rikastumist, mistõttu põhinõude rahuldamise aluse puudumise tõttu pole võimalik rahuldada hageja viivisenõuet ning seega hagi ei kuulu rahuldamisele.
15.Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjasse puutumatud.
16.Hageja loobus 06.01.2017 oma nõudest põhinõude osas summas 220,16 eurot. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus loobumisega hõlmatud osas lõpetada. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
17.Hageja esitas 31.01.2017 menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele. Sisuliselt on hageja esitanud vastuväite kohtupoolsele selgitusele hageja menetluskulude osas. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Seega saab vastuväite esitada konkreetse kohtu tegevuse peale, mitte kohtu poolsele selgitusele, mistõttu ei saa hageja vastuväidet TsMS § 333 lg 1 mõttes vastuväitena käsitleda.
4 (6)
2-16-1488 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega peaks üldise menetluskulude jaotamise reegli kohaselt kostja käesolevas asjas kandma hageja menetluskulud võrdeliselt põhinõude ulatusega ja hageja kandma menetluskulud võrdeliselt viivisenõude ulatusega. 19. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 168 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu
28.septembri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14, Riigikohtu 04.aprilli 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12 p 15). Kohus leiab, et kostja suhtes on TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaldamine äärmiselt ebaõiglane. Nimelt leidis kohus käesolevas otsuses, et hageja põhinõue ei ole tõendatud. Seega oleks hagi jäänud ka põhinõude ulatuses rahuldamata. Riigikohus on olukorras, kus hageja nõude rahuldamine on välistatud ja vaatamata sellele kostja pärast hagi esitamist nõude rahuldas, pidanud menetluskulude väljamõistmist kostjalt äärmiselt ebaõiglaseks (Riigikohtu 04.aprilli 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12 p 15). Lisaks leiab kohus, et hageja on kostjaga kompromissilepingu sõlmimata jätmisel, olukorras, kus kostja on vabatahtlikult hageja põhinõude summas 220,16 eurot rahuldanud ja menetlusse on jäänud vaid hageja viivise nõue 17,90 euro suuruses summas, oma menetlusõigustega pahatahtlikult ümber käinud. Kohus leiab, et hagejal puudus tegelik mõjuv põhjus kostjaga kompromissilepingu sõlmimata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks ka 17,90 euro suuruse nõude osas. Ehkki kompromissilepingu sõlmimine on poolte õigus ja kohus ei saa pooli selleks sundida, võib kohus menetluskulude väljamõistmisel arvestada kompromissi sõlmimata jätmise motiive. Kohus leiab, et hageja motiiv pole olnud kostjalt raha saamine viivisenõude ulatuses, vaid tegemist on hageja isikliku kättemaksu ja vaenuga kostja suhtes. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja käitumise puhul tegemist heauskse käitumisega. Kohus leiab, et heas usus käituv menetlusosaline pöördub kohtu poole tegeliku nõude rahuldamise soovi eesmärgiga, mitte ei tee seda muudel motiividel ja eesmärkidel. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes, leiab kohus, et kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
20.TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 4 teise lause kohaselt juhul kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
21.Kuna käesolevas asjas hageja loobus põhinõude osas hagist tulenevalt sellest, et kostja pärast hagi esitamist rahuldas hagi põhinõude ulatuses, tuleks kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv võrdeliselt rahuldatud hagi ulatusele. Kuna hageja kogunõue oli 237,35 eurot, millest rahuldatud põhinõue moodustab 92,76%, kuuluks kostja poolt riigituludesse tasumisele riigilõiv summas 69,57 eurot. Hageja poolt tasumata riigilõivu 69,57 eurot ületav osas, so 5,43
5 (6)
2-16-1488 eurot kuuluks TsMS § 190 lg 4 esimese lause alusel riigituludesse tasumisele hagejal. Kohus leiab, et eeltoodud kohtuotsuse punktis 19 märgitud põhjustel on kostja suhtes ebaõiglane kohaldada ka TsMS § 190 lg-s 4 teises lauses sätestatut, mistõttu tuleb hagejal tasuda riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv summas 75 eurot vastavalt TsMS § 179 lg 19 sätestatule ja need summad tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
22.Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb hagejal maksete viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi riigilõivu väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu kohtu määratud tähtajaks täitnud nõuetekohaselt.
23.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid kindlaks.