S Mi hagi J Mi vastu kaasomandi lõpetamiseks, kinnistusraamatu omanikukande parandamiseks nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega, korteriomandi valduse täielikuks üleandmiseks ning laenumaksete ja korteriomandi säilitamise ja ülalpidamiskulude katteks 5254,78 euro väljamõistmiseks ja J Mi vastuhagi S Mi vastu kompensatsiooni nõudes kaasomandi osa kaotuse eest ja laenu nõudes. Hageja/vastuhagis kostja: S M (vastuhagis kostja) ( lepinguline esindaja Liivi Tuus (e-post [email protected] ). Kostja/vastuhagis hageja: J M (vastuhagis hageja) ( ). esindaja Andres Tamm e-post: [email protected]
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi ja osaliselt vastuhagi.
2.Lõpetada hageja S M, isikukood XXXXXXXXXXX ja J Mi, isikukood XXXXXXXXXXX, kaasomand korteriomandi suhtes, mille reaalosaks on eluruum nr 11 ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX Saare maakonna Kuressaare linnas, järgmiselt: Jätta korteriomand asukohaga Saare maakonnas Kuressaare linnas XXXXXXX, mille reaalosaks on eluruum nr 11 S Mi ainuomandisse pannes talle kohustuse maksta J Mile tema omandiosa kaotuse eest õiglast hüvitist.
Lugeda kohtuasjas tehtav kohtuotsus hageja S Mi nõusolekuks ja asendada J Mi nõusolek käesoleva kohtuotsusega kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXII jakku tehtud omanikukande „ S M (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 kaasomandist, J M (isikukood XXXXXXXXXXX“ 1⁄2 kaasomandist“ kustutamiseks ja uue omanikukande „S M (isikukood XXXXXXXXXXX)ainuomanikuna kandmiseks registrisse ja teha omaniku kande muudatus kinnistusregistrisse.
lk 2
4.Edastada kohtulahend pärast selle jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse käesolevast kohtuotsuse punktist 4 tulenevate kannete tegemiseks.
5.Mõista J Milt S Mi kasuks välja S Mi poolt Xpangale J Mi eest tehtud laenumaksed summas 3480,48
6.Mõista J Milt S Mi kasuks välja J Mi eest S Mi poolt makstud poolte kaasomandis oleva korteriomandi säilitamise ja ülalpidamiskulud summas 1912,07 eurot.
7.Mõista S Milt J Mi kasuks välja kasutatud teenuste eest makstud tasu summas 397,68 eurot.
8.Jätta rahuldamata J Mi nõue S Okist 19. 06. 2002 võetud laenu osaliseks väljamõistmiseks S Milt.
9.Määrata kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis summas 19 000 eurot, mis tasaarvestada punktides 5-7 välja mõistetud summadega ja kohustada S Mi maksma J Mile hüvitisena kaasomandi osa kaotamise eest 11 378 eurot.
10.Kohustada J Mi andma korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 11 ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX Saare maakonna Kuressaare linnas, valdus S Mile lõplikult üle hiljemalt kahe kuu jooksul alates kaasomandit lõpetava kohtuotsuse jõustumisest.
10.Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.1.Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ ostsid S P (pärast abiellumist XXXX, S M) ja J M 4. septembril 2002 kaasomandisse korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX Saare maakonnas Kuressaare linnas. Korteriomandi reaalosaks on eluruum nr 11. Kinnistusregistri II jakku tehtud omanikukandest nähtuvalt kuulub S Mile 1⁄2 mõttelist osa korteriomandi kaasomandist ja J Mile kuulub 1⁄2 mõttelist osa korteriomandi kaasomandist (vt lisa 1).
16.septembril 2015 esitas S M J Mile oma seisukoha kaasomandis oleva korteriomandi kaasomandi kohtuvälise lõpetamise kohta ja tegi ettepaneku sõlmida notariaalne kokkulepe tema ja J Mi ühistele lastele XXXXXXX elatise maksmise kohta (vt lisa 2).
3.veebruaril 2016 S M kordas oma ettepanekut (vt lisa 3). Käesolevaks ajaks on pooled saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et kaasomand nende kaasomandis olevale korteriomandile tuleb lõpetada. Ühisele arusaamisele on jõutud ka kaasomandi lõpetamise viisi küsimuses: korteriomand jääb S Mi ainuomandisse ja S M kohustub maksma J Mile
lk 3 tema omandiosa kaotuse eest hüvitist. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele maksmisele kuuluva hüvitise suuruses. Seega on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole.
1.2.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS § 70 lg 2 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand. AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg 2 kohaselt võib kaasomanikevahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Hageja ja kostjad ei ole sõlminud kokkulepet, millega on välistatud kaasomandi lõpetamise nõudeõigus. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
1.3.S M tellis Kinnisvarabüroolt Uus Maa eksperthinnangu nr 170/07 15S, mille kohaselt on poolte kaasomandisse kuuluva korteriomandi turuväärtus 38 000 eurot (vt lisa 4). Eksperthinnang on saadetud ka J Mile. J M ei ole kohtueelses vaidluses märgitud eksperthinnangus korteriomandile antud turuväärtust vaidlustanud. Eeltoodust lähtuvalt on korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa turuväärtus 19 000 eurot. Korteriomand on koormatud hüpoteekidega. Hüpoteek Xpanga kasuks tagab poolte poolt korteriomandi soetamiseks võetud eluasemelaenu. Laenu võtsid kaasomanikud laenu kaastaotlejatena. Laenu tagasimakse lõpptähtaeg saabub 20. detsembril 2019. S M on seisukohal, et tema ja J Mi kaasomand tuleb lõpetada sellisel viisil, et kaasomandis olev korteriomand jäetakse S Mi ainuomandisse ja S M võtab enda kanda AS-ga Eesti Xpank sõlmitud laenulepingust nr 21463 tekkinud kogu laenu tagastamise kohustuse. Eluasemelaenu jääk seisuga 29. jaanuar 2016 oli 8562,90 eurot (vt lisa 5). Arvestades, et igakuine laenu annuiteetmakse on 193,36 eurot, on hagi esitamise seisuga laenu jääk 7789,46 eurot. 1⁄2 osa laenujäägist, so osa, mis tuleb kummagi laenuvõtja poolt pangale tagastada, on 3894,73 eurot Laenu tagasimaksekohustuse S Mi kanda panemisel väheneb hageja poolt kostjale maksmisele kuuluv hüvitis 3894,73 euro võrra. Seega tuleb S Mil maksta J Mile korteriomandi kaasomandi lõpetamisel 15 105,27 eurot.
1.4.J M hakkas AS-le Eesti Xpank maksma temal lasuvaid annuiteetmakseid, alles alates 18. maist 2015. Kuni märgitud ajani kandis J M S Mi arvelduskontole vaid oma kolmele lapsele elatist. Märgitut kinnitas J M tsiviilasja nr 2-15-10269 menetluses ( Mi elatise hagi J Mi vastu). 26. novembri 2015 kohtuistungi protokoll tsiviilasjas 2-1510269 (Pirjo M vs J M): „Ma pean kliendiga rääkima, kui palju jääb üle korteri
lk 4 maksmist, seda ma ei tea. Ma ütlen, et see mis kostja on praegu maksnud, see on elatis. Kostja ei ole nõus sellise tagasiulatuva elatise nõude osas 671eurot. Maksekohustus on koos laenuga, laenuga ei ole midagi pistmist. Kostja leiab, et võlgnevust ei ole ja leiame, et kostja on umbes 300euri võrra rohkem tasunud elatist“ (vt kohtuistungi protokoll, lisa 6). Laenu tagasimakse annuiteetmakse kuus on 193,36 eurot. Eeltoodust lähtuvalt lasub kummalgi laenuvõtjal kohustus maksta igakuist annuiteetmakset summas 96,68 eurot. Ajavahemikul 29. juuli 2005 kuni 18. mai 2015 on S M maksnud J Mi eest korteriomandi ostmiseks ühiselt võetud laenu annuiteetmakseid kokku 11 411,78 eurot. Nagu eelpool on märgitud, hakkas J M AS-le Eesti Xpank maksma temal lasuvaid annuiteetmakseid, alles alates 18. maist 2015. Eelmärgitud ajani maksis pooltel lasuvat laenu tagasi S M. Seega on S Mil J Mi vastu nõue kolme aasta annuiteetmakse osas, mida ta on J Mi eest AS-le Xpank maksnud, so 3480,48 (36 kuud x 96,68 eur) eurot Nõude esitamisel tugineb hageja VÕS § 69 lg-le 6, mis sätestab, et kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest, kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja 3480,48 eurot.
1.5.Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Elamu, kus poolte kaasomandis olev korteriomand asub, haldaja on Kuressaare Elamute Hooldus OÜ. Kõik maksed Kuressaare Elamute Hooldus OÜ-le on teinud S M. S M on seisukohal, et Korteriühistule X makstud igakuistest kuludest on korteriomandi alalhoidmisega seotud kulutused järgmised: maksed remondifondi, hooldustasu, juhatuse esimehe kompensatsioon, üldelekter ja üldruumide küte ning küte korteris. S M on kandnud kohustused KÜ X ees üksinda. Seadusest tulenevalt on J Mil kui korteriomandi kaasomanikul kohustus maksta 1⁄2 osa korteri hooldustasust, küttest korteris, üldruumide küttest ja üldelektrist, juhatuse esimehele makstavast tasust, remondifondi makstavatest summadest ja korteriühistu poolt võetud laenu tagasimaksetest. 2013. aastal maksis S M eelloetletud kuluartiklid eurodes järgmiselt: Kuu Hooldustasu Küte Üldruumide Üldelekter korteris küte jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli
8,58 8,58 8,58 8,58 8,58 17,16 17,16
86,75 74,31 82,74 45,45 17,41 -
11,83 10,13 11,28 6,20 2,37 1,89 0,72
1,47 1,48 1,54 1,46 0,97 1,21 0,81
lk 5 august september oktoober november detsember
KOKKU:
19,16 19,16 6,29 6,29 6,29 134,41
51,36 55,49 68,44 68,44 550,39
3,42 7,0 7,57 9,33 9,33 81,07
0,78 1,79 1,90 1,88 1,88 17,17
Kokku maksis S M 2013. aastal 783,04 eurot, millest 1⁄2 osa on 391,52 eurot. 2014. aastal maksis S M eelloetletud kuluartiklid eurodes järgmiselt: Kuu Hooldustasu Küte Üldruumide Üld- Juhatuse Remondikorteris küte elekter esimees fond jaanuar 8,58 105,98 2,07 2,0 43,20 veebruar 8,58 74,78 10,20 1,49 2,0 43,20 märts 8,58 62,04 8,46 1,37 2,0 40,66 aprill 8,58 46,0 6,27 1,32 2,0 19,80 mai 8,58 24,95 3,40 3,40 2,0 19,80 juuni 17,16 2,05 2,05 2,0 19,80 juuli 17,16 0,80 0,68 2,0 19,80 august 17,16 0,54 0,78 2,0 19,80 september 17,16 1,13 0,84 2,0 19,80 oktoober 8,58 45,21 5,59 5,59 2,0 19,80 november 8,58 60,39 7,83 1,33 2,0 19,80 detsember 8,58 68,57 8,89 1,33 2,0 19,80
KOKKU:
137,28 487,92 55,16 22,25 24,0 305,26 Kokku maksis S M 2014. aastal 1031,87 eurot, millest 1⁄2 osa on 515,94 eurot. 2015. aastal maksis S M eelloetletud kuluartiklid eurodes järgmiselt: Kuu Hooldustasu Küte Üldruumide Üld- Juhatuse Laen korteris küte elekter esimees
Remondifond
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september 27,06 oktoober 27,14
9,90
78,94
10,23
1,31
2,0
19,80
9,90
68,90
8,93
1,14
2,0
19,80
9,90
61,97
8,03
1,24
2,0
19,80
9,90
49,17
6,38
6,38
2,0
19,80
9,90
25,15
3,26
1,23
2,0
19,80
19,80
1,37
-
1,18
2,0
32,90
2,0 2,0 0,84
5,94 5,94 2,0
27,06 27,06 5,94
1,32
2,0
5,96
19,80 19,80 19,80
4,36
-.80 0,85 -
9,93
32,79
-
lk 6 november 9,93 27,14 detsember 9,93 27,14
KOKKU:
158,49 162,60
40,39
-
0,93
2,0
5,96
38,05
6,69
0,78
2,0
5,96
401,09
43,52
18,42 24,0
428,90
Kokku maksis S M 2015. aastal 1237,02 eurot, millest 1⁄2 osa on 618,51 eurot. 2016. aastal maksis S M eelloetletud kuluartiklid eurodes järgmiselt: Kuu Hooldustasu Küte Üldruumide Üld- Juhatuse Laen korteris küte elekter esimees
Remondifond
jaanuar
9,93 27,14 veebruar 9,93 27,14 märts 9,93 27,14 aprill 9,93 27,14 mai 9,93 27,14
KOKKU:
49,65 135,70
71,0
9,80
0,80
2,0
5,96
53,0
7,0
0,75
2,0
5,96
46,0
6,80
0,72
2,0
5,96
39,0
5,40
0,60
2,0
5,96
28,0
3,20
0,45
2,0
5,96
32,20
3,32
10,0
29,80
Kokku maksis S M 2016. aastal 497,65 eurot, millest 1⁄2 osa on 248,33 eurot. Kuna S M on tasunud J Mi eest nende kaasomandis oleva korteriomandi ülalpidamiskulud, on S Mil J Mi vastu märgitud kulude 1⁄2 osa nõue. S M palub J Milt mõista välja viimase eest makstud korteriomandil lasunud korteriomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutused summas 1774,30 (391,52 + 515,94 + 618,51 + 248,33) eurot .
1.6.Tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõue Kaasomandi jagamisel hageja poolt nõutud viisil, jääb korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX Saare maakonna Kuressaare linnas, mille reaalosaks on eluruum nr 11, S Mi ainuomandisse. Seega on vajalik teha kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXII jaos omanikukande muudatus. AÕS § 64 märgiga 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 märgiga 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega eeldab kinnistusraamatu kannete tegemine tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte kaasomandis, kustutatakse ja tehakse
lk 7 kaasomanikeks jäävate isikute kohta uus kanne. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat andma tahteavaldus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kostjate kaasomanikena sisse kandmiseks vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele neile jäävate kaasomandi osa suuruste kohta ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud, aga keeldub tegemast kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kaasomandi lõpetamine on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine, seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Hageja palub lisaks kaasomandi lõpetamisele lugeda kaasomandi üleandmiseks vajalik kostja tahteavaldus antuks. Seega esitab hageja nõude kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
1.7.On oht, et kaasomandi lõpetamisel kostja ei vabasta hageja ainuomandisse jääva korteri valdust. Korteris on hagejale teadaolevalt J Mi lahusvaraks olevad järgmised mööbliesemed: sektsioonkapp, arvutilaud, õmblusmasin, elutoa laud, köögimööbel, elektripliit, külmutuskapp jms. S M esitab kohtule nõude, et kostja vabastaks hageja ainuomandisse jääva korteri temale kuuluvatest asjadest hiljemalt kahe kuu jooksul alates kaasomandit lõpetava kohtuotsuse jõustumisest. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
1.Lõpetada hageja S M, isikukood XXXXXXXXXXX ja J M, isikukood XXXXXXXXXXX, kaasomand korteriomandi suhtes, mille reaalosaks on eluruum nr 11 ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX Saare maakonna Kuressaare linnas, järgmiselt: Jätta korteriomand asukohaga Saare maakonnas Kuressaare linnas XXXXXXX, mille reaalosaks on eluruum nr 11 S Mi ainuomandisse pannes talle kohustuse maksta J Mile tema omandiosa kaotuse eest õiglast hüvitist.
2.Lugeda kohtuasjas tehtav kohtuotsus hageja S Mi nõusolekuks kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXII jakku tehtud omanikukande „ S M (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 kaasomandist, J M (isikukood XXXXXXXXXXX“ 1⁄2 kaasomandist“ kustutamiseks ja uue omanikukande „S M (isikukood tegemiseks XXXXXXXXXXX)“ tegemiseks ja kohustada kostja J Mi (M) andma nõusolek kehtiva omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning asendada J Mi nõusolek senise omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks käesolevas kohtuasjas tehtava kohtuotsusega.
3.Edastada kohtulahend pärast selle jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse käesolevast kohtuotsusest tulenevate kannete tegemiseks.
4.Mõista J Milt S Mi kasuks välja S Mi poolt Xpangale J Mi eest tehtud laenumaksed summas 3480,48
5.Mõista J Milt S Mi kasuks välja J Mi eest S Mi poolt makstud poolte kaasomandis oleva korteriomandi säilitamise ja ülalpidamiskulud summas 1774,30 eurot.
6.Kohustada J Mi andma korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 11 ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga
lk 8 XXXXXXX Saare maakonna Kuressaare linnas, valdus S Mile lõplikult üle hiljemalt kahe kuu jooksul alates kaasomandit lõpetava kohtuotsuse jõustumisest.
7.Menetluskulu jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Vastuses hagile /t.l. 62/ nõustub kostja kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte sellistel tingimustel.
2.1.Hageja on kohtule esitanud kinnisvara hindamise akti suvest 2015.a., mille kohaselt kaasomandi väärtus on 38 000 eurot. Kostja on selle kaasomandi väärtusega nõus, seega on kaasomanikule tuleva osa väärtus 19 000 eurot.
2.2.Kostja on nõus ka selle asjaoluga, et korter jääb S Mi ainuomandusse.
2.3.Samuti on kostja nõus, et tasumata pangalaen jääb S Mi tasuda ning J Mi osast arvatakse maha pool pangalenu jääki kompromissi sõlmimise või kohtuotsuse tegemise päeva seisuga.
2.4.Hageja pole vastanud kostja poolt 05.aprillil 2016.a. tehtud kompromissi ettepanekule, et hageja võtaks kaasomandi jagamisel arvesse ka kostja poolt korteri ja sisutuse ostmiseks võetud laenu 10 366,88 eurot (mille ta on panagale käesolevaks ajaks tasunud ise); kostja soovib, et see summa võetaks samuti arvesse.
2.5.Kuigi kostja pole nõus hageja poolt väidetuga, et tema pole ei laenumakseid ega ka korteri säilitamise ja ülalpidamiskulusid kandnud, on ta nõus hageja poolt esitatud summade maha arvamisega hüvitisest, kui hageja tunnistab kostja poolt võetud laenu 10 366,88 eurot.
2.6.Seega oleks kostja nõus sõlmima kaasomandi lõpetamiseks kompromiss järgmise arvestuse kohaselt: - Kaasomandi väärtus oleks 38 000 eurot - Pool sellest oleks 19 000 eurot - Kostjale langevast poolest summast arvatakse maha pangalaenu jäägist pool ( umbes 3894,73 eurot), seega jääks 15 105,27 eurot - Kostjale väljamõistetavale hüvitisele lisatakse tema poolt korteri ja sisustuse ostmiseks laenatud summa 10 366,88 eurot - seega 25 472,15 eurot - Hüvitisest võetakse maha hageja poolt nõutav väidetav laenumaksete summa 3480,48 eurot ja väidetav korteriomandi säilitamiseks ja ülalpidamisekulude summa 1774,30 eurot- seega jääks hüvitise summaks 20 217,37 eurot. Kui hageja sellega ei nõustu, siis vaidlustab kostja nii tasutud laenumaksete summa, mille tasumiseks ta tegelikult hagejale saatis ning andis raha, aga samuti korteri säilitamise ja ülalpidamise summa, mis ta tegelikult ise maksis sularahas Kuressaare EV kassasse. Siinjuures tahab kostja märkida, et hageja on omaks võtnud asjaolu, et tegelikult kasutas kostja kaasomandit ainult marginaalse osa aastast ( suviti puhkusekuu ja aastavahetusel mõned päevad) ning enamiku ajast kasutas nende kaasomandit hageja, aga samuti asjaolu, et nii elektri, telefoni, kui ka interneti ja TV teenust, aga samuti korteri kindlustuse makseid on tasunud kostja. Kostja on nõus kompromissiga, sellega on ta olnud nõus algusest peale, kuid ta soovib õiglast kompromissi ning õiglast hüvitist omandi kaotuse eest. Kostja on nõus hüvitise suuruse üle täiendavalt arutama.
3.1.Välja mõista S Milt, isikukood XXXXXXXXXXX, J Mi, isikukood
XXXXXXXXXXX,
kasuks korteriomandi , mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr.XXXXXXX asukohaga X Kuressaare linn 93817 omandiõiguse kaotamise eest mõistlik, 15 105,27 euro suurune rahaline kompensatsioon.
3.2.Välja mõista S Milt, isikukood XXXXXXXXXXX, J Mi, isikukood XXXXXXXXXXX, kasuks korteriomandi , asukohaga X Kuressaare linn 93817 soetamiseks S Okist võetud laenust summas 9111,70 eurot pool- s.o. 4555,85 eurot .
3.3.Välja nõuda kostjalt hageja kasuks menetluskulud.
3.4.Vastuhagis hageja nõue.
1.hageja nõue õiglase ja kohese hüvitise saamiseks kaasomandiosa kaotuse eest Vastavalt AÕS §-le 77 lg.1 jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomanikud on kohtueelselt kokku leppinud, et korter jääb S Mile (sellega on täiel määral nõus ka J M) ning selles osas ei pea kohus tegema otsust, kuna kaasomanike kokkulepe on olemas. Riigikohus oma 18.märtsi 2014.a. otsuses nr. 3-2-1-13-14 p.-s 10 viitas, et AÕS § 72 lg.5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Riigikohtu 17.oktoobri 2005.a. otsuses nr. 3-2-1-102-05(RT III 2005,35,341) on asutud seisukohale, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Riigikohtu 9.veebruari 2006.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr.3-2-1-168-05 p.9 lg.2 kohaselt leiab kolleegium, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. 05.07.2015 tegi Kinnisvarabüroo Uus Maa vaidlusalusele korteriomandile eksperthinnangu nr.170/07 15S, mille kohaselt oli korteriomandi turuväärtus tol momendil oli 38 000 eurot. S Mi hagis avaldatud seisukoha kohaselt on tema nõus enda kanda võtma AS-ga Eesti Xpank sõlmitud laenulepingu nr. 21463 järgse kohustuse, mille jääk hagi esitamise seisuga- 26.05.2016 oli 7789,46 eurot. Seega kohustuks J M S Mile tasuma pool laenukohustusest ehk 3894,73 eurot, missuguse summa võib tasaarvestada korterihüvitise osaga. X M on nõus hinnatud korteri turuväärtusega 38 000 eurot, millest poole rahaline väärtus oleks 19 000 eurot. Nimetatud hüvisest tuleks maha arvata veel poole laenukohustuse summa ehk 3894,73 eurot, seega jääks õiglase ja kohese hüvitise suuruseks 15 105,27 eurot kaasomandiosa kaotuse eest.
hüvitis korteri ostmiseks võetud laenu poole osa kulude tagasinõudes
lk 10 J M võttis 19.juunil 2002.a. S Cist laenu 10366,88 eurot korteri ostmiseks Kuressaares. Sellest laenust kanti 9111,70 eurot X Mi tollase Hansapanga kontole, kust see raha ära kasutati korteri ostmiseks ja sisustamiseks Käesolevaks ajaks on X M üksinda selle laenu tagastanud pangale. J M taotleb S Milt poole võetud laenu s.o. 4555,85 eurot väljamõistmist, kuna laen oli võetud ja kulutatud korteri ostmiseks ning ehituseks- sisustamiseks.
3.6.Vastuhagi tõendamine Korteri turuväärtuse kohta esitas hageja põhihagis kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti nr.170/07 15S (hagiavalduse lisa nr.4). Eesti Xpanga laenujäägi kohta esitas hageja põhihagis (hagiavalduse lisa nr.5). S Cist J Mi poolt laenu 10366,88 eurot laenamise kohta , samuti laenuosa summas 9111,70 eurot ülekandmise kohta tollasesse Hansapanka esitab vastuhagis hageja dokumentaalsed tõendid- 7-l lehel 6.dokumentaalset tõendit, mis on tõlgitud soome keelest eesti keelde vandetõlgi poolt.
HAGEJA VASTUS VASTHAGILE
4.Vastuses vastuhagile /t.l. 111/ tunnistab hageja vastuhagi osaliselt . Oma seisukohta põhjendab hageja S M järgmiselt.
4.1.Vastuhagist nähtuvalt ei vaidle J M tema vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõudele vastu. Samuti ei vaidle ta vastu S Mi poolt soovitud kaasomandi lõpetamise viisile – jätta korteriomand S Mi ainuomandisse ja panna talle kohustus maksta J Mile omandiosa kaotuse eest hüvitist summas 15 105,27 eurot.
4.2.S M vaidleb vastu temalt J Mi poolt Cpankkist võetud laenu 1⁄2 osa temalt väljamõistmisele. Ta on seisukohal, et märgitud nõue on esitatud tema vastu alusetult ja nõue ei tugine seadusele. S M ei ole J Mi poolt võetud laenu suhtes solidaarvõlglane. Seega tuleb märgitud vastuhagi nõue jätta rahuldamata. Vastuhagi lisadena esitatud J Mi poolt 2002. aastal võetud dokumentatsioonist nähtub, et kostja laenu tähtaeg oli 5 aastat ja 3 kuud ning et laenu viimase tagasimakse kuupäev oli 19. september 2007. Juhul, kui eeldada, et J Mil oleks alus esitada S Mile regressinõue tema poolt võetud laenu 1⁄2 osa suhtes, viitab S M asjaolule, et märgitud nõue on aegunud. Laenu tagasimaksete tegemisel on tegemist korduvate kohustuste täitmisega panga ees. Tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 70 lg 1 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Seadusest tulenevalt on J Mi tagasinõue S Mi vastu aegunud, sest J Mi poolt tehti laenu viimane tagasimakse 19. septembril 2007. S M esitab menetluses aegumise vastuväite.
4.3.Lisaks vastuhagi vastusele suurendab S M käesolevas menetlusdokumendis põhihagi nõuet.
lk 11 Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Elamu, kus poolte kaasomandis olev korteriomand asub, haldaja on Kuressaare Elamute Hooldus OÜ. Kõik maksed Kuressaare Elamute Hooldus OÜ-le on teinud S M. S M on seisukohal, et Korteriühistule X makstud igakuistest kuludest on korteriomandi alalhoidmisega seotud kulutused järgmised: maksed remondifondi, hooldustasu, juhatuse esimehe kompensatsioon, üldelekter ja üldruumide küte ning küte korteris. S M on kandnud kohustused KÜ X ees üksinda. Seadusest tulenevalt on J Mil kui korteriomandi kaasomanikul kohustus maksta 1⁄2 osa korteri hooldustasust, küttest korteris, üldruumide küttest ja üldelektrist, juhatuse esimehele makstavast tasust, remondifondi makstavatest summadest ja korteriühistu poolt võetud laenu tagasimaksetest. S M esitas kohtule hagi 26. mail 2016. Sellest tulenevalt on ta esitanud J Mi vastu 2016. aastal kantud igakuiste korteriomandi alalhoidmisega seotud kulutuste nõude kuni maikuuni 2016. Seisuga 8. november 2016 on S M maksnud korteriomandi alalhoidmisega seotud kulud järgmiselt: Kuu Hooldustasu Küte Üldruumide Üld- Juhatuse RemondiLaen korteris küte elekter esimees fond jaanuar
9,93
71,0
9,80
0,80
2,0
5,96
9,93
53,0
7,0
0,75
2,0
5,96
9,93
46,0
6,80
0,72
2,0
5,96
9,93
39,0
5,40
0,60
2,0
5,96
9,93
28,0
3,20
0,45
2,0
5,96
juuni 27,14 juuli 27,14 august 27,14 september 27,14 oktoober 27,14
9,93
-
1,36
0,57
2,0
5,96
19,86
-
1,20
0,55
2,0
5,96
19,86
-
1,43
0,49
2,0
5,96
19,86
-
1,51
0,51
2,0
5,96
19,86
-
1,58
0,50
2,0
5,96
KOKKU:
271,40
139,02
237,00
39,28
5,94
20,0
59,60
27,14 veebruar 27,14 märts 27,14 aprill 27,14 mai 27,14
Kokku maksis S M 2016. aastal 772,20 eurot, millest 1⁄2 osa on 386,12 eurot.
lk 12 Kuna S M on tasunud J Mi eest nende kaasomandis oleva korteriomandi ülalpidamiskulud, on S Mil J Mi vastu märgitud kulude 1⁄2 osa nõue. S M palub J Milt mõista välja viimase eest makstud korteriomandil lasunud korteriomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutused seisuga 8. november 2016 summas 1912,09 (391,52 + 515,94 + 618,51 + 386,12) eurot. Kostja vastus vastuhagi vastusele
5.Vastuhagis hageja oma vastuses kostja vastusele /t.l. 125/ leiab, et S Mi väited ei vasta tõele ning korteri ostmiseks ja ehitamiseks võetud rahalistest vahenditest peab S M tasuma poole X Mile. Nõue pole aegunud.
5.1.X M esitas nõude, mille kohaselt on ta 9111,70 euro suuruses summas kulutatud enda rahalisi vahendeid korteriomandi X ostmiseks, väljaehitamiseks ja sisustamiseks. Nii on X M kandnud vahetult enne korteriostu, 04.09.2002, S Mi arvele nr.221020078121 Hansapangas 80 000 EEK, mida kasutati samal päeval korteri ostuks. 20.09.2002 kandis X M S Mi arvele 10 000 EEK korteri väljaehitamiseks. 07.09.2002 on X M ostnud valamu- summas 999,00 EEK; 12.09.2002- segisti jm.summas 358,20 EEK; 10.09.2002 ruloo summas 250 EEK; 20.09.2002 ribikardinad summas 442 EEK; 14.09.2002 ruloo summas 315 EEK; 07.09.2002 osteti köögimööbel summas 7500 EEK. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et ajavahemikul 06.08.2002 kuni 20.09.2002 kulus X Mi Hansapanga arvelt, millele ta 19.06.2002 kandis Cist võetud laenu summas 9111,70 eurot (142 567 EEK) 128 184,22 EEK (8192,47 eurot). Ka ülejäänud 14 382,90 EEK kulutati vaidlusaluse korteri väljaehitamiseks septembri-oktoobrikuu jooksul.
5.2.X Mi nõue korteriomandi väärtuse paremustamise tõttu kulutatud poole osa arvestamiseks koteriomandi jagamisel, mõistes selle kulutuse arvelt S Milt välja rahaline kompensatsioon, ei ole aegunud, kuna korteriomandi lõpetamise nõue on kerkinud üles alles nüüd, mistõttu ka aegumine algas lõpetamise nõude esitamise päevast alates. Kooskõlas Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse §-le 147 lg.1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. (vt Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10, p 13). Kuni kaasomand oli poolte ühises kasutuses polnud J Mil tekkinud kahju ning õigust nõuda tema poolt ainuisikuliselt korteri ostmisesse paigutatud rahaliste vahendite tasumist teiselt poolelt, sest ta kasutas neid ka ise. Peale S Mi poolt esitatud kaasomandi jagamise nõuet tekkis X Mil korterisse paigutatud rahaliste vahendite osas kahju ning õigus nõuda teiselt poolelt poolte rahaliste vahendite tagastamist. Esimese nõude kaasomandi jagamise osas esitas S M 03.veebruaril 2016.a.ja vastuse ning selles ka taotluse hüvitada
lk 13 pooled X Mi poolt ainuisikuliselt korteriomandisse paigutatud rahalised vahendid esitas ta S Mile 05.aprillil 2016.a.
5.3.S M on suurendanud põhihagi nõuet 386,12 euro võrra väidetavalt korteriomandi alalhoidmisega seotud kulusid. Kogu summa, mida S M nõuab korteriomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamise eest on 1912,09 eurot aastate 2014, 2015 ja 2016 eest. Vastuhagis hageja leiab, et kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamise eest on kaasomanikud kokku leppinud kulude tegemise osas, mis vastab AÕS § 72 lg.1 mõttele. Nimelt on kaasomand enamuse ajast S Mi kasutuses ja valduses. Üksnes suvel ühe kuu ning periooditi laste koolivaheaegadel mõni päev kasutas korteriomandit ka J M. Seega kasutab hageja kaasomandit 10 kuud ja kolm nädalat, kostja aga 1 kuu ja ühe nädala. Selline korteri kasutusviis tuleneb asjaolust, et X M käib tööl XXX ning Saaremaal on ta vaid puhkuse ajal, või vabadel päevadel, et lastega koos olla. Samas on kostja tasunud aastate kaupa elektri, televisiooni ja telefoni eest, mis rahaliselt teeb suurema summa kui ülejäänud korterikulud. Veelgi enam, aastatel 2010- 2016.a. tasus kostja ka muud korterikulud, andes sularaha S Mi kätte, kes need tasus enda nimel ning nüüd nõuab nende tasumist X Mi käest. Juurdelisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 2015.aasta septembrist kuni 2016.aasta septembrini tasus kostja vaidlusaluse korteriomandi elektri, telefoni ja televiisori vaatamise eest kokku 1122,49 eurot, millest pool osa (ehk S Mi kohustus) oleks 561,25 eurot. Neid kulusid on X M kandnud juba korteri ostmisest saadik. Seega kasutab X M oma poolt osa kaasomandist 11,6 % aastast, kuid tasub selle eest ca pool kuludest; S M kasutab 88,4 % ajast korteriomandit ning tasub selle eest samuti ca poole kuludest. Neil asjaoludel puudub alus ning võimalus täiendavalt kostjalt väljamõista korteriomandi alalhoidmisega, valdamisega ja kasutamisega seotud kulud.
06.03. 2017.a. selgituses on vastuhagis hageja jõudnud järgmisele seisukohale:
6.1.Pooled on saavutanud üksmeele selles, et nende kaasomandisse kuuluva korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX Saare maakonna Kuressaare linnas ja mille reaalosaks on eluruum nr 11 kaasomand tuleb lõpetada. Pooled on jõudnud sisulisele kokkuleppele ka kaasomandi lõpetamise viisi suhtes: jätta korteriomand S Mi ainuomandisse ja panna talle kohustus maksta J Mile omandiosa kaotuse eest hüvitist.
6.2.Pooled ei vaidle selle üle, et nende kaasomandis oleva korteriomandi turuväärtus on 38 000 eurot ja seega on korteriomandi 1⁄2 osa turuväärtus on 19 000 eurot.
6.3.Hageja ja kostja on ühel nõul ka asjaolu osas, et Xpangast võetud laenujääk, mis oli seisuga 29. jaanuar 2016 8562,90 eurot (vt hagiavalduse lisa 5), tasub hageja pangale kogu summas ning kostja osa arvutatakse temale väljamõistatavast hüvisest maha. Arvestades, et igakuine laenu annuiteetmakse on 193,36 eurot, oli hagi esitamise seisuga laenu jääk 7789,46 eurot ja käesoleval ajal(märtsi alguse seisuga) seega 6049,22 eurot. 1⁄2 osa laenujäägist, so osa, mis tuleks kummalgi pangale tagastada, on 3024,61 eurot. Täpse summa suuruse esitab ilmselt hageja oma seletuses. Seega peaks hageja kostjale hüvitama 19 000- 3024,61= 15 975,39 euro suuruse summa. Pooled vaidlevad X Mile kaasomandi kaotuse eest hagejalt väljamõistetava hüvise suuruse üle.
lk 14
6.4.Korteri ostmiseks võtsid pooled ühiselt laenu tollasest hansapangast 269 997,17 krooni (17 255,96 eurot), mis oli poolte vahel võetud ühiselt ning mis kanti S Mi arvele XXXXX. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud (lisaga 1 kostja 12.01.17 vastusest) . Laenulepingul olid mõlemad pooled ühiselt laenajad. Selleks, et pangast üldse laenu saada, oli vaja tasuda 30 % korteri maksumusest omaosaluse näol. Nimetatud summa tasumiseks võttis X M üksinda Cist laenu 10366,88 eurot, millest laenuosa summas 9111,70 eurot kandis üle oma arvele tollasesse XXXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud vastuhagile lisatud dokumentidega; 12.01.17 lisaga 2. Võetud laenust 80 000 krooni (5112,93 eurot) kandis X M 04.09.2002, vahetult enne korteriostu S Mi arvele. (12.01.17 vastuse lisa 1 maksekorraldus). Hansapangast võetud laen refinantseeriti poolte kokkuleppel AS-st Eesti Xpank 27. detsembril 2007.a. võetud laenujäägiga summas 6648.75 eurot Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja 7.02.17 seisukoha lisaga 2. Ka ülejäänud C võetud laen kulutati poolte poolt ajavahemikul 06.08.2002 kuni 20.09.2002 korteri väljaehitamiseks ja sisustamiseks. 20.09.2002 kandis X M S Mi arvele 10 000 EEK korteri väljaehitamiseks. 07.09.2002 on X M ostnud valamu- summas 999,00 EEK; 12.09.2002- segisti jm.summas 358,20 EEK; 10.09.2002 ruloo summas 250 EEK; 20.09.2002 ribikardinad summas 442 EEK; 14.09.2002 ruloo summas 315 EEK; 07.09.2002 osteti köögimööbel summas 7500 EEK. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et ajavahemikul 06.08.2002 kuni 20.09.2002 kulus X Mi Hansapanga arvelt, millele ta 19.06.2002 kandis Cist võetud laenu summas 9111,70 eurot (142 567 EEK) 128 184,22 EEK (8192,47 eurot). Ka ülejäänud 14 382,90 EEK kulutati vaidlusaluse korteri väljaehitamiseks septembri-oktoobrikuu jooksul. Nimetatud asjaolud on tõendatud 12.01.2017 vastuse lisadega 1,2,3,4,5 ja 6. Seega peaks S Milt välja mõistma ja X Mi õiglasele hüvisele lisanduma pool kulutatud summast ehk 4555,85 eurot.
6.6.X M nõuab tema poolt korteriomandi väärtuse paremustamise tõttu kulutatud rahasumma arvestamist korteriomandi jagamisel, mõistes selle kulutuse arvelt S Milt poole kulutuse eest välja rahaline kompensatsioon. S M leiab, et nõue on aegunud. Nimetatud nõue ei ole aegunud, kuna korteriomandi lõpetamise nõue on kerkinud üles alles nüüd, mistõttu ka aegumine algas lõpetamise nõude esitamise päevast alates. Kooskõlas Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse §-le 147 lg.1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. (vt Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10, p 13).
lk 15 Kuni kaasomand oli poolte ühises kasutuses polnud J Mil tekkinud kahju ning õigust nõuda tema poolt ainuisikuliselt korteri ostmisesse paigutatud rahaliste vahendite tasumist teiselt poolelt, sest ta kasutas neid ka ise. Peale S Mi poolt esitatud kaasomandi jagamise nõuet tekkis X Mil korterisse paigutatud rahaliste vahendite osas kahju ning õigus nõuda teiselt poolelt poolte rahaliste vahendite tagastamist. Esimese nõude kaasomandi jagamise osas esitas S M 03.veebruaril 2016.a.ja vastuse ning selles ka taotluse hüvitada pooled X Mi poolt ainuisikuliselt korteriomandisse paigutatud rahalised vahendid esitas ta S Mile 05.aprillil 2016.a. Seega on nõue tähtaegne. Seega peaks õiglasele hüvisele lisanduma pool kulutatud summast ehk 4555,85 eurot. 15 975,39 +4555,85 =20531,24 eurot
6.7.S M on esitanud põhihagis ning nõuab X Milt korteriomandi alalhoidmise, valdamise
ja kasutamise eest on 1912,09 eurot aastate 2014, 2015 ja 2016 eest. Leian, et kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamise eest on kaasomanikud kokku leppinud kulude tegemise osas, mis vastab AÕS § 72 lg.1 mõttele. Veelgi enam, aastatel 2010- 2016.a. tasus kostja muud korterikulud, andes sularaha S Mi kätte, kes need tasus enda nimel ning nüüd nõuab nende uuesti tasumist X Mi käest. X Mi pangakonto väljavõttest nähtub, et 2014,. 2015 septembrini ja 2016.aasta septembrini tasus kostja vaidlusaluse korteriomandi elektri, telefoni ja televisiooni ja interneti eest vastavalt 834,23 eurot, 623 ja 1122,49 eurot, lisaks iga-aastaselt korteri kindlustamine summas 116,80 eurot, kokku 2930,12 eurot, millest pool osa (ehk S Mi kohustus) oleks 1465,06 eurot. Nimetatud asjaolud on tõendatud 2014,2015 ja 2016.aasta osas 12.jaanuari 2017.a. vastuse lisa 3 ja 20.jaanuari 2017.a. täiendavad tõendid lisa 1 ja 2 esitatud tõenditega. Neid kulusid on X M kandnud juba korteri ostmisest saadik. Seega kasutab X M oma poolt osa kaasomandist 11,6 % aastast, kuid tasub selle eest ca pool kuludest; S M kasutab 88,4 % ajast korteriomandit ning tasub selle eest samuti ca poole kuludest. Neil asjaoludel puudub alus ning vajadus täiendavalt kostjalt välja mõista korteriomandi alalhoidmisega, valdamisega ja kasutamisega seotud kulud summas 1912,09 eurot.
6.8.Ebaõige on ka S Mi väide, et X M pole tasunud laenu igakuist poolt osa, vaid seda on
teinud ainult S M. X M on andnud S Mile sularaha, et ta saaks seda tema eest tasudaseetõttu pole tal võimalik tasumist tõendada. S M ei oleks lubanud iialgi võimaldada sellist olukorda, et X M ei oleks tasunud oma osa laenust ning seda oleks rahumeelselt ja vastu vaidlemata teinud S M X eest. S Mi poolt väidetavalt tehtud maksed korteriomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamise eest on 1912,09 eurot aastate 2014, 2015 ja 2016 eest osas tasaarvestada X Monneni poolt tehtud kulutustega elektri, tv, interneti ja kindlustuse peale 1465,06 eurot, seega vähendada hüvitist vahe võrra 20 531,24 – 447,03 = 20 084,21 eurot.
6.9.Põhihagis kostja taotleb: Lõpetada S Mi, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Kuressaare XXXXXX ja J Mi, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX kaasomand korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr.11 ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr.XXXXXXX asukohaga XXXXX Kuressaare linnas Saaremaal alljärgnevalt:
lk 16 Jätta korteriomand asukohaga XXX Kuressaare linnas, mille reaalosaks on eluruum nr.11 S M ainuomandisse. Jätta AS-st Eesti Xpank võetud laenujääk S Mi kanda kogu ulatuses summas 6049,22 eurot ning vähendada poole laenujäägi võrra summas 3024,61 eurot J Mile makstavat hüvitist. Välja mõista S Milt J Mi kasuks ajavahemikul 06.08.2002 kuni 20.09.2002 korteri väljaehitamiseks ja sisustamiseks X Mi poolt tehtud kulutustest pool summast ehk 4555,85 eurot, mille võrra suurendada S Milt väljamõistatavat hüvitust. Tasaarvestada S Mi poolt nõutava korteriomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamise eest tehtud kulutused 2014,2015 ja 2016 aastal summas 1912,09 eurot J Mi poolt aastatel 2014, 2015 ja 2016 tehtud kulutustega elektri, tv,interneti ja kindlustuse peale summas 1465,06 eurot ning vähendada vahe võrra, summas 447,03 eurot temale makstavat hüvitist vastavalt korteriomandile kantavate kulutuste poolte kokkuleppele kooskõlas AÕS §-ga 72 lg.1. Mõista S Monnenilt J Mi kasuks välja hüvitis korteriomandi kaotuse eest summas 20 084,21 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
7.Kohus, tutvunud esitatud nõuetega ja poolte esitatud tõenditega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele täielikult ja vastuhagi osaliselt järgmistel põhjustel:
7.1.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Hageja S M ja kostja J M ostsid 4. septembril 2002 kaasomandisse korteriomandi asukohaga X, Kuressaare , registriosa nr. XXXXXX. Korteriomandi reaalosaks on eluruum nr. 11. Kinnistusregistri kande kohaselt /t.l. 8/ kuulub 1⁄2 korteriomandist S Mile ja 1⁄2 J Mile. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise vajalikkuses ja leiavad, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, et korteriomand jääb S Mi ainuomandisse, kes on kohustatud maksma J Mile hüvitist tema omandiosa kaotuse eest. Korteriomandi turuväärtus on vastavalt hindamisaktile /t.l. 17/ 38 000 €, seega 1⁄2 sellest 19 000 €. Korteri omandamiseks on pooled võtnud AS Eesti Xpangalt laenu 22 369,08 eurot /t.l. 26, 157/, sellest 17. jaanuariks 2017 oli maksmata 6648,75 eurot/t.l. 158/ , seega aprilliks on selle jääk 6068,67 eurot, 1⁄2 3034,34. Kuna hageja võtab endale kohustuse maksta laenu jääk, siis määratava hüvitise summast tuleb maha arvata pool laenu jäägist, seega hüvitis kostjale 15 965 eurot. Korteriomand tuleb anda hageja ainuomandisse ja kinnistusregistrisse kanda vastavad kanded.
7.2.Kaasomandi alalhoidmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks tehtud kulutuste jagamine. Asjaõigusseaduse § 75 lg. 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja säilitamiseks vajalikke kulutusi võib iga kaasomanik teha ja teiselt vastavas osas hüvitamist nõuda AÕS § 72 lg. 4 alusel. Poolte kaasomandis olev korteriomand asub elamus, mille haldaja on Kuressaare Elamute Hooldus OÜ. Hageja väitel on kõik maksed Kuressaare Elamute Hooldusele teinud tema,
lk 17 s.h korteri alalhoidmisega seotud kulud: maksed remondifondi, hooldustasu, juhatuse esimehe kompensatsioon, üldelekter ja üldruumide küte ja küte korteris. Hageja arvestuse kohaselt on ta maksnud kaasomandis oleva korteri kuludena 2013. aastal 783,04, millest 1⁄2 on 391,52 eurot, 2014 aastal 1031,87 eurot, millest 1⁄2 osa on 515,94 eurot, 2015 aastal 1237, 02 eurot, millest 1⁄2 on 618,51 eurot, 2016 aastal 772, 20 eurot, millest 1⁄2 on 386,12 eurot, kokku 3824,13 eurot, millest 1⁄2 on 1912,07 eurot, mille peaks kandma kostja kui kaasomanik ja mille hageja palub kaasomandi osa eest määratavast hüvitisest maha arvata. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei ole korteri säilimise ja ülalpidamiskulusid kandnud, kuid on nõus hageja poolt esitatud summade maha arvamisega kaasomandi osa eest määratavast hüvitisest /t.l. 58/, seega kuuluks nimetatud summa väljamõistmisele kostjalt ja tasaarvestatakse kostjale välja mõistetava hüvitisega. Seega hüvitis 14053 €.
12.01. 2017.a. seisukohas /t.l. 125/ on kostja asunud seisukohale, et korteri alalhoidmiseks tehtud kulutusi ei saa nõuda kostjalt, kuna ka kostja on vaidlusalusel perioodil teinud omapoolseid makseid elektri, telefoni ja televiisori eest kokku 1122, 49 eurot, millest hageja peaks kandma poole e. 561,25 eurot. Kostja kinnitusel on ta kandnud kulusid alates korteriomandi ostmisest, kuigi ei kasuta korterit ja makstud teenuseid. Kostja ei ole nõus täiendavate kulude väljamõistmisega temalt. Tehtud kulutuste kohta on kostja esitanud pangakonto väljavõtte /t.l. 137/. Konto väljavõtte kohaselt on kostja poolt tasutud maksed elektri, telefoni ja teleri kasutamise eest kokku 795,36 eurot. Seega ei ole kostja (vastuhagis hageja) tõendanud enda poolt tehtud kulutusi summas 1122,49 eurot. Kuna väljavõttest ilmneb, et kostja viibis sellel ajavahemikul ka ise Eestis, siis ei saa kohus lugeda üheselt tõendatuks, et kostja teenuseid ise sel ajal ei kasutanud. Seetõttu võtab kohus arvesse kostja kohustusi 1⁄2 osas e. summas 397,68 eurot, mis on dokumentaalselt tõendatud ja tasaarvestab sellega hageja nõude. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväiteid poole üldkulude katteks tehtud maksete mahaarvamisele kotjale määratavast hüvitisest, sest need kulud tuleb kostjal kaasomanikuna kanda ka siis kui ta asja ise ei kasuta. Kostja väide nagu oleks pooled korteriomandi kaasomanikena kulude tegemises kuidagi teisiti kokku leppinud kui seda närb ette seadus, ei ole tõendamist leidnud. Samuti võtab kohus arvesse, et korteris elavad ka kostja ja hageja ühised lapsed, kellele elatise maksmisega on kostjal olnud raskusi, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks kostja väiteid sularaha üleandmise kohta hagejale korteri kulude katmiseks.
7.3.Küsimus on, kas ühe kaasomaniku poolt laenu tagastamiseks tehtud maksetest, kui teine kaasomanik oma kohustust ei täitnud, tuleb kohustuse täitmata jätnud kaasomaniku osa välja nõuda makseid teinud kaasomaniku kasuks. Pooled on 27. 12. 2007 sõlminud AS Eesti Xpangaga laenulepingu 21463 /t.l. 157/ 350 000 EEK saamiseks (22369 €).maksetähtajaga 21. 01. 2016. Laenu tagasimakse annuiteetmakse kuus oli 193,36 eurot, e. siis kummalgi laenuvõtjal oli kohustus maksta igas kuus 96,68 eurot. Ajavahemikus 29 juuli 2005 kuni 18. mai 2015 maksis laenu tagasimakseid hageja, seega kostja eest tehtud makseid kokku 11 411, 78 eurot /t.l. 31, 34/. Hageja taotleb kostjalt viimase kolme aasta maksete väljamõistmist summas 3480,48 eurot. Nõude alusena viitab hageja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg. 6-le, mis sätestab, et kui solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest, kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja
lk 18 ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. VÕS § 69 lg. 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle algselt võlausaldajale kuulunud nõue solidaarvõlgniku vastu. Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teiselt solidaarvõlgnikult sama, mida saanuks nõuda võlausaldaja, osas mis ületab temale langevat osa. Antud juhul oli hageja kohustatud maksma poole igakuisest maksest ja kostja teise poole. 27. juuni 2016.a. vastuses hagile /t.l. 58/ on kostja kinnitanud oma nõusolekut laenu osaliseks mahaarvamiseks määratavast hüvitisest tingimusel, et hageja tunnistab kostja poolt võetud laenu 10 366,88 eurot. Kostja ei ole tõendanud laenumaksete tasumist perioodil 29. 07. 2005 kuni 18. mai 2015. Pigem on ta tunnistanud, et ei ole makseid teinud. Nii on ta elatise nõudes peetud kohtuistungil tunnistanud /t.l. 27/ , et tema poolt makstu on ainult elatis, laenu maksekohustust ta täitnud ei ole. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.4.Kostja oma vastuhagis /t.l. 37/ on hageja vastu esitanud nõude poole korteri ostmiseks võetud laenu nõudes summas 4555,85 eurot. J M võttis 19. juunil 2002 .a. S Cist laenu 10366,88 eurot korteri ostmiseks Kuressaares. Laen 9111,70 eurot kanti X Mi X kontole /t.l. 93/, kust see ära kasutati korteri sisustamiseks ja ostmiseks, mistõttu see tuleks samuti jagada poolte vahel võrdsetes osades, ehk siis pool sellest tuleks liita hagejalt kostja kasuks välja mõistetavale hüvitisele. 04. 09. 2002 kandis kostja hageja arvele 80 000 EEK, mis kasutati ära korteri ostmiseks. 20. 09. 2002 kandis kostja hagejale veel 10 000, mis kasutati korteri väljaehitamiseks. Kostja on 07. 09. 2002 ostnud valamu hinnaga 999 EEK, segisti hinnaga 358,20 EEK, ruloo summas 250 EEK, ribikardinad summas 442 EEK, ruloo hinnaga 315 EEK ja köögimööbli hinnaga 7500 EEK. Hageja vaidles kostja nõudele vastu. Hageja on 10 septembril 2002 võtnud Hansapank pangast laenu 17 267 eurot /t.l. 159/ e. 269997,17 EEK, mille tagamiseks korteriomandile X Kuressaares kanti hüpoteek. Laenusumma laekus hageja kontole 04. 09. 2002 /t.l. 163/ . Konto väljavõttest selgub, et kostja kandis hageja kontole 80 000 EEK (5116,20 €). Samal päeval kandis hageja korteri müüjale üle korteri ostuhinna 340 000 krooni. Seega oli hageja panus korteri ostmisse suurem kui kostja oma. Hageja leiab, et kostja nõue on aegunud. Kostja aga omakorda, et nõudeõigus tekkis koos kaasomandi lõpetamise nõudega. Kuni laenuga soetatud ja sisustatud korteriomand oli kaasomandis puudus tal vajadus tagasinõude esitamiseks. Hageja tunnistab, et korterisse osteti uus köögimööbel. Hageja on seisukohal, et kostjal on võimalik korterist ära viia kõik esemed, mis tema arvates talle kuuluvad. Korteri sisustamiseks esemete ostmise kohta tõendid puuduvad. Kostja/vastuhagis hageja ei ole tõendanud, et kolm kuud enne vaidlusaluse korteriomandi ostu võetud laen, kasutati kaasomandisse ostetud korteriomandi ostuks või sisustamiseks. Kostja võttis laenu üksinda, s.t. solidaarkohustus puudub. Kostja on kandnud korteri ostuperioodil küll hageja kontole kokku 90000 EEK (5755 €), kuid sellest korteri ostuks kasutati vaid 80 000 EEK e. 5116 €, mistõttu kostja nõue summas 4555,85 € ei ole põhjendatud. Õigustatuks saaks lugeda poole korteri ostuks kasutatud summa tagasinõuet summa 2558 €. TsMS § 154 lg. 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik
lk 19 alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus leiab, et esitatud nõue on aegunud kuna laenu tagasimakse viimane kuupäev oli 19.
09.2007. aegus viimase osamakse nõue hiljemalt 2010. aastal. Isegi kui selle laenu arvel maksti kaasomandis oleva korteri hinda, puudub alus selle väljamõistmiseks kaasomanikult. Kohus leiab, et nõudesumma tuleb lugeda kaetuks määratava kompensatsiooniga.
7.5.Vastuhagis hageja esitas põhihagis hageja vastu nõude õiglase ja kohese hüvitise saamiseks. Vastuhagis hageja viitab seejuures Riigikohtu 18. 03. 2014.a. otsusele nr. 3-21-14, mille kohaselt AÕS § 72 lg. 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtuvalt. Kohus peab kaasomanike huvisid kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Riigikohtu 17. 10. 2005.a. otsuses 3-2-1-102-05 asus kohus seiskohale, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Kostja nõustus hageja poolt esitatud korteriomandi hindamise ekspertiisiaktiga, mille kohaselt korteriomandi turuväärtus on 38 000 €, seega pool sellest 19 000 €, mis peaks jääma hüvitise määramise baasiks. Kostja nõustus ka hageja seiskohaga, et hüvitisest tuleb maha arvata pool tasumata laenukohustusest , mille hageja nõustus enda kanda võtma, s.o. 3024,64 €. Kostja nõustus ka seni hageja poolt makstud laenumaksetest poole maha arvamisega hüvitisest summas 3480,48 € ja hageja poolt ühisomandi säilitamiseks tehtud kulutuste summas 1912, 07 € maha arvamisega hüvitisest. Samas on kostja esitanud vastunõude tema poolt võetud ja korteri ostmiseks ja sisustamiseks võetud laenu summas 9111,70 eurot, poole väljamõistmiseks hagejalt summas 4555,85 eurot. Kokku soovib kostja hüvitist summas 19 661,12 eurot. Kohus ei pea hageja viimati märgitud nõuet põhjendatuks ja jätab selle rahuldmata. Kohus rahuldab osaliselt kostja nõude tema poolt teenuste eest makstu tasaarvestamiseks hageja nõudega summas 397,68 €. Kokku kostja kasuks välja mõistetav hüvitis 11 378.20 €.
7.6.Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat valduse üleandmiseks korteriomandile, mille reaalosaks on eluruum nr. 11 hiljemalt kahe kuu jooksul alates kaasomandit lõpetava otsuse jõustumisest. Hageja soovib, et kostja vabastaks korteri ja viiks ära sinna tema poolt 2002 toodud asjad : valamu, segisti, ruloo, ribikardinad, köögimööbli jm. Kuna nimetatud esemete ostmise kohta kostjal tõendid puuduvad, samas on hageja nõus need kostjale loovutama, ei pea kohus põhjendatuks nende maksumuse väljamõistmist hagejalt.
7.7.Tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõue. Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaasomandi lõpetamise tulemusena jääb vaidlusalune kinnisasi ühe kaasomaniku ainuomandisse ja selleks on vaja teha kinnistusraamatusse kanne kaasomanike
lk 20 kustutamiseks ja ühe kaasomaniku ainuomanikuna registrisse kandmiseks, siis eeldab see tahteavaldust, millega pooled annavad nõusoleku kannete tegemiseks. TsÜS § 68 lg. 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja palub kaasomandi lõpetamisel lugeda kaasomandi üleandmiseks vajalik kostja tahteavaldus antuks ja asendada see kohtuotsusega ja lugeda tehtav kohtuotsus ka hageja nõusolekuks registrikannete tegemiseks kinnistusregistri registriossa nr. XXXXXXXII jakku tehtud omanikukande, kaasomanike S M 1⁄2 kaasomandist ja J M 1⁄2 kaasomandist kustutamiseks registrist ja S Mi kandmiseks ainuomanikuna registrisse. Hageja palub saata kohtuotsuse pärast selle jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Kostja hageja sellkohasele nõudele vastuväidet ei esitanud.
7.8.Menetluskulude jaotus TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvesse võttes vastastikuseid nõudeid jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.