Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 23. märts 2017 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-16-120060 1452,94 eurot Suomen Luottovalvonta OY hagi I. V. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Suomen Luottovalvonta OY (registrikood xxxxxxx-x, asukoht Helsinki PL 311 00181 Uusimaa Soome Vabariik, esindaja Kaspar Kamsakann); Kostja I. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Suomen Luottovalvonta OY hagi I. V. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista I. V. Suomen Luottovalvonta OY kasuks 1401 (üks tuhat nelisada üks) eurot ja 26 senti, millest 716,55 eurot on põhivõlgnevus, 55,45 eurot intress, 604,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 25 eurot sissenõudmiskulud.
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 51,68 euro osas.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 96% I. V. kanda ning 4% kostja menetluskuludest Suomen Luottovalvonta OY kanda.
7.Välja mõista I. V. Suomen Luottovalvonta OY kasuks menetluskulu summas 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 80 senti.
8.Välja mõista I. V. Suomen Luottovalvonta OY kasuks menetluskuludelt summas 268,80 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 268,80 eurot. Edasikaebamise kord
Suomen Luottovalvonta OY võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. I. V. võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Suomen Luottovalvonta OY esitas Tartu Maakohtule hagi I. V. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.04.2013 Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja järelmaksulepingu nr 1302086/96ta, mille alusel kostja omandas mobiiltelefoni. Järelmaksusummaks oli lepingu järgi 757,50 eurot ja lepingujärgseks intressimääraks 22,0672% aasta kohta. Kostja kohustus tasuma järelmaksusumma ja intressi osamaksete kaupa vastavalt lepingus olevale maksegraafikule. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Kaupmehe Järelmaks OÜ 23.10.2013 lepingu kostjaga üles. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga lepingust tuleneva nõude kostja vastu Suomen Luottovalvonta OY’le. Kaupmehe Järelmaks OÜ on saatnud kostjale 02.07.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot), 31.07.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot), 22.08.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) lepingu rikkumise tõttu teated ja 02.10.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) lepingu ülesütlemise hoiatus ning 23.10.2013 (ülesütlemisavaldus 25,56 eurot) ülesütlemise avalduse, millega seotud kulud on Kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirja kohaselt kokku summas 76,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1452,94 eurot, mis koosneb tagastamata järelmaksusummast 716,55 eurot, intressivõlgnevusest summas 55,45 eurot, võla sissenõudmiseks kantud kuludest summas 76,68 eurot ja viivisest summas 604,26 eurot.
2.Kuna kohtul puuduvad andmed I. V. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada talle menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid I. V. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 20.12.2016 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse
esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ vahel sõlmitud leping nr 1302086/96ta koos üldtingimustega lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmiseks kantud kulu 76,68 eurot, mille nõudmise alus on üldtingimuste p 7.5 ning hinnakiri. Hinnakirja järgi on meeldetuletuskirja maksumus 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse maksumus 25,56 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja – jõule ning samas ka asjaolu, et saadetud teated on sisu poolest tüüpkirjad. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on 5 eurot. Kohus on sissenõudekulude hindamisel aluseks võtnud ka alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kostjalt välja võla sissenõudmiseks kantud kuluna 25 eurot (5 x 5 eurot). Ülejäänud 51,68 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.
5.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1401,26 eurot, millest 716,55 eurot on põhivõlgnevus, 55,45 eurot intress, 604,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 25 eurot sissenõudmiskulud. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 51,68 euro osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 96% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 96% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 4% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 225 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (280 x 96%) 268,80 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (268,80 eurot) nõuet.