Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

20.06.2005.a seisuga erafirmale Veski. Kuna vara on erafirma nimel, siis järelikult pole ettevõtte likvideerimismenetlust algatatud. Vastavalt pärimisseadusele kuulub kogu vara O B`ile, kuid kuna senini ei ole likvideerimine läbi viidud, ei saa õigusjärglane vara vastu võtta. Avaldaja kavatseb pärandi vastu võtta pärast erafirma likvideerimise läbiviimist. Avaldaja palub vastavalt ÄS § 218 lg 2 ja § 382 lg 2 algatada erafirma likvideerimismenetlus ning määrata ennast likvideerijaks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde ning palus avalduse rahuldada. Avaldaja seletuste kohaselt ei ole erafirma Veski likvideerimismenetlust läbi viidud. Firmat avaldaja enda nimele ei registreerinud. Avaldaja ei teadnud, et firmad, mida ei registreerita äriregistris, lähevad kustutamisele. Teadet ettevõtte kustutamise kohta avaldaja ei saanud. Firma kustutamisest sai avaldaja teada enne avalduse kohtusse esitamist. Avaldaja on antud vara pärija. Puudutatud isiku esindaja seletuste kohaselt ei olnud antud firma äriregistrisse kantud ning sellised ettevõtted kuulusid sundlikvideerimisele. Kõik ettevõtte liikmed võisid 4 kuu jooksul peale teate avaldamist Riigi Teatajas esitada avalduse ettevõtte likvideerija määramiseks. Antud juhul on palutud nimetatud tähtaega ennistada. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui tähtaja möödalaskmiseks on mõjuvad põhjused. Avaldajal olid teada isa surmaga seotud asjaolud, seega ei ole võimalik likvideerimismenetlust taastada ja tähtaega ennistada. Esindaja palus jätta avalduse rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE ÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamata jätmisele. Kuni 01.09.1995.a kehtinud Ettevõtteseaduse § 4 lg1 kohaselt ettevõte võib tegutseda munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna, aktsiaseltsina või muud liiki ettevõttena vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Ettevõtteseadus erafirmat üksikasjalikumalt ei käsitlenud. EV Rahandusministeeriumi 18.märtsi1992.a. määrusega nr 21 kinnitatud Töid ja teenuseid osutavate erafirmade äriraamatute pidamise metoodilise juhendi kohaselt töid ja teenuseid osutavateks erafirmadeks tuleb lugeda individuaaltöötajaid, sealhulgas registreerimisloa alusel töötavaid üksikisikuid (taksojuhid, advokaadid, arstid, arhitektid, autoparandajad, kellasepad, rätsepad, juuksurid, kingsepad jt.) ning kõiki teisi juriidiliste isikutena registreerimata füüsilisi isikuid, kes tegelevad ettevõtlusega (talunikud, väikepoodnikud jt.). Alates 01.09.1995.a kehtiva Äriseadustik (ÄS) § 507 lg1 kohaselt enne nimetatud seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtted, mida ei ole ettevõtjana sätestatud nimetatud seadustikus, tuleb 1997.a 1. septembriks ümber kujundada vastavalt nimetatud seadustiku §-ile 509 või lõpetada. Selliste ettevõtete asutamine ja nendeks ettevõteteks ümberkujundamine, nendega ühinemine või nendeks jagunemine ei ole pärast 1995.a 1.septembrit lubatud; lg 2 kohaselt enne nimetatud seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud nimetatud seadustikus, kohaldatakse nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut ning lg 3 kohaselt kui enne nimetatud seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997.a septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse ÄS § 513 sätestatud korras.

Alates 01.09.1995.a kehtivas ÄS-s ei olnud erafirmat äriühinguna ette nähtud, seega kuulus ettevõtte ümberkujundamisele või lõpetamisele. Kuna tegemist oli erafirmaga (sisuliselt võrdne füüsiliselt isikuga), kelle suhtes ei kehtinud Justiitsministri 01.09.1997.a määrusega kinnitatud Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord, oli erafirma ettevõtteregistrist välja arvatud Vabariigi Valitsuse 05.10.2000.a määruse nr 323 Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine alusel (tl 27). Avaldaja poolt likvideerimisavalduse esitamise alustena viidatud ÄS § 218 lg2 ja § 281 lg2 ei ole antud juhul kohaldatavad, kuna nimetatud sätted sätestavad täiendavate likvideerimisabinõude kohaldamise osaühingu ja aktsiaseltsi puhul. ÄS füüsilisest isikust ettevõtja likvideerimismenetluse läbiviimisest ette ei näe. Kuna ettevõtte on ettevõtteregistrist välja arvatud, avaldaja registrist väljaarvamise ennistamist taotlenud ei ole, samuti ei ole avaldaja esile toonud ühtegi kaalukat põhjust, miks likvideerimismenetlust ei olnud mõistliku tähtaja jooksul läbi viidud, kuulub esitatud avaldus rahuldamata jätmisele. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 164 lg1 nimetatud seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996.a 31.detsembrit. Kuni 01.01.1997.a kehtinud TsK § 531, § 536 on avaldaja N B`i vara seadusjärgne pärija. TsK § 551 lg 1 kohaselt pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Avaldaja on N B`i pärandvarana erafirma Veski vastu võtnud, mida tõendab ka seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus /tl. 28/. Kuigi antud pärimistunnistusest ei nähtu sõnaselgelt et pärandvara hulka kuuluks erafirmale Veski kuuluv ehitis, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, on avaldaja tulenevalt TsK § 551 lg1 ka nimetatud vara vastu võtnud. Seega on avaldaja O B oma isa N B`i pärijana vara vastu võtnud ning avalduses märgitud viited vara vastuvõtmise võimatuse ning edaspidise pärandina vastuvõtmise kohta on asjakohatud. Kuna avaldaja ning puudutatud isiku vahel on vaidlus ehitise võimalus esitada kohtuse hagi omandiõiguse tunnustamiseks.

kuuluvuse üle, on avaldaja

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 478, § 479, § 602, § 606 lg1 ja lg 2 jätab kohus avalduse rahuldamata. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.