Aktsiaseltsi Starman hagi XXXX vastu võlgnevuse 125,14 euro, viivise 89,35 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
237,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri XXXX (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXXlt Aktsiaseltsi Starman kasuks võlgnevus (põhinõue) 125,14 eurot ja seisuga 25. veebruar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 89,35 eurot.
Välja mõista XXXXlt Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis 0,05% põhinõudelt (125,14 eurolt) päevas alates 26. veebruarist 2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud XXXX kanda.
2.Välja mõista XXXXlt Aktsiaseltsi Starman kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 133,15 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXXl tasuda Aktsiaseltsile Starman käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-15-127087
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts Starman (hageja) esitas 11.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX (kostja) vastu 237,48 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 04.02.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 25.02.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse (põhinõue) 125,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 89,35 eurot ja alates 26.02.2016 viivise 0,05% päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 31.07.2009 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXX ning 04.08.2009 seadme kasutamise leping nr XXXX, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Kodu kolmikpakett postiaadressil XXXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga, mis on kättesaadav hageja kodulehel. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1. järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata summalt kalendripäevas. Hageja arvestab viivist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani (25.02.2016) valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x 0,05% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele.
4.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta
2-15-127087 lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja sama paragrahvi lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kostja poolt on jäänud tasumata perioodil 01.01.2012-01.06.2012 esitatud arved, mis oleks seega aegunud 31.12.2015 kell 00.00. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.12.2015. Eeltoodu alusel ei ole kostja vastane nõue aegunud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 04.06.2012 seoses võlgnevusega. Hageja edastas eelnevalt 05.04.2012 kostjale seadme tagastamise nõude, milles teavitas võlgnevusest ja lepingute ülesütlemisest ning andis tähtaja seadmete tagastamiseks või nende väärtuse kompenseerimiseks. Kostja vastusele lisatud maksekorraldus summaga 52,80 eurot ei ole laekunud antud nõude katteks, vaid 01.12.2011 esitatud arve nr XXXX katteks, millega on loetud see võlgnevus tasutuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.TsMS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hagi lisadest nähtuvalt on viimase kostjale esitatud arve tasumise (nõude sissenõutavaks muutumise) tähtaeg 30.06.2012, seega on hageja nõue aegunud. Kostja ei ole lepingut tahtlikult rikkunud. Alates 01.03.2012 ei ole hageja kostjale teenuste osutamise eest arvet esitanud, mis on tingitud sellest, et hageja lõpetas lepingu, kuna eelnevalt pöördus kostja lepingu lõpetamise avaldusega hageja poole. Julianus Inkasso OÜ pöördus 04.10.2013 kostja poole tasuda võlg hagejale summas 52,80 eurot. Kostja tasus nimetatud summa 10.12.2013. Kostja ei ole varjanud end hageja eest.
7.Hageja poolt esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja teatas hagejale 2012. a jaanuari lõpus, et ütleb lepingu üles seoses sellega, et ta kolib Eestist ära ega tarbi hageja poolt pakutavat lepingulist teenust. Kostja, toimides heas usus, tasus Julianus Inkasso nõude, mis oli esitatud isegi hiljem, kui hageja väitel lepingu ülesütlemine. Hageja väide, et tegemist on 01.12.2011 arvest tekkinud võlgnevusega, on paljasõnaline. Julianus Inkasso nõudes taoline selgitus puudub. Kostja helistas Julianus Inkasso OÜ-le ja küsis, kas võlgnevus on tasutud, millele vastati jaatavalt. Hagejal oli 04.10.2015 võimalus esitada kogu nõue, kuna ka hageja väitel oli lepingu lõpetamisest möödas 1 aasta ja 4 kuud. Kuna hageja ei esitanud kostjale 1 aasta ja 4 kuu jooksul mingit nõuet, tekkis kostjal põhjendatud veendumus, et leping on lõpetatud. VÕS § 186 p 5 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Seetõttu kustutas kostja e-kirja, millise saatis hagejale. Kohtupraktikas loetakse, et taolisel juhul hiljem (ehkki aegumistähtaja jooksul) esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-15-127087
10.Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses esitatud väiteid, et tema ja hageja vahel on sõlmitud 31.07.2009 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXX ning 04.08.2009 seadme kasutamise leping nr XXXX, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Kodu kolmikpakett postiaadressil XXXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed, ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Samuti ei ole kostja eitanud sõlmitud lepingute alusel arvetel kajastatud teenuste tarbimist ja seadmete kasutamist. Nende faktiliste asjaolude vaidlustamise tahe ei ilmne kohtu arvates ka kostja muudest avaldustest, mistõttu võib TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada kostja poolt nende asjaolude omaksvõttu.
11.VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud 31.07.2009 lepingu p-le 2 (tl 25) ja 04.08.2009 lepingu p-le 5.3. (tl 26) ning nende lisaks olevate AS Starman üldtingimuste (tl 40-48) p-dele 5.2.1. ja 9.6. kohustus kostja tasuma osutatud teenuste ja seadmete üüritasu Starmani hinnakirja (tl 49-52) ja esitatud arvete (tl 27-33) kohaselt arvetel näidatud tähtajaks. AS Starman üldtingimuste p 12.4. teise lause kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale seadme või kiipkaardi mittetagastamisel selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud tagastamata seadme eest nõude arve nr XXXX (tl 32). AS Starman üldtingimuste p 5.2.1. alusel peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja p 9.9. järgi on hagejal õigus piirata teenuste osutamist, teatades sellest kostjale 5 kalendripäeva ette, kui kostja on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuste osutamist ning teenuste piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve nr XXXX (tl 29). AS Starman üldtingimuste p-st 10.3. tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist, mis on kajastatud arvel nr XXXX (tl 29). Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Samuti annab AS Starman üldtingimuste p 10.1. hagejale õiguse nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas.
12.Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud ning põhjendab seda järgnevaga. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Teenuste ja seadmete kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Nõude aegumise alguse määratlemisel tuleb käesoleval juhul lähtuda TsÜS § 147 lg 3 teisest lauset. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Nimetatud teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kostja pidi lepingute kohaselt tasuma teenuste ja seadmete kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Asja materjalidest nähtuvalt esitati vaidlusalused arved kostjale ajavahemikus 01.01.2012-01.06.2012 (vt tl 2733). Seega algas lepingutes kokku lepitud teenuste ja seadmete kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2012. a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema
2-15-127087 lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2013 kell
00.00.Aegumistähtaeg lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2015 kell 24.00. Ka esitatud viivisenõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 31.12.2015 kell 24.00. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellest lähtuvalt tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada TsÜS §-s 154 sätestatu kohaselt. Viivisenõude aegumistähtaeg algas seega samuti 01.01.2013 kell 00.00 ning lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2015 kell 24.00. Kohus märgib, et kõrvalkohustusest tuleneva nõudena aeguks viivisenõue TsÜS § 144 kohaselt igal juhul hiljemalt koos põhinõudega.
13.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 11.12.2015, mis jätkub siiani hagimenetluses. Kohus selgitab, et TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega (paragrahvi esimese lõike tähenduses) võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
14.Kohtu hinnangul ei anna ka teised kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu esemeks oli teenuste (TV, internet ja telefon) müük telekommunikatsioonivõrgu kaudu, mistõttu tuleb lepingule vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldada asja müügi kohta seaduses sätestatut, niivõrd kui seadusest ei tulene teisiti või see ei ole vastuolus müüdava teenuse olemusega. VÕS § 208 lg 1 järgi on ostja kohustuseks ostuhinna tasumine. Seadme kasutamise lepingu esemeks oli seadmete (modem ja selle tarkvara CD, toiteplokk, võrgukaabel, USB kaabel) kasutamise võimaldamine. Viimasele lepingule kohalduvad seega üürilepingu sätted. VÕS § 271 järgi peab üürnik maksma asja kasutamise eest üürileandjale tasu (üüri). Samuti tuleneb AS Starman üldtingimuste p-st 5.2.1., et kostja kohustub tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu hageja hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Teenustasud ja arvelduste kord on fikseeritud AS Starman üldtingimuste 9. punktis. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses väitnud, et alates 01.03.2012 ei ole hageja talle teenuste osutamise eest arvet esitanud. Kohus märgib, et vaidlusalused esitatud arved nähtuvad tsiviilasja toimikust (vt tl 27-33). Lisaks selgitab kohus, et arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat perioodilise arve tähtajalise tasumise kohustusest ning kostjal on võimalus saada informatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta hagejale klienditeenindusest ja iseteenindusbüroo kaudu (vt üldtingimuste p 9.5.). Samuti pidi kostja arvestama kohustusega tasuda viivist vastavalt AS Starman üldtingimuste p-s 10.1. kokku lepitule. Veel märgib kohus, et vaidlusalused arved ja seadme tagastamise nõue on saadetud kostja poolt lepingute sõlmimisel teatatud aadressile (XXXX). Juhul kui kostja mainitud aadress vahepeal muutus, oli tal vastavalt AS Starman üldtingimuste p-le 5.2.2. kohustus sellest hagejat informeerida.
15.Asja materjalidest nähtuvalt olid hageja poolt ajavahemikul 01.01.2012-01.06.2012 kostjale esitatud arvete (vt tl 27-33) alusel tasumata teenuste ja seadmete kasutamise eest põhisumma kokku 125,14 eurot. Kostja on tasunud Julianus Inkasso OÜ nõudel 10.12.2013 võlgnevuse summas 52,80 eurot (vt tl 76-77). Hageja on kinnitanud, et kostja vastusele lisatud maksekorraldus summaga 52,80 eurot ei ole laekunud antud nõude katteks, vaid 01.12.2011 esitatud arve nr XXXX katteks, millega on loetud see võlgnevus tasutuks. Hageja eelnevat väidet ja kostjal võlgnevust tõendavad mh asjas esitatud teised arved (vt tl 27-33). Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Seega ei pea paika kostja väide nagu ta oleks kogu võlgnevuse hagejale tagasi maksnud.
2-15-127087
16.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte hõlmab ka enda õiguste kuritarvitamise keeldu. Kohus praegusel juhul siiski ei nõustu kostja etteheidetega hea usu põhimõtte rikkumise kohta hageja poolt. Kostja ei ole ka oma vastavasisulisi väiteid tõendanud. Eelnenust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
17.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 125,14 eurot rahuldada.
18.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
19.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivist 89,35 eurot (vt arvutuskäik tl 20-21) ning alates 26.02.2016 viivist 0,05% päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul ka õiguslikult põhjendatud. Lepingute lisaks olevate AS Starman üldtingimuste p-s 10.1. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,05% tasumata summalt kalendripäevas. Nimetatud viivisesumma (89,35 eurot) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja viivise 0,05% põhinõudelt (125,14 eurolt) päevas alates 26.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
20.Kohus lisab, et ülalviidatud AS Starman üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses ning kostja sõlmis lepingud eelduslikult tarbijana (VÕS § 34). Kuivõrd hageja sõlmis kostjaga lepingud oma majandustegevuse raames, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel poolte taotlustest sõltumata arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega (TsMS § 438 lg 1). Kohus leiab samas, et vähemalt käesolevas vaidluses kohalduvate lepingupunktide osas ei saa pidada AS Starman üldtingimusi VÕS §-s 42 sätestatud alustel tühisteks. Samuti puudub poolte esitatud faktiväidete põhjal põhjus arvata, et need tingimused ei ole saanud sõlmitud lepingute osaks (VÕS § 37 lg-d 1 ja 3). Kohus märgib, et kostja peab mõistlikult arvestama sellega, et iga kuu tuleb teenuste ja seadmete kasutamise eest tasuda ning arve(te) mittesaamisel on tal mõistlik võimalus saada teavet lepingutest tulenevate kohustuste kohta.
21.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 125,14 eurot, seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 89,35 eurot ning alates 26.02.2016 viivise 0,05% põhinõudelt (125,14 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2-15-127087
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
23.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Hageja on esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 159,78 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
25.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
26.Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule edastanud. Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust tulenevalt on hageja registreeritud käibemaksukohustuslane (XXXX). Seega ei ole hagejale hüvitatavate õigusabikulude kindlaksmääramine koos käibemaksuga põhjendatud.
27.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 133,15 eurot (käibemaksuta) näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, millised tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
28.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 208,15 eurot.
2-15-127087
29.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
30.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.