Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2006. a Tartu
Tsiviilasja number
2-04-1826
Tsiviilasi
AS Balt-Hellin hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05.07.2005. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2006. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant I.T., esindaja advokaat Ants Nõmmik
esindajad
Vastustaja AS Balt-Hellin (registrikood 10124134), esindaja advokaat Toomas Ventsli
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Maakohtu 5. juuli 2005. a otsus muutmata.
I.T.
vastu
527.64
ja
krooni
Tartu
Jätta poolte kohtukulud apellatsioonimenetluses nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
08.01.2004 lõpetas AS Audru Cake kohustuste nõuetekohase täitmise ja ei tasunud laenusumma tagasimakseid koos intressiga vastavalt laenu tagasimaksmise graafikule. Põhivõlgnevuse suurus on tõendatud lisaks hagiavaldusele lisatud laenulepingu ja selle lisadega (tl 12-21). 3) Kohus ei ole kostjalt viivitusintressi välja mõistnud põhivõlgnevuse summast rohkem. AS Audru Cake tasutud viivitusintressi 33 592.65 krooni ja kohtu poolt hageja kasuks välja mõistetud viivitusintressi 9759.44 krooni kogusumma on 43 352.09 krooni, mis on võrdne laenusumma jäägiga. Väljamõistetud viivitusintressi suurus on igati proportsioonis veel tagastamata laenusummaga 43 352.09 krooni. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 on viivis kehtiva õiguse järgi seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kuivõrd võlgnetav laenusumma oli algselt 22.04.2003 seisuga 129 110.54 krooni, on igati põhjendatud viivitusintressi määras kokkuleppimine seaduses sätestatust suuremas määras. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium sedastanud, et viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kahjustada kohustust täitvat võlgnikku. AS Audru Cake laenulepingu poolena ning kostja käendajana ja AS Audru Cake juhatuse liikmena on olnud teadlikud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise võimalikest tagajärgedest. Hageja on tegutsenud viivisenõude esitamisel kostja suhtes kannatlikult ja hea usu põhimõtteid järgides ning ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Viivitusintress on õiguskaitsevahend, mis on suunatud võlgniku sundimisele kohustuse täitmisele. Seadusest ei tulene võlausaldaja kohustust viivisenõude esitamisel tõendada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju suurust. Ühtlasi ei ole kostja kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni esitanud ühtki sisulist ega õiguslikku vastuväidet viivitusintressi nõudele ega arvestatud viivitusintressi suurusele. 4) Apellant ei ole selgitanud, millised on kahtlustused, mis on tõlgendatud hageja kasuks, ning milles seisneb ja millest tuleneb kohtu kohustus tõlgendada kõiki kahtlustusi kostja kasuks. Kohus on hinnanud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
laenulepingu alusel võlgnetav laenusumma kokku 129 110.54 krooni ning hagi esitamise aja seisuga oli võlgnik sellest tasunud hagejale tagastatava laenusummana 85 758.45 krooni, siis oli tagastamata laenu osa suuruseks hagi esitamise aja seisuga 43 352.09 krooni (129 110.54 85 758.45), mitte aga kostja poolt väidetud 33 592.65 krooni. Asjaolu, et toimikulehtedel 56 ja 57 olevatest tõendites (hageja raamatupidaja saldokinnitus 31.12.2003 seisuga ja OÜ Collect maksenõue AS-le Audru Cake 29.09.2004) on märgitud AS Audru Cake põhivõla suurusena 33 592.65 krooni, ei tähenda seda, et AS-il Audru Cake oli põhivõlgnevus nimetatud summas, sest nimetatud tõendites on põhivõla suurus märgitud ekslikult tegelikust väiksemana. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, nagu oleks võlgnik AS Audru Cake tasunud 09.03.2005 33 592.65 krooni põhivõla katteks. Kuivõrd tulenevalt hageja ja AS Audru Cake vahel 22.04.2003 sõlmitud laenulepingust p-st 1.4.4 kuulus kõigist laenulepingu alusel tasumisele kuuluvatest maksetest esmajärjekorras tasumisele viivisvõlgnevus, siis oli hageja õigustatud lugema võlgniku poolt makstu tasutuks viivisvõlgnevuse katteks sõltumata sellest, et võlgnik soovis nimetatud summaga katta hageja ees olevat põhivõlgnevust. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited, et maakohus on ebaõigesti välja mõistnud kostjalt viivitusintressi suuremana põhivõlgnevuse summast ning et hageja ei ole tõendanud kostja poolt rahalise kohustuse kohase mittetäitmisega hagejale tekkinud kahju. Asja materjalidest nähtub, et AS Audru Cake on tasunud viivitusintressi 33 592.65 krooni ning maakohus on lisaks sellele kostjalt välja mõistetud viivitusintressi 9759.44 krooni ulatuses, seega on AS-l Audru Cake ja kostjal lasunud kohustus tasuda viivitusintressi hagejale samas summas, mis põhivõlgnevus, s.o 43 352.09 krooni. Kuivõrd tulenevalt VÕS §-st 113 on viivitusintress eelkõige vaadeldav võlgniku kohustuse täitmisele sundimise vahendina, siis ei ole nõutav, et võlausaldaja peaks viivisenõude esitamisel tõendama võlgniku poolse kohustuse rikkumisest tekkinud kahju suurust. Viivisenõude puhul eeldatakse võlausaldajale kahju tekkimist seaduses või lepingus ettenähtud viivitusintressi ulatuses.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.