Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-127464
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi XXXX vastu võla nõudes
Hagihind
1266,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: jurist Kadri Ojamaa (4PS OÜ, epost: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXXX; e-post:
XXXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXXX hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja võlgnevus 1173,31 eurot, sealhulgas põhinõue 1160,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12,71 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXX hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja alates 12.01.2017 kuni põhinõude (1160,60 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (1160,60 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 1147,89 euro ulatuses.
Jätta hageja alternatiivne taotlus tunnistaja XXXX ülekuulamiseks rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt XXXX hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 350 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) tuleb XXXX’l tasuda hagejale AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-16-127464 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas 11.01.2017 hagi XXXX (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt kahju summas 1160,60 eurot (põhinõue), seisuga 11.01.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 12,71 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 12.01.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.07.06.2016 toimus Tallinnas, Akadeemia tee 47 maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk AUDI A6, registreerimismärgiga nr XXXX, mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile BMW 540I, registreerimismärgiga nr XXXX. Kostja on tunnistanud oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele sõiduki Audi juhtimist ja sõidukile BMW otsa tagurdamist. Kostja tunnistas kirjalikult liiklusõnnetuse põhjustamist ka sündmuskohal. Kostjal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai kahjustada sõiduk BMW. BMW omanik XXXX esitas hagejale sõidukikahju hüvitamise taotluse. BMW-l sai kahjustada esimene vasak nurk. Hagiavaldusele on lisatud fotod BMW kahjustustest.
3.BMW remondiks tegi hinnapakkumise (kalkulatsiooni) XXXX OÜ summas 1160,60 eurot. Sõiduki AUDI A6, registreerimismärgiga nr XXXX liikluskindlustus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal sõlmitud hageja poolt. XXXX OÜ remontis sõiduki BMW ja esitas hagejale remondiarve summas 1160,60 eurot. Hageja hüvitas sõiduki remondimaksumuse summas 1160,60 eurot XXXX OÜ-le. Kuna kostjal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis esitas hageja 03.11.2016 kostjale posti teel tema rahvastikuregistris olevale elukoha aadressile tagasinõude, milles palus hüvitada kahju hiljemalt 20.11.2016.
4.Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 1160,60 eurot (hageja põhinõue). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.11.2016, seega on nõue sissenõutav alates 21.11.2016. Hagejal on liikluskindlustusandjana kahju hüvitamise kohustus (liikluskindlustuse seadus § 23 lg 1). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk BMW kahjustada. BMW parandamise mõistlikud kulud olid XXXX OÜ arve alusel 1160,60 eurot. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.
2-16-127464
5.14.03.2017 esitas hageja täiendava seisukoha. Kostja vaidles oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele vastu kahju suurusele ja väidab muuhulgas, et kõik sõidukile BMW tekitatud kahjustused ei ole tekkinud kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega väidab kostja, et sõiduk BMW võis olla juba eelnevalt kahjustatud. Hageja võttis ühendust kahjustatud BMW omanikuga XXXX’ga (isikukood XXXX) ja palus, et ta annaks selgitusi sõiduki BMW kahjujuhtumi eelse seisukorra kohta. Kahjuks ei edastanud XXXX oma seletust hagejale kirjalikult, vaatamata hageja vastavale palvele. Seetõttu ei ole hagejal muud moodi võimalik tõendada, kui vaid tunnistaja XXXX ütlustega kohtuistungil, et sõiduk BMW oli enne kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetust kahjustusteta.
6.Hageja esitas taotluse kutsuda kohtuistungile tunnistusi andma XXXX (isikukood XXXX). Tunnistaja XXXX on kahjustatud sõiduki BMW omanik ja ta oskab anda tunnistusi sõiduki BMW avariieelse seisukorra kohta. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, et sõiduk BMW oli eelnevalt kahjustamata, siis ei ole tunnistajat üle kuulata vaja.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 26.02.2017 vastuse ja vastuväited hagiavaldusele. 07.06.2016 kell 12:53 paiku juhtus liiklusõnnetus OÜ XXXX angaari kõrval, kus kostja tagurdas otsa sõiduautole BMW registreerimismärgiga nr XXXX. Kostja sõitis koos elukaaslasega OÜ XXXX hoone juurde. Kostja elukaaslane läks lähipiirkonda asju ajama. Kostja otsustas, et käib selle aja jooksul ära rehvitöökojas küsimas rehvide ja nende paigalduse hindasid. Töökojast lahkudes otsustas kostja auto parkida angaari kõrval olevale alale, tagurdades otsa eelnimetatud BMW-le, sest sõiduk jäi tagumise akna piilari ja peegli pimeda nurga tsooni. Kuna kostjal on lõpetatud autokool, kuid eksamid kahjuks tegemata, oli meelde jäänud, et alal, mis on märgistamata ja ei ole parkla ega registreeritud maantee, ei pea olema juhtimisõigust. Kostja nentis, et see seadus võib olla ka muutunud ning kontrollides liiklusseadust, oli seal punkt, mis ütleb, et igasugune roolist või juhtrauast kinni hoidmine on juhtimine.
8.Kostja tunnistas oma süüd. Kuna kahju saaja oli kohapeal, siis sai avarii kohta tehtud dokument koos kostja kontaktidega. Kostjat pani imestama asjaolu, et kannataja helistas koheselt kellelegi kolmandale isikule, kes kontrollis auto andmeid. Kostja kahtlustab, et tegemist võib olla tuttavaga, kes hindas ka hiljem autot ning mille alusel on ka sõiduki parandamise hind koostatud. Kannatanu ütles kostjale, et laseb kahjud üle vaadata ja võib olla saab ka kokkuleppele. Kostjaga pole keegi hiljem kontakti astunud. 3-4 nädalat hiljem võttis kostjaga ühendust kahjukäsitleja, kes teavitas, et juhtum on jõudnud XXXX kindlustusse ja summa on 1000 eurot. Kahjukäsitleja pakkus, et kas kostja maksab summa otse autoremontijale või teeb makse läbi kindlustuse. Kostja mainis koheselt, et soovib läbi kindlustuse ning milleks siis üldse autodel kindlustused vajalikud on. Kostja ütles, et on hetkel töötu, mille peale vastati, et on võimalik maksta ka ositi ning et kostjaga võetakse ühendust. Kostja kinnitas, et temaga ei võetud pikka aega ühendust ja kahju kannatajale antud reaalse elukoha aadressile Muhu vallas ei ole saadetud ka XXXX kindlustuse poolt mitte ühtegi menetlusdokumenti. Asi saadeti kohtusse ja kostja sai maksekäsu ning alles hiljem, kui ta oli kirjutanud vastulause, siis saadeti talle e-postiga kogu menetluse dokumendid.
9.Kostja avastas dokumente läbi lugedes värvilistelt piltidelt kahjustuse, mis ei ole mitte kuidagi tekitatud kahjuga kooskõlas. Kostja tekitatud vigastus asetseb vasaku esitule nurgas (juhipoolne nurk) ja teine auto nina keskosas. Autode kontakt oli kerge, mille tagajärjel sai kahjustada stange ja põrkeraua külg, esituleklaas, alumise tuleraami nurk ja poridiiva serv. Kostja leidis, kui vaadata sündmuskohal tehtud joonistust, on selgelt näha, et milline on autode asetus. Auto alumises ja keskosas olev vigastus ei saanud antud olukorras tekkida. Kostja poolt juhitud auto kiirus tagurdades oli väiksem, kui jalakäia kõndimiskiirus. Kostja hinnangul on selgelt näha, et löök on
2-16-127464 tulnud alt üles vastu musta plastikut, mille tagajärjel on sõidukile tekkinud sisemised vigastused. Sellise vigastuse tekitamiseks oleks kostja pidanud sõitma kannatanu BMW-le otsa kas kärukonksuga või otse auto keskosaga. Piltidelt on ka näha, et autot on eelnevalt remonditud, kuna esineb värvijälgi kohas, kus neid olema ei pea.
10.Kostja uuris ja leidis Liikluskindlustus fondi interneti kodulehelt, et auto on ka eelnevalt osalenud kahjukäsitluses. Sõiduk (BMW 540I, XXXX) on osalenud kindlustusjuhtumis 07.06.2016 ja 01.02.2014. Kostja arvas, et eelmise kahju korral lasti auto kellegi tuttava remonditöökojas üle vaadata ja ära hinnata. Töö ise on jäetud tegemata ja kliendile on hüvitatud kuni 500 eurone kahju. Kostja kirjutas kahtlusest ka kahjukäsitlejale, aga vastust ei saanud. Kostja lasi mitmel autoremontijal fotosid hinnata ja väidetakse samuti, et see kahju ei ole kostja tekitatud vigastustega seotud. Sellele viitab ka liigne värvirant, tüübel või kruvi ning vigastuse jälg mustal plastiku ülemises servas. Lugedes remonditöökoja kokkuvõtet nii plastitööde kui ka plekitööde kohta, siis on välja toodud, et on vahetatud või remonditud värvitud esitule pesur, mis asub kaugemal ja ei ole vigastatud, mis selgelt fotodelt näha. Väidetakse, et vahetusse läks ka terve esituli. Vaadates pilte, selgub kostja hinnangul, et kriibitud on tuleklaasi nurk. Antud BMW mudelil on võimalik vahetada ainult esitule plastikdetail. Kostja oli kohapeal ja nägi, et tuli ise ei olnud kahjustatud. Vaadates autoremondi hinnakirja, jääb mulje, nagu oleks toimunud korralik kokkupõrge, aga kokkupõrge toimus väiksemal kiirusel, kui kõnnib jalakäia.
11.Kostja kahtlustab, et autoomaniku ja remonditöökoja koostatud arve ei ole tõene, kuna kostja on näidanud pilte mitmele teisele remondimehele. Kostja on ka ise autoremondiga kokku puutunud viimased 9 aastat ja teab tehnikast väga palju. Kokkupõrge toimus 07.06.2016 kell 12:53 ajal ja auto on kahjustusi pildistamas hindamas käinud samal kuupäeval 13:42, mil on tehtud esimene foto. Arvestades seda, et ka kohapeal läks paberile joonistamine ja kontaktide üleskirjutamine ca 30 minutit või rohkem, siis auto sõitis järelikult koheselt remonditöökotta XXXX autoremont, kus auto üles pildistati. Kostja andmetel peaks asi teisiti toimuma. Kõigepealt külastatakse kindlustust ja siis remonditöökoda. Kostjani jõudis aga kindlustusest info alles 3-4 nädalat hiljem ja peale seda ei saadetud kostjale toimingu dokumente. Dokumendid saadeti kostjale alles siis, kui ta maksekäsule vastulause esitas. Peale seda palus kostja, et toimik korralikult üle vaadataks, viidates kostjapoolsele kahtlusele, et üks vigastus ei ole kuidagi kostja tekitatuga seotud, kuid vastust kostja pole saanud. Kostja oli ka avatud hagejapoolsele kompromissile, et kahjukäsitleja sõnade järgi on võimalus maksta kahju eest ka ositi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja
2-16-127464 võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust selles, et 07.06.2016 toimus Tallinnas, Akadeemia tee 47 maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk AUDI A6, registreerimismärgiga nr XXXX, mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile BMW 540I, registreerimismärgiga nr XXXX ning liiklusõnnetuse tulemusena sai kahjustada sõiduk BMW 540I, registreerimismärgiga nr XXXX (vt tl 22, 25); sõidukil AUDI A6, registreerimismärgiga nr XXXX, oli õnnetuse hetkel tsiviilvastutuse kindlustusleping sõlmitud hagejaga (poliis, tl 31-32); BMW 540I, registreerimismärgiga nr XXXX remondiks tegi hinnapakkumise (kalkulatsiooni) XXXX OÜ summas 1160,60 eurot (tl 26-30); XXXX OÜ remontis sõiduki BMW ja esitas hagejale remondiarve summas 1160,60 eurot ning hageja hüvitas sõiduki remondimaksumuse summas 1160,60 eurot XXXX OÜ-le (maksekorraldus, tl 34).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1057 sätestab üldnormina, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja on kostja eest tekitatud kahju hüvitanud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 alusel. LKindlS § 53 lg 2 p 3 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse (LS) § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuivõrd kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus (Maanteeameti vastus, tl 23) ja nimetatud asjaolu kostja ei vaidlusta, on täidetud LKindlS § 53 lg 2 p 3 eeldused ning hagejal on õigus nõuda kostjalt liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamist.
16.Pooltel vahel on vaidlus hageja nõude suuruse üle. Kostja arvates ei olnud kõik sõiduki parandatud vigastused seotud 07.06.2016 kahjujuhtumiga, s.o sõiduki all ja keskosas, ning sõiduk BMW 540I, registreerimismärgiga nr XXXX võis olla juba eelnevalt kahjustatud. Kostja lasi enda sõnul mitmel autoremontijal fotosid hinnata ja väidetakse, et see kahju ei ole kostja tekitatud vigastustega seotud. Kohus märgib, et kostja väide varasematest remontimata kahjustustest on hüpoteetiline ja kostja ei ole esitanud tõendeid oma väite kinnitamiseks. Kostja vastuväited hagile on ka osaliselt vastuolulised. Kostja on esmalt väitnud, et „arvan, et eelmise kahju korral lasti auto kellegi tuttava remonditöökojas üle vaadata ja ära hinnata. Töö ise on jäetud tegemata ja kliendile on hüvitatud kuni 500 eurone kahju.“ Samas on kostja leidnud, et „pildilt on ka näha, et autot on eelnevalt remonditud, kuna esineb värvijälgi kohas, kus neid olema ei pea.“ Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei saa otsust tehes tugineda kosta arvamusele või sellele, et kostja väitel lasi ta mitmel autoremontijal fotosid hinnata, kes olevat justkui väitnud, et kahju ei ole kostja tekitatud vigastustega seotud. Teisalt kostja ei eita ka enda tekitatud kahjustusi.
17.Kostja leidis, et arvestades seda, et ka kohapeal läks paberile joonistamine ja kontaktide üleskirjutamine ca 30 minutit või rohkem, siis auto sõitis järelikult koheselt remonditöökotta XXXX autoremont, kus auto üles pildistati. Kostja andmetel peaks asi teisiti toimuma, nii et kõigepealt külastatakse kindlustust ja siis remonditöökoda. Kostja kahtlustas, et kannatanu helistas peale kindlustusjuhtumit tuttavale, kes hindas ka hiljem autot ning mille alusel on ka sõiduki parandamise hind koostatud. Kohus märgib, et ka kostja nimetatud kahtlused on tõendamata. Kohus ei saa rajad oma otsust tõendamata hüpoteesidele või kahtlustele. Hagi rahuldamist ei välista kostja väidetud asjaolu, et kannatanu auto on ka eelnevalt osalenud kahjukäsitlustes.
2-16-127464
18.VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on seoses liiklusõnnetusega kandnud kahjuna sõiduki BMW 540I, registreerimismärgiga nr XXXX remondimaksumuse summas 1160,60 eurot XXXX OÜ-le. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud, ja tõendatud kuludega (tl 26-30; 33-34). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 1160,60 eurot ja seisuga 11.01.2017 sissenõutavaks muutunud viivise summas 12,71 eurot.
19.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja nõude põhinõudelt (1160,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise väljamõistmiseks alates 12.01.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kostjal on võimalik reaalset viivisesummat vähendada põhinõude kiire tasumisega.
20.Hageja esitas 14.03.2017 menetlusdokumendis alternatiivse taotluse kutsuda kohtuistungile tunnistusi andma XXXX (isikukood XXXX) seoses asjaoluga, et tunnistaja XXXX on kahjustatud sõiduki BMW omanik ja ta oskab anda tunnistusi sõiduki BMW avariieelse seisukorra kohta. Hageja märkis, et alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, et sõiduk BMW oli eelnevalt kahjustamata, siis ei ole tunnistajat üle kuulata vaja. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, siis jätab kohus hageja alternatiivse taotluse tunnistaja XXXX ülekuulamiseks rahuldamata.
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 200 eurot (vt tl 2 pöördel ja 50) ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 250 eurot (vt tl 20). Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 1,5 h, mis tunnihinda 100 eurot arvestades vastab summale 150 eurot. Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 350 eurot (riigilõiv + õigusabikulud) ning menetluskuludelt (350 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab
2-16-127464 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna kohtu poolt kostjalt välja mõistmata jäetud hageja õigusabikulude summa on 100 eurot, siis hageja selles osas menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata ei saa.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.