Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-16-13503

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja esitas kohtule 7.09.2016 hagiavalduse kostja vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt OÜ Hrustek, registrikood 11190481, ja TÜ Riivas vahel oli sõlmitud töövõtuleping N° 68-12-1-1 remonditööde teostamiseks. Vastavalt töövõtulepingu tingimustele, töövõtja on kohustatud teostama lepinguga ettenähtud tööd tähtaegselt (garaaži katuse remont, lepingu p. 2.1.) tähtajaks kuni 12.11.2012 a. (Lepingu p. 4.1.), aga tellija on kohustatud tasuma antud töö eest summas 11 305, 00 euro ilma käibemaksuta (Lepingu p 5.1.). Pärast töövõtja tehtud tööde teostamist lepingu poolte poolt oli koostatud vastuvõtmise üleandmise akt 12.11.2012 a., mis on allkirjastatud töövõtja ja tellija seadusliku esindajate poolt. Antud vastuvõtmise - üleandmise akt ei sisalda mingi asjaolu, mis on kooskõlas lepingu tingimustega saaksid olla aluseks kostja jaoks keelduda oma kohustused tehtud tööde täielikult tasumisel täitmast või nõuda hinna alandamist. Vaatamata sellele, töövõtja on täielikult, tähtaegselt ja kooskõlas lepingu tingimistega täitnud oma kohustused aga kostja oma kohustused töö tasumisel täielikult ei täitnud. Võlgnevus töövõtja tehtud töö tasumise eest moodustab 6 000 euro. Töövõtja esitas kostjale 3 arved tasumiseks. Kostja on osaliselt neid tasunud. Kostja keeldub vabatahtlikult täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi ehk täielikult tasuma töövõtja poolt teostatud tööde eest, sealhulgas esitab kostja otsinud ettekäänded. Vastavalt nõude loovutamise lepingule OÜ Hrustek loovutas oma nõude mis tuleneb töövõtulepingust N° 68-12-1-1 kostja vastu uue võlausaldajale - Osaühing HIOLEN. Põhjendades oma nõuet VÕS §-dega 164, 76, 82, 100, 101 ja 108 palun hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 6 000 euro töövõtu tööde tasumises, mis oli teostatud töövõtja poolt vastavat töövõtulepingule N° 68-12-1-1; panna menetluskulud Kostjale kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi ning arvab, et hageja nõudel on möödunud nõude aegumise tähtaeg, mille tõttu kostja taotleb nõude suhtes aegumistähtaja kohaldamist. Kooskõlas Võlaõigusseaduse § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja nõuded kostja vastu tuginevad töövõtulepingul nr 68-12-1-1. 12.11.2012.a allkirjastati nimetatud lepingust tulenevate tööde üleandmis-vastuvõtmise akt. Tööde üleandmis2(6)

Tsiviilasi nr 2-16-13503

vastuvõtmise akti põhjal esitati arve nr 74 summale 9 966 eurot (koos käibemaksuga). Kooskõlas lepingupunktiga 5.4. tellija tasub töövõtjale tööde eest alljärgnevalt: teostatud tööde eest kaks korda kuus pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt (30) kolmekümne kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve kättesaamise kuupäevast tellija poolt. Töövõtulepingu punkti 5.4 kohaselt oli arve nr 74 tasumistähtaeg 12.12.2012.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Võlaõigusseadustiku § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 ütleb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arve nr 74 tasumise tähtaeg täitus 12.12.2012.a, seega võis hageja nõuda arve nr 74 tasumise kohustuse täitmist alates 13.12.2012.a. Järelikult muutus arve nr 74 järgne maksenõue sissenõutavaks alates 13.12.2012.a. Hageja nõue mõista kostjalt välja 6000 euro suurune võlgnevus tuleneb arvest nr 74. Kuna sellise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, siis selle nõude aegumise tähtaeg möödus 13.12.2015.a. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 07.09.2016.a. Seega on arve nr 74 järgsel 6000 euro suurusel nõudel möödunud nõude aegumise tähtaeg ning kostjal on õigus keelduda antud kohustuse täitmisest. Kostja palub hageja nõude osas 6000 euro suuruse võlgnevuse välja mõistmises kohaldada nõude aegumistähtaega ning võtta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 449 lg 3 lähtudes vastu vaheotsus kohaldada nõude aegumise tähtaega hageja taotluse suhtes. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõude aegumise tähtaeg ei ole möödunud, esitab kostja enda poolt ülejäänud vastuväited hageja nõude vastu. Kostja arvab, et aegumistähtaja kohaldamise ja menetluse lõpetamise korral tuleb menetluskulud antud asjas mõista Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt välja hagejalt.

HAGEJA ARVAMUS

Kostja hagi ei tunnistanud ja palub kohandada antud haginõude suhtes aegumist. Kostja ei too sisulisi vastuväiteid haginõuete suhtes. Kostja ei esita põhjendusi selle kohta, miks ta taotleb hagi rahuldamata jätmist. Seega on haginõuded on põhjendatud ja seaduslikud. Hageja vaidleb vastu hageja nõudele kohaldada aegumist haginõuete suhtes. Nagu on toodud ülalpool ei vaidle kostja sisuliselt haginõuetele vastu. Hageja lisas hagiavaldusele dokumentaalsete tõenditena kirjavahetuse koopia kostjaga, mille sisust järeldub, et kostja igasuguste väljamõeldud ettekäänetele viidates keeldub täitmast kohustust tasuda täies ulatuses töövõtjale tehtud tööde eest. See tähendab töövõtja mitmeid kordi enne hagi esitamist tegi jõupingutusi selleks, et sisse nõuda kostjalt võlgnevus teostatud tööde eest.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-16-13503

Kostjal ei ole alust, mis oleks sätestatud seaduses või lepingus mille järgi ta võiks keelduda oma lepingujärgsetest kohustustest teostada täielikult tasumine, mis on ettenähtud töövõtulepinguga. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta aktsepteeris teostatud tööde üleandmis-vastuvõtutakti ning tal ei olnud pretensioone töövõtja suhtes töövõtulepingu tingimuste täitmise osas. Seoses ülaltooduga aluseid, et kohaldada haginõude suhtes aegumist ei ole. Hageja ei esitanud seisukoha vaheotsuse tegemise taotluse kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 21.02.2017 määrusega rahuldas kostja taotlus vaheotsuse tegemisest aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-le 3 kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohus teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemisest aegumise kohta. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt. nt RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Hageja nõue seisneb töövõtulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmises (kostjale osutatud teenuste eest osaliselt tasumata jätmine arve alusel). Poolte vahel puudub vaidlus, et:  OÜ Hrustek ja TÜ Riivas vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 68-12-1-1 remonditööde teostamiseks 4(6)

Tsiviilasi nr 2-16-13503

 12.11.2012 allkirjastati töövõtulepingust tulenevate tööde üleandmis-vastuvõtmise akt  tööde üleandmis-vastuvõtmise akti põhjal esitati arve nr 74 summale 9 966 eurot (koos käibemaksuga)  arve nr 74 ei ole täies ulatuses tasutud  OÜ Hrustek loovutas oma nõuet hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte. Vastavalt TsMS § 436 lg 4 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lõike 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 3. lõike teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt töövõtulepingu nr 68-12-1-1 (toimiku lk 5-9) p-le 5.4 (toimiku lk 5 pöördel) tellija tasub töövõtjale tööde eest alljärgnevalt: teostatud tööde eest - kaks korda kuus pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt (30) kolmekümne kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve kättesaamise kuupäevast tellija poolt. Hageja poolt esitatud arve nr 74 (toimiku lk 13) on dateeritud 31.12.2012. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2013 kell 00.00. Kohus lähtus muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 väljendatud seisukohast (p 11). Käesolevas asjas kolmeaastane aegumistähtaeg pidi lõppema TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2015 kell 24.00. Kuid vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Lõike 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on OÜ-le Hrustek tasunud peale nõude sissenõutavaks muutmist 16.01.2013 arve nr 74 alusel 3 466 eurot (toimiku lk 16), seega arve osalise tasumisega aegumine katkes ning 3-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema uuesti 17.01.2013 ja lõppes 17.01.2016. Hageja esitas kohtule hagi 07.09.2016. Lähtudes eeltoodust hageja nõuete esitamise aegumistähtaeg lõppes enne hagi esitamist, hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kohus märgib, et oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte neile antav võimalik õiguslik hinnang. Kohus leiab, et kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid, kuid neid nõudeid on võimalik 5(6)

Tsiviilasi nr 2-16-13503

maksma panna vaid aegumistähtaja jooksul. Seega tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja kohus jätab hageja nõue rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega on tehtud hageja kahjuks. Lähtuvalt TsMS §-st 162 jätab kohus kõik (nii hageja kui ka kostja) menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kohus ei määra kostja menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.