Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-2673

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 19.02.2017 pankrotiavalduse, mille kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma võlakohustusi täita. Võlgniku täitmata kohustused pärinevad 2009. a. võlgniku suhtes on algatatud ja käimas mitmeid täitemenetlusi. Võlgnik taotles kohtus võlgade ümberkujundamist, kuid see avaldus jäeti rahuldamata, kuna kohus leidis, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et tal ei ole õnnestunud leida püsivat töökohta. Lühiajalised töötamised on lõppenud tööandjapoolse töölepingu üleseütlemisega, mille üheks põhjuseks peab võlgnik kohtutäiturite poolt koheselt saadetavaid töötasu arestimise akte, mille tulemusel kujuneb tööandjas veendumus, et tegemist on sobimatu töötajaga. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga XXXX, mille suhtes on täitemenetluse raames toimunud mitu enampakkumist, kuid need on ostjate puudumisel luhtunud. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt viivisintresside lisandumise teel. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 22.02.2017 määrusega on kohus võtnud XXXX’i pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara korteriomandist asukohaga XXXX. Korteriomandile on seatud hüpoteek Nordea Bank AS kasuks summas 63 911.65 eurot. Kohtutäitur ja Eesti Haigekassa on korteriomandile kandnud keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks. Võlgniku sõnul on korteriomandi hinnanguline väärtus 45 000 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikule kuuluva vara väärtuseks 45 000 – 66 000 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 115 429.25 euro ulatuses. Võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku teadaolevast varalisest seisust tulenevalt võlgnike kõigi kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei

2-17-2673 ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle oma reaalsete võimete ja võimaluste ulatuvate laenude võtmine, samuti sissetulekute vähenemine.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikule kuulub korteriomand, mille hinnanguliseks väärtuseks on 45 000 – 66 000 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 115 429.25 euro ulatuses. Võlgnik ei tööta, tal puudub sissetulek. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tal puudub igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise

2-17-2673 pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt on ta maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et tal ei ole õnnestunud leida püsivat töökohta. Lühiajalised töötamised on lõppenud tööandjapoolse töölepingu üleseütlemisega, mille üheks põhjuseks peab võlgnik kohtutäiturite poolt koheselt saadetavaid töötasu arestimise akte, mille tulemusel kujuneb tööandjas veendumus, et tegemist on sobimatu töötajaga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt üle oma reaalsete võimete ja võimaluste ulatuvate laenude võtmine, samuti sissetulekute vähenemine Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXXX’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Ajutine pankrotihaldur palus kohustada XXXX’i andma kohtus võlgniku vande. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku selgituste kohaselt puudub võlgnikul täpne ülevaade oma kohustuste suurusest ja koosseisust ning ajutine pankrotihaldur on lähtunud võlgnikult ja avalikest registritest saadud informatsioonist, siis tuleb võlgnikul esitada andmed oma vara ja kohustuste kohta ning selle kohta tuleb võlgnikult võtta võlgniku vanne. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

2-17-2673 Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX’i pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.