Välja mõista solidaarselt Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt, Xxxxlt ja Xxxx Xxxx OÜ kasuks menetluskulud 1 050 (üks tuhat viiskümmend) eurot.
6.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 04.10.2016 määrusega keeldunud Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxxhagi Xxxx OÜ ja XxxxOÜ vastu valduse kaotusega mitteseotud omandiõigusega rikkumisega ähvardamise lõpetamiseks, veevarustuse tagamiseks kinnistutel ja veega varustamise põhjendamatust takistamisest hoidumiseks, alternatiivselt nõusoleku andmiseks kohtamiseks hagejatega veega varustamise lepingu sõlmimiseks menetlusse võtmisest ning jätnud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Harju Maakohtu 04.10.2016 määrus jõustus 03.12.2016.
2.Kostja I esitas 30.12.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses õigusabiga 2 300 eurot ja riigilõivu 100 eurot.
3.Kostja II esitas 30.12.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses õigusabiga 1 400 eurot. Hagejate vastuväited
4.Hagejad leiavad, et kostjate menetluskulud ei ole kostjate esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatud, kuna kohus on ei ole asja sisuliselt arutanud. Seega hagejad on seisukohal, et kostjate esitatud menetluskulude nimekiri ei ole proportsionaalne asja sisu ja keerukusega.
5.Hagejad leiavad, et kostjad ei ole tõendanud ka esindaja tasu tasumist, kuivõrd kostjad ei ole esitanud kostjate esindaja esitatud arvete tasumist tõendavaid maksekorraldusi.
6.Hagejad märgivad seoses kostja I taotlusega mõista hagejatelt välja määruskaebustelt tasutud riigilõiv 100 eurot, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuse rahuldamise korral on kostjal I õigus taotleda kohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5.
7.Hagejate hinnangul on kostjate esindaja tasu 100 eurot tunnis ebaproportsionaalne, põhjendamatu ja ebavajalik kulu. Hagejad leiavad, et kostjate esindajate põhjendatud tunnitasu suurus saab olla maksimaalselt 40 eurot.
8.Hagejad on seisukohal, et kostja esindaja tasu 31.05.2016 määruse läbivaatamise ja õigusliku positsiooni kujundamise eest ei saa välja mõista hagejatelt, kuna hagejad ei olnud antud kohtuasja menetluses hagejateks enne hagejate esitanud hagiavalduse ja hagi
tagamise taotluse kuupäeva, milleks on 30.06.2016. Seega ei ole menetluslikult võimalik mõista välja käesolevatelt hagejatelt kostja esindajakulusid, mis puudutavad hagi tagamist enne hagi esitamist määruse edasikaebamist Tallinna Ringkonnakohtusse.
9.Hagejad peavad kostja I esindaja poolt määruse läbivaatamiseks ja kliendiga õigusliku positsiooni kujundamiseks põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 15 minutit, menetluses esimesele määruskaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 2 tundi, määruse läbivaatamiseks ja kliendiga õigusliku positsiooni kujundamiseks põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 15 minutit, menetluses esimesele määruskaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ning menetluses kirjaliku arvamuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
10.Hagejad leiavad, et määruse läbivaatamisele kulunud aja on kostja II esindaja märkinud juba kostjaga I seotud menetluskulude nimekirjas. Mõistlikult hinnates ei saanud kostjate esindaja ühte ja sama määrust vaadata läbi esmakordselt kaks korda. Hagejad ei pea kostja II esindaja poolt tehtud toimingute menetluskulude katmist topelt vajalikuks.
11.Kokku peavad hagejad kostjate menetluskulusid põhjendatuks 3 tunni ja 45 minuti ulatuses, mis vastab 150 eurole 40-eurose tunnihinnaga. Kohtu põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Kostja I palub hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 300 eurot ja riigilõivu 100 eurot ning kostja II menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 400 eurot.
15.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja I käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamisel 50 eurot (toimik hagi tagamine enne hagi esitamist, tlk 37) ja 15.07.2016 määruskaebuse esitamisel 50 eurot (tlk 43). Hagejad on seisukohal, et kostjale I ei kuulu määrusekaebuste esitamisel tasutud riigilõivud väljamõistmisele, kuna kostjal I on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel võimalik taotleda riigilõive tagasi. Kohus märgib, et TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik kostjal I riigilõivude tagastamist taotleda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel, kuna menetluses osalevad ka teised isikud ning ringkonnakohus ei ole 07.07.2016 ega 31.08.2016 määrustes menetluskulude jaotust märkinud. Kohus leiab, et kostja I on tõendanud riigilõivude tasumist 100 euro ulatuses ning see kuulub hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks väljamõistmisele.
16.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja I ja kostja II lepingulise esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud, kuna kostjate esindaja on sama ning kostjad on esitanud ühised menetlusdokumendid antud menetluses.
17.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 31.05.2016 kohtumääruse esmaseks läbivaatamiseks, kliendiga kohtumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 4 tundi (hagi tagamise toimik enne hagi esitamist, tlk 27-33), 15.06.2016 määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 5 tundi (tlk 31-39), 01.07.2016 kohtumäärusega tutvumiseks (tlk 25-26), kliendiga kohtumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 4 tundi, 01.07.2016 määrusele määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 5 tundi (tlk 31-39) ja 03.10.2016 seisukoha esitamiseks 5 tundi (tlk 134-146). Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja II esindajal 01.07.2016 kohtumääruse esmaseks läbivaatamiseks, kohtumiseks kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 4 tundi, 01.07.2016 kohtumäärusele määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 5 tundi (tlk 31-39) ja 03.10.2016 seisukoha esitamiseks 5 tundi (tlk 134-146).
18.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja I ja kostja II lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Samuti peab kohus põhjendatuks kliendiga suhtlemist, kuna esindajal tuleb kohtumenetluses järgida esindatava seisukohti. Kohus leiab, et kostja I esindaja poolt tehtud toimingud seoses 31.05.2016 kohtumäärusele 15.06.2016 määruskaebuse koostamise ja esitamisega on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses ning kostja I ja II esindaja poolt 01.07.2016 kohtumäärusega tutvumine, kliendiga kohtumine ja õigusliku positsiooni kujundamine on kokku põhjendatud 1 tunni ulatuses, kostja I ja kostja II esindaja poolt 01.07.2016 kohtumäärusele määruskaebuse koostamine kokku 4 tunni ulatuses ning kostja I ja kostja II esindaja 03.10.2016 seisukoha koostamine kokku 2 tunni ulatuses. Kohus selgitab, et esitatud dokumendid ei ole mahukad ega sisalda endas õiguslikult keerulisi asjaolusid, vaid sisaldavad seadustest väljavõtteid, mistõttu dokumentide koostamise ja tutvumise ajaline maht ei ole kostjate esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejatelt kulude väljamõistmine ka seoses 31.05.2016 kohtumäärusele määruskaebuse esitamisega, kuna tegemist on enne hagiavaldust esitatud hagi tagamise taotlusega, milles on ekslikult hagejaks märgitud vale isik, kuid sisult on vaidluse poolteks hagejad. Samuti kohus märgib, et kuna kostja I ja kostja II on menetlusdokumendid esitanud seoses 01.07.2016 määrusele määruskaebuse koostamisega ja 03.10.2016 seisukoha esitamisega ühiselt, on 01.07.2016 määrusele määruskaebuse koostamine põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses ja 03.10.2016 seisukoha koostamine kokku 2 tunni ulatuses, st kokku 7 tunni ulatuses, millest 3,5 tundi on põhjendatud kostja I osas ja 3,5 tundi kostja II osas. Lisaks peab kohus kostja I osas põhjendatud ajaliseks kuluks seoses 31.05.2016 määrusele määruskaebuse koostamisega 6 tundi. Kohus selgitab hagejatele seoses hagejate vastuväitega, et kostjad ei ole kohtule esitanud menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente, et lähtuvalt Riigikohtu seisukohast on menetlusosalistel üksnes kohustus tõendada menetluskulude tekkimist, mitte tasumist (vt RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Eeltooduga peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kostja I esindaja toimingute osas 9,5 tunni ulatuses ning kostja II esindaja toimingute osas 3,5 tunni ulatuses.
19.Kostjate esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et kohus on kontrollinud, et kostjad ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
20.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust
(RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Hagejad on seisukohal, et kostjate esindaja töötasu suurus on põhjendatud 40 euro ulatuses. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKo 32-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 3-2-1-93-13). Kohus loeb kostjate esindaja tunnihinnaks 100 eurot (koos käibemaksuga) ja märgib täiendavalt, et eelnimetatud tunnitasu on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostjate esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht on 9,5 tundi ja töötunni hind 100 eurot, on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 950 eurot ning kostja II esindaja töötundide põhjendatud maht on 3,5 tundi ja töötunni hind 100 eurot, on kostja II esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 350 eurot.
21.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja I ja kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejaid solidaarselt hüvitama kostja I menetluskulusid 1 050 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 950 eurot ja riigilõivust 100 eurot ning kohustab hagejaid solidaarselt hüvitama kostja II menetluskulusid 350 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab kostja I menetluskulude avalduse rahuldamata 1 350 euro ulatuses ja kostja II menetluskulude avalduse 1 050 euro ulatuses. Kohus märgib, et arvestas kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
22.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.