lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-18430/5

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-18430/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 1 lg 2, 3PankrS § 31 lg 1TsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 652 lg 2Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-18430/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.02.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2006 Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-18430

Tsiviilasi

OÜ B avaldus V OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu (kohtuotsuses ekslikult märgitud Tallinna Linnakohus) 17.02.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ B apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 17.02.2006 otsus muutmata.
2.OÜ B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Välja mõista OÜ-lt B apellatsioonimenetluse kohtukulud 8024 (kaheksa tuhat kakskümmend neli) krooni OÜ V kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, võlausaldaja nõue ja põhjendused
1.Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu 26.11.2004 otsusega võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 119 301,65 krooni. Võlgnik kohtuotsust täitnud ei ole. 30.09.2005 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus tasuda 119 301,65 krooni hiljemalt 13.10.2005. Võlgnik võlga ei likvideerinud. Nimetatud asjaolust järeldab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ta palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku vastuväited

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 15.07.20262-26-12782/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 13.07.20262-26-12203/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.07.20262-26-12161/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.07.20262-26-7460/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.07.20262-26-6313/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20262-26-6735/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Vaidlusalune kohtuotsus on täies ulatuses täitmata, kuid võlgnik teeb seda osade kaupa. Võlgnikule laekumata summade ja toimuvate kohtuvaidluste tõttu on tegemist võlgniku ajutise maksejõuetusega.

Ajutise halduri Andres Aro aruanne

3.Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul nii põhivara kui ka bilansis märgitud kaubavarud, kuid pangaarvele laekub igakuiselt keskmiselt 10 000-20 000 krooni. Võlgnikul on töötasuvõlgnevus 100 834 krooni juhatuse liikme V. M. ees. Samas on võlgnikul nõudeid, millede lahendamiseks toimuvad osaliselt kohtuvaidlused (eraisik M. M. ja võlausaldaja), osaliselt on saavutatud võla tasumiseks kokkulepe ja kooskõlastatud maksegraafik (Läti äriühing A) ning osaliselt toimuvad kohtueelsed läbirääkimised (Soome äriühing OY C). Raamatupidamist on peetud korrektselt, maksuvõlad riigile puuduvad. Ajutine haldur hindab võlgniku majanduslikku seisu rahuldavaks, kuid on likviidsuskriis ja tegemist on ajutise maksejõuetusega. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
4.Kohus jättis võlausaldaja avalduse rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et võlausaldajal oli avalduse esitamise hetke seisuga võlgniku vastu selge nõue suuruses 119 301,65 krooni, millest kohtuistungi toimumise päevaks oli tasutud 30 000 krooni. Seega tuleb võlgniku maksevõime hindamisel võtta aluseks 89 301,65 krooni suuruse kohustuse tasumise võime. Lisaks on võlgnikul palgavõlgnevus 100 834 krooni, kuid kuna selles osas on võimalikuks võlausaldajaks suures enamuses äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik V. M. ise (teisele töötajale võlg veidi üle 5000 krooni), kes vaidles pankrotiolukorrale vastu, siis seda võlgnevust kohus antud asja lahendamisel arvesse ei võta. Muud võlgnevused võlgnikul puuduvad. Samal põhjusel ei arvesta kohus laenuvõlga V. M.-le suuruses 63 981,60 krooni.
5.Poolte vahel puudub ka vaidlus, et bilansijärgne põhivara võlgnikul puudub. Ka ei toimu majandustegevust. Samas on tõendatud, et juhatuse liige tegeleb senises majandustegevuses tekkinud nõuete sissenõudmisega nii kohtu- kui kohtuvälises menetluses. Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/19-8973/01 mõisteti eraisikult M. M.-lt võlgniku kasuks tasaarvestuse tulemusena välja 155 824,30 krooni. Otsus on edasi kaevatud, kuid tegemist on ehituse töövõtust tulenevate vastastikuste nõuetega, millised esimese astme kohtu poolt olid mõlema suhtes osaliselt rahuldatud. Kohtu menetluses on ka võlgniku hagi võlausaldaja vastu 370 992 krooni sisse nõudmiseks. Läti äriühingu A 01.11.2005 kirja nr 33 kohaselt kohustus nimetatud äriühing alates novembrist 2005.a. tasuma võlgnikule võlgnevust igakuiselt 10 000 krooni kaupa. Võlgniku esindaja ja ajutise halduri seletuste kohaselt on laekumised ka toimunud ja nende arvel on vähendatud võlgnevust võlausaldajale. Nimetatud tõendite alusel tuleb nõustuda võlgniku ja ajutise halduri seisukohtadega, et on reaalne nimetatud kohtulahendite ning kokkuleppe alusel sellises ulatuses rahasumma laekumine võlgnikule, et täita väljapakutud maksegraafiku alusel kohustus võlausaldaja ees ja et tegemist on võlgnikul vaid ajutiste makseraskustega. Ainsal võlausaldajal on reaalne võimalus saada oma nõue rahuldatud pankrotiväliselt ja vajadusel sundtäitmise abil.
6.Lisaks on esitatud kirjavahetus Soome äriühinguga OY C, kust nähtub võlgniku poolt neile nõude esitamine suuruses 62 681,16 EUR, aga ka vastunõue suuruses 108 750,86 EUR. Nimelt vastunõude esitamise põhjusel ei saa arvestada kohus Soome äriühingule esitatud nõuet kui reaalselt laekuvat. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et vaid menetluse aluseks oleva nõude alusel ei ole piisavalt tõendatud võlgniku alaline maksejõuetus ega põhjendatud pankroti väljakuulutamine. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

OÜ B palus maakohtu otsuse tühistada ja välja kuulutada V OÜ pankroti. Seadusel ei põhine kohtu seisukoht, nagu ei tuleks asja lahendamisel lisaks võlausaldaja nõudele arvesse võtta võlgniku 100 834 krooni suurust palgavõlgnevust ja laenuvõlga V. M.-le summas 63 981,60 krooni, kuna V. M. vaidles pankrotiolukorrale vastu. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust, et teatud nõudeid arvestatakse pankroti väljakuulutamisel ja teatud nõudeid mitte. Seega tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamisel arvestada ka eelnimetatud nõudeid.

8.Kohus konstateeris, et võlgnikul on pooleli kaks kohtuvaidlust ja et Läti äriühing saatis kirja, et tasub igakuiselt 10 000 krooni. Nendest tegi kohus järelduse, et võlgnik suudab kohustuse võlausaldaja ees täita ja võlgniku pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. Kohus on võlgniku varaks lugenud jõustumata kohtuotsused, millest üks on edasi kaevatud ja teine on esimese astme kohtus eelmenetluse staadiumis. Kohus lähtus asjaolust, et Läti ettevõte täidab kohustusi korrektselt. Kohus rajas otsuse asjaoludele, mis võivad muutuda. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma faktidest. Tõendamist leidis, et võlgnikul puudub nii põhivara kui ka bilansis märgitud kaubavarud. Samuti puudub igasugune majandustegevus. Käimas on üksnes kohtumenetlused. Hetkel võlgnikul vara puudub.
9.Tähelepanuväärne on kohtu seisukoht Soome äriühingu OY C nõude osas võlgniku vastu. Võlgnikul on nõue OY C vastu summas 62 681,16 EUR ja OY C on vastunõue summas 108 750,86 EUR. Seega on OY C nõue võlgniku vastu 46 069,70 EUR suurem kui võlgniku nõue tema vastu. Vastastikuste nõuete kohta ütles kohus ainult seda, et vastunõude tõttu ei pea kohus Soome äriühingule esitatud nõuet reaalselt laekuvaks. Sellest tuleneb, et võlgniku nõuded on kõik reaalselt laekuvad, kuid vastunõude kohta ei öelnud kohus midagi.
10.Võlgnik on kohtuotsuse täitnud osaliselt, so 40 000 krooni ulatuses. Kohus viitas otsuses võlausaldaja pakutud graafikule tasuda 10 000 krooni kuus. Nimetatud graafikut ei ole võlgnik täitnud ja viimasel ajal on maksete perioodid hakanud pikenema. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Vastused apellatsioonkaebusele

11.OÜ V ja ajutine haldur A. Aro vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
13.PankrS § 31 lg 1 sätestatu kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Ringkonnakohus nõustub linnakohtu seisukohaga, et

OÜ V on ajutiselt maksejõuetu ning tema pankroti väljakuulutamine ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus põhjendas otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järelduse rajas. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste tegemiseks.

14.Maakohus arvestas võlgniku maksevõime tuvastamisel muu hulgas põhjendatult võlgnikule nii käesoleval ajal laekuvate kui ka tulevikus tõenäoliselt laekuvate summadega tema võlausaldajatelt. Läti äriühingult A laekub igakuiselt 10 000 krooni, mis kantakse üle OÜ-le B pankrotiavalduse aluseks oleva võla katteks. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks võlgnik seda teinud, on vastuolus asjas esitatud tõenditega ja ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatuga. Ringkonnakohtule esitatud 31.03.2006 maksekorraldusest nähtub jätkuv võlakohustuse täitmine. Lisaks maakohtu otsuse tegemisel aluseks olnud tõenditele tuleb käesoleval ajal arvestada ka asjaolu, et 12.04.2006 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2006 otsusega Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsus, millega mõisteti M. M.-lt võlgniku kasuks välja 155 824,30 krooni. Kuna eelnimetatud asjaolu sai teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ja see on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus nimetatud kohtuotsuse TsMS § 652 lg 2 p 2 alusel asja juurde ning arvestab sellega lisaks varem esitatud tõenditele ka käesoleva kohtuotsuse tegemisel. Nimetatud nõude tagamiseks on seatud M. M.-le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Maardu linn, hüpoteek summas 636 513 krooni võlgniku kasuks, mille kohta esitatud uue tõendi – kinnistusraamatu väljavõtte – võtab ringkonnakohus samuti TsMS § 652 lg 2 p 2 alusel asja juurde, kuna selle kohta varasem tõendi esitamise vajadus ei olnud teada (kohtuotsus ei olnud jõustunud). Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsuse täitmine M. M.-lt 155 824, 30 krooni saamiseks reaalselt võimalik ning nimetatud summat tuleb käsitada võlgniku varana, mille arvel on võimalik võlgniku võlakohustusi täita.
15.Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et võlgniku varalise olukorra hindamisel tuleb arvestada kõiki nõudeid võlgniku vastu. Kuna arvestada saab vaid sissenõutavaks muutunud võlgu, jättis maakohus otsuse tegemisel õigesti arvestamata nii hageja nõude Soome äriühingu OY C vastu 62 681,16 EUR saamiseks kui viimase vastunõude 108 750,86 krooni saamiseks. Ka siis, kui käsitada palga- ja laenuvõlga võlgniku seaduslikule esindajale V. M.-le võlgniku võlgadena, ei ole nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest tulenevalt antud juhul mõistlik kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikult võla kättesaamiseks ei ole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust. Pankrotimenetluse kulud võivad olla suuremad kui võlausaldaja saadav kasu. OÜ-l B on võimalik algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks, kui teda ei rahulda seni toimunud võla tasumise viis.
16.01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 2 mõistab ringkonnakohus OÜ-lt B OÜ V kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 8024 krooni. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu peab ringkonnakohus seda vajalikuks ja

põhjendatud õigusabikuluks, mis tuleb OÜ-l B hüvitada. Apellandi kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-25-21005/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.07.20262-26-11468/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja