2.Mõista kostjalt L. Z. ́ilt hageja KÜ Roheline kasuks välja kokku 1144,58 € (üks tuhat ükssada nelikümmend neli eurot ja 58 senti), s.o põhivõlgnevus 893,82 €, viivised 01.06.2015.a. - 31.08.2016.a. 126,88 € ja alates 01.09.2016.a. - 17.03.2017.a. 123,88 €.
3.Välja mõista kostjalt L. Z. ́ilt hageja KÜ Roheline kasuks põhinõudelt (893,82 eurolt) arvestatud viivis alates 18.03.2017.a kuni põhinõude täitmiseni korteriühistuseaduse § 7 lõikes 4 ettenähtud määras, s.o 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.
4.Kostja L. Z. ́i vastuhagi jätta rahuldamata.
2-16-15067
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 5,82% hageja ja 94,18% kostja kanda.
2.Määrata kindlaks hageja KÜ Roheline menetluskulud summas 1433,22 €, millest kostja kanda jääb 1349,79 €.
3.Määrata kindlaks kostja L. Z. ́i menetluskulud summas 1433,22 €, millest hageja kanda jääb 83,43 €.
4.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt L. Z. ́ilt hageja KÜ Roheline kasuks menetluskulud summas 1266,36 € (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 36 senti).
5.Menetluskuludelt tuleb kostjal L. Z. ́il tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja KÜ Roheline on 31.12.2016.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt L. Z. ́ilt hageja KÜ Roheline kasuks välja mõista 1107,20 eurot, s.o põhivõlgnevus 893,82 eurot ning viiviseid 213,20 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on alates 01.06.2015 on L. Z. jätnud perioodiliselt hageja KÜ Roheline poolt esitatud majapidamiskulude ja kommunaalteenuste arved tasumata. Hageja on saatnud L. Z.ile korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks. 19.veebruar 2016 esitas hageja L. Z.ile ka hoiatuse, milles tegi ettepaneku võla tasumiseks. Hoiatustest hoolimata ei tasunud L. Z.il ei võlgnevusi ega järgmiseid arveid. Vastavalt korteriühistu kodukorra p. 2.9 on korteriomandi omanikud kohustatud tasuma maksed – haldustasu, üldelekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, maamaks, elekter – iga jooksva kuu kolmandaks pühapäevaks raamatupidaja kätte või ühistu pangaarvele; maksete ilma mõjuvate põhjusteta mitteõigeaegsel tasumisel tasub korteriomanik viivist 0,1% päevas võlgu olevalt summalt; mittetasumisel kahe kuu jooksul – tekib ühistul õigus võlg sisse nõuda kohtu korras. Eeltoodu põhjal on kostja põhivõlgnevus 893,82 eurot. Tasumata arvetelt on kogunenud viivis summas 181,94 eurot (2,05+3,03+3,71+4,28+5,16+5,73+7,91+10,15+11,85+16,13+17,99+
2-16-15067
21,16+22,66+24,55+25,58). Sellele lisandub viivis alates 1.09.2016 kuni hagi esitamiseni summas kokku 31,3 eurot (893,82x 0,1%x35p). Kokku viivis kuni hagi esitamiseni on summas 213,2 eurot.
1.3.03.11.2016.a. on hageja vastanud kostja vastuväidetele, mille järgi kostja sai korteriomandi omanikuks 09.06.2016, seega kostja viited sündmustele, mis on toimunud oluliselt enne temapoolset korteriomandi soetamist, on asjakohatud. Hagejal jääb arusaamatuks, miks kostja on endale üleüldse soetanud elamiskõlbmatu korteriomandi. Kohustus tasuda kommunaalkulusid, on ühistu liikme kohustus ja korteriühistu kohustus on kortermaja majandamine, kuid tegemist ei ole otseselt omavahel seotud kohustustega. Vastastikuste kohustuste puhul on oluline, millal peavad pooled oma kohustused täitma, kuid kommunaalarve tasumine ei ole kuidagi sõltuvuses asjaolust, kas korteriühistu on igal kuul täitnud mingi remondikohustuse. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub ühistu liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks ühistu kodukorras. Ühistu kodukorra punkti 2.9 kohaselt on korteriomandi omanikud kohustatud tasuma makseid iga kuu kolmandaks pühapäevaks raamatupidaja kätte või ühistu pangaarvele. Maksete ilma mõjuva põhjuseta mitteõigeaegsel tasumisel tasub korteriomanik viivist 0,1% päevas võlgnetavalt summalt; mittetasumisel kahe kuu jooksul, tekib ühistul õigus nõuda võlg sisse kohtu kaudu. Kuna korteriühistu ja ühistu liikme vahel on lepingusarnane õigussuhe, siis üldkoosolekul vastuvõetud kodukorraga kehtestatigi konkreetses korterelamus kõrgendatud viivisemäära, mis kehtib ka igale järgmisele selle kortermaja korteri omanikule.
1.4.19.12.2016.a. on hageja esitanud seisukoha kostja vastuväitele, mille järgi ei pea kostja tasuma kommunaalmakseid, sest hageja ei ole taganud kostjale korteri kasutamise võimalust. Kostja esialgses vastuses hagile kostja on küll viidanud KÜS § 2 ja § 151 lg 1, kuid ei ole esile toonud kohustust, mis korteriühistul oli ja mida korteriühistu rikkus väidetava kahju tekkimise ajal. Kostja väidab ebaõigesti, et kuigi ta on hageja poole pöördunud seoses vee läbijooksudega, hageja ei ole midagi teinud. Hageja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse kostjaga 2013. kuni 2016.a. kohta, kust nähtub, et hageja on jooksvalt kostjat teavitanud probleemi lahendamise käigust. Hageja on tellinud lekke tuvastamise OÜ-lt Niiskusabi, kes ei tuvastanud, et leke võiks olla tingitud kaasomandisse kuuluvast torustikust või konstruktsioonidest (hageja lisa 9). Kaasomandisse kuuluv vee-, kanalisatsiooni - ja küttetorustik on 100% renoveeritud ning korrasolek on visuaalselt kontrollitav. Lisaks on hageja tellinud OÜ-lt Aero Grupp vent. korstnate puhastuse ja kaamerauuringud, mis selgitasid mh välja, et vent. korstnate kaudu vesi elamusse ei tungi. Hagejal on selle kohta mahukas videomaterjal, mida hageja kohtu või kostja nõudel esitab. Et kontrollida kostja väidet, et vesi tuleb ikkagi katuselt, käis olukorraga tutvumas OÜ Frapini, kes tuvastas, et tegemist ei ole vihmavee läbijooksudega (hageja lisa 21). Lisaks on krt xx omanik korduvalt tunnistanud, et leketel ei ole mitte mingit seost ilmastikuga. Hageja teadaolevalt on korteriomanikud iseseisvalt teinud katseid, kus valatakse vihmaveetrapist alla suures koguses värvilist vett ja see ei ole andnud mingeid tulemusi. Eeltoodut arvesse võttes pole mitte mingit alust arvata, et vesi tungib korteritesse vihmavee torustikust, mis vajaks remonti, kuid siiani on remontimata hageja süül. Ülejäänud osas on vajalikud remont - ja hooldustööd vastavalt KÜ majandamiskavadele hageja poolt teostatud. Kostja on nõudnud viivise vähendamist kas nullini või seadusjärgse määrani, põhjendades seda seadusjärgsest kõrgema määraga, lisaks sellega, et korteriühistu tegevuse/tegevusetuse tõttu muutus korteris elamine alates 2015 aasta veebruarist võimatuks ja kostjal tuli endal teha kulutusi vee läbijooksu väljaselgitamiseks. Hageja kostjaga ei nõustu, kuna kostja argumendid ei ole hõlmatud viivise vähendamist reguleerivate sätetega. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et arved on pikka aega tasumata ja kostja ees täidab hageja kohustusi teiste ühistu liikmete arvel. Kostja ei ole oma halbale majanduslikule seisule osundanud ega esitanud selle kohta tõendeid.
2-16-15067
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 26.10.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga osas, mis puudutav viivise arvestust. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja lähtub viivise arvestamisel määrast 0,1% päevas tasumata arvetelt. Seadusega on aga kehtestatud viivise määraks kuni 0,07% päevas. Korteriomanik ehk kostja on nõuetekohaselt kandnud kuni 2015. aasta maikuuni majandamiskulud, sh tasunud remondifondi maksed, kuid korteriühistu ei ole teinud majas vajalikke hooldus- ja remonditöid, mistõttu kostjale kuuluv korter muutus kasutuskõlbmatuks. Alates 2012.aasta novembri kuust sai korteriühistu teada, et kostja vannitoas on tekkinud vee läbijooks seina peale. Peale selle sarnased probleemid on tuvastatud veel kolmes korteris. Vaatamata sellele korteriühistu ei ole senini vee läbijooksu kõrvaldanud. Kostja pidi ise palkama spetsialiste ja nende abil otsima läbijooksu põhjusi. 2015.aasta veebruari kuuks vee pidev läbijooks kostja korteris kahjustas nii vannitoa kui ka koridori seinad (seal tekkis hallitus) ning ka elektrijuhtmestiku, mistõttu elamine korteris muutus isegi ohtlikuks ja seega üldse võimatuks. Alates sellest ajast korteriomanik korteris ei ela ega kasuta kommunaalteenuseid, millest teatas ka korteriühistu esindajale. Alates 2015.aasta mai kuust ei tasu kostja ka korteriarveid, millest korduvalt hoiatanud ette korteriühistu seostades korteriarvete tasumist vee läbijooksu kõrvaldamisega.
2.2.05.12.2016.a. pärast eelistungit on kostja täiendanud enda seisukohti. Arvestades sellega, et korteriühistu nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras ning ka sellega, et korteriühistu tegevuse/tegevusetuse tõttu muutus kostja korteris elamine võimatuks alates 2015.a. veebruarist, millega seoses kostja on sunnitud ise otsima vee läbijooksu põhjust, mis on väga kulukas ja üleliigselt koormab kostjat, palub kostja kohtul jätta hageja viivisenõue rahuldamata täies ulatuses või vähendada kuni seadusjärgse määrani. Kostja kirjad, milledest võiks näha, et juba 2012.aasta novembri kuus sai korteriühistu teada, et kostja vannitoas on tekkinud vee läbijooks seina peale. Peale selle sarnased probleemid on tuvastatud veel kolmes korteris. Vaatamata sellele, et kostja on aastaid nõudnud korteriühistult leida läbijooksu põhjust ning kõrvaldada seda, korteriühistu ei ole senini seda teinud, mistõttu korter muutus kasutuskõlbmatuks. Dokumentaalsete tõenditega soovib kostja tõendada asjaolu, et vaatamata kostja korduvatele nõudmistele ei ole korteriühistu teinud korterelamus pika aja jooksul vajalikke remondi- ning hooldustöid, millega rikkus oma seaduse- ja põhikirjajärgseid kohustusi korteriomaniku ees. Antud asjaoludel leiab kostja, et temalt majandamiskulude ning viiviste väljanõudmine on äärmiselt ebaõiglane ja palub kohtul jätta korteriühistu Roheline hagi tema vastu võla ja viiviste nõudes täies ulatuses rahuldamata.
VASTUHAGI
3.1.13.01.2017.a. esitas kostjale kohtule vastuhagi, millega palub hagejalt KÜ-lt Roheline kostja L. Z.`i kasuks välja kahju 1825 eurot ja viivis põhinõudelt (1825 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.01.2017 kuni kohase täitmiseni. 2012. aasta novembrikuus sai korteriühistu Z.`itelt teada, et nende korteri vannitoas on tekkinud vee läbijooks seina peale. 06.02.2013 kirjale olid lisatud kahjustuste pildid ning selles oli viide 19.11.2012 aktile, mida tegi Swedbanga Liiklus ja Kindlustusbüroo. Korteriühistu kinnitas eelnimetatud kirja kättesaamist oma 19.12.2016 seisukohas. Nagu nähtub eelnimetatud aktist, vesi tungis krt xx vannituppa ja koridori. Vannitoas laes ja seintel värv kobrutab, seintes olev keraamiline plaat seinast lahti. Koridori lagi ja sein märgunud. Kuna lekke põhjuseks ei olnud algusest tuvastatud ja kõrvaldatud, siis remont Z.`ite korteris oli teostatud alles 2014.aastal. Nagu nähtub 26.03.2014 ülevaatuse aktist (Lisa 2), WC värvitud betoonlael ja seinal on veemullid, esiku värvitud betoonlael veemullid, esiku betoonseinal struktuurtapeedi hallitus, vannitoa värvitud betoonlael kollased laigud ja veemullid, vannitoa värvitud betoonseinal kollased laigud ja veemullid ning plaadid seinalt lahti, koridori betoonseinalt tapeet eemaldatud, koridori värvitud
2-16-15067
betoonlael veemullid. Nagu nähtub üleandmise-vastuvõtmise aktist nr A14/18 (Lisa 3) 19.maiks 2014 remont korteris oli tehtud. Tasumisele kuulus ainult omavastutuse osa 90 eurot, mis oli tasutud 12.05.2014 arve nr 14018 alusel. Kuid korteriühistu on kaldunud kõrvale oma seaduse- ja põhikirjajärgsete kohustuste täitmisest ja alates sellest ajast ei ole midagi teinud lekke põhjuse tuvastamiseks ning selle kõrvaldamiseks. Nagu nähtub Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA 14.03.2016 eksperthinnangust, hallitusseentega on kahjustatud korteri pinnad, mistõttu elamine korteris muutus üldse võimatuks. Proovid olid võetud kleeplindiga mustadest täppidest (hallitusseene kolooniast) ja saadetud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-le, nagu oli soovitatud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SAe 25.02.2016 kirjas (Lisa 4). Eksperthinnangu tegemise eest on L. Z. tasunud 65 eurot . L. Z.i arvates pidi tema tellima eelnimetatud eksperthinnang selleks, et tõendada korteris elamist takistatavate faktorite olemasolu. Korteriühistu tegevusetuse tõttu oli L. Z. sunnitud pöörduma lekke põhjuse tuvastamiseks Aaron Konsult OÜ-u poole, kes soovitas teha surveproovid ning kooskõlastas seda AS-ga Pärnu Vesi (Lisa 5). Z.id 06.09.2016 kirjaga nõudsid korteriühistult surveproovide tegemist, millele korteriühistu vastas, et torustikud kuuluvad korteriomanikule ja korteriühistu rahalisi vahendeid ei saa kasutada torustike remondiks, hoolduseks, surveproovide tegemiseks jne. Mistõttu oli L. Z. sunnitud ise tellima surveproovide tegemist, mis oli teostatud OÜ-u Virosan poolt. Nagu nähtub OÜ Virosan`i arvest, surveproovid oli tehtud korterites nr 14,16,23,25 ja 27, mille eest on L. Z. tasunud 180 eurot. Nagu Aaron Konsult OÜ Veekahjustuste ülevaatuse aktist nr 19116 nähtub, et lekete tõenäoliseks põhjustajaks on katuse sees olev vigane horisontaalne torustike osa. Läbi viidud püstiku vahetus on olnud kasutu, sest püstiku vigastuse korral valgunuks vihmavesi keldrisse, sattumata kortereisse. Katuse sees olevad torustikud võivad olla viga saanud külmumise, lumekoormuse tõttu või amortiseerunud. Torustikest välja valguv vesi satub kõigepealt poorsesse soojustusse, mis imab vett küllastumiseni, edasi saab laepaneeli pealt vesi valguda aukudega tellistest laotud seina sisse, imendudes ka tellistesse. Kuna enamikul vannitubadel on sisepindadel välja ehitatud hüdroisolatsioon, saab vesi välja imbuda paneelikanaleist ja niiskustõkketa pindadest. Aaron Konsult OÜ-u poolt tehtud uuringute eest on L. Z. tasunud 1490 eurot . L. Z. leiab, et ilma eelnimetatud uuringuteta ei olnud võimalik tuvastada lekete põhjust ega olnudki tuvastatud ja seetõttu peab nende uuringutega seotud kulusid vajalikuks ja põhjendatuks kuluks, mis oli tehtud kõiki kaasomanike huvides. Arcus Projekt OÜ 06.01.2017 ülevaatuse aktist nähtub, Aaron Konsult OÜ poolt 01.07.30.11.2016.a. tehtud uuringute (akt nr 19116) katsete põhjal ei tuvastatud uute kanalisatsioonitorustike leket, aga märgiti ära läbijooksude seos suuremate sademete hulga puhul või peale sulailma 1-2 päevase viivitusega. See viitab katuse või katusetarindi vee läbilaskvusele. Vesi akumuleerub algul katuse soojustuses ja kärgsilikaattellistest seintes ja aja möödudes leiab tee läbi paneeli vuukide ja seinaviimistluse ruumidesse. Seega korteriühistu ei ole teinud majas vajalikke remondi- ja hooldustöid ning need tööd, mis oligi tehtud, olid tehtud valesti, projektlahenduse rikkumisega, mistõttu tekkis pikaajaline vee läbijooks Z.`ite korterisse ning remonttööde teostamise vajadus (L. Z.i osalus nendes piirdub omavastutuse summaga, mis on tänaseks 90 eurot). Peale selle korteriühistu ei ole teostanud ega tellinud vajalikke uuringuid lekke põhjuse tuvastamiseks, mistõttu L. Z. oli sunnitud ise seda tellima, millega seoses on kulutanud 1735 eurot (65 + 180 + 1490 = 1735). Tehtud kulutusi kogu summas 1825 eurot (1735 + 90 = 1825) peab L. Z. otseseks varaliseks kahjuks ja nõuab korteriühistult selle kahju hüvitamist.
3.2.26.01.2017.a. esitas hageja kostja vastuhagile vastuväited. Vastuhageja on asunud kulutusi tegema alles siis, kui sai KÜ Roheline poolt kohtuhoiatuse (19.02.2016 e-kiri 2016 tellimus hallituse uurimiseks), seejärel nõude võla tasumiseks (31.08.2016 e-kiri, hageja lisa 19 vs august 2016 Aaron Konsult OÜ tellimus ja vastuhageja 06.09.2016 e-kiri, kus teavitatakse surveproovide
2-16-15067
tellimisest ja süüdistatakse väljapressimisest, kuna KÜ neid proove ei telli (pole kunagi nõutud), ja kohtumenetlusest teadasaamisel (Aaron Konsult OÜ 03.12.2016 arve). Vastuhageja korraldas selliste uuringute teostamist, mis ei olnud kellegi huvides. Vastuhageja põhjendab oma hagi ka sellega, et KÜ tegevuse/tegevusetuse tõttu muutus korter kasutamiskõlbmatuks. KÜ Roheline on kontrollinud kõikvõimalikke põhjusi (puhastas ventilatsiooni kanaleid, teostas kaamerauuringuid, kontrollis korteri nr xx), kuid veelekke põhjust ei leidnud. KÜ Roheline tõendab oma väiteid poolte kirjavahetusega ning vastuhageja enda 16.06.2015 kirjaga, kus vastuhageja ise ka tunnistab, et kõik võimalik on veelekke väljaselgitamiseks tehtud. Vastuhageja heidab KÜ-le ette ka seda, et KÜ ei ole lekke põhjuste väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid tellinud. Vastuhageja ei ole aga osutanud õiguslikule alusele, mille järgi on KÜ-l selline kohustus.
3.3.09.02.2017.a. on kostja esitanud vastuväited hageja vastuväidetele vastuhagile. Arvestades sellega, et läbijooksud on permanentse iseloomuga alates 2012 aastast ja nende põhjus ei ole tuvastatud kuni L. Z.i poolt tellitud uuringu tegemiseni, ilmselge, et varem tekkinud kahjustustele kogu aeg lisanduvad uued kahjustused. Seda tõendab muu hulgas ka uute kahjustuste tekkimine peale remondi tegemist, mis on nähtav tavalisel ülevaatusel, milles korteriühistu võiks ise veenduda, kuid ei soovi seda teha. Korteriühistu ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud vee lekke põhjust, mistõttu vee leke perioodiliselt tekkib uuesti. Korteriühistu väidab, et tema tegi kõikvõimalikke tegevusi vee lekke põhjuste väljaselgitamiseks ning nende kõrvaldamiseks, viidates seejuures enda kirjavahetusele L. Z.`iga ning teostatud töödele. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et esitatud kirjavahetusest nähtub, et korteriühistu täiesti formaalselt peab seda igati viivitades vee lekke põhjuste uurimisega ning teeb ainult plaanilisi töid, mis mingil moel ei puuduta veelekke tekkimise kohta ega kõrvalda selle põhjust. Korteriühistu viitab Niiskusabi OÜ-u vastusele, mille kohaselt tuleks võtta lahti lagi, korteris nr xx puurida augud, milleks on vaja korteriomanike nõusolekud, kuid korteriühistu ei ole nõudnud korteriomanikest sellist nõusolekut. Juhul, kui korteriühistu ise kahtles eelnimetatud tööde otstarbekuses (nende otstarbekus aga lõppude lõpus selgus välja), pidi korteriühistu jätkama uuringuid teiste spetsialistide abil, mida tegigi L. Z. ja seda omal kulul.
MENETLUSE KÄIK
4.07.10.2016.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 14.11.2016.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavad seisukohtade, taotluste, tõendite esitamise tähtajaks 05.12.2016.a ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 12.12.2016.a. 30.12.2016.a. on kohus jätnud kostja tasaarvestamise vastuväite käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 13.01.2017.a. esitas kostjale kohtule vastuhagi. 16.01.2017.a. võttis kohus vastuhagi menetlusse ja alustas vastuhagi osas eelmenetlust. 28.02.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud nõuete ja seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.1.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et KÜ Roheline hagi tuleb rahuldada. Kohus lahendab asja lihtmenetluses. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja KÜ Roheline kostjalt L. Z. ́ilt majapidamisja kommunaalkulude võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku aprill 2015.a. kuni august 2016.a. eest, summas 893,82 eurot. Kostja on põhinõude summa õigeks võtnud. Kostja on esitanud vastuväite hageja viivise arvestuse osas, leides, et korteriühistu põhikirjas sätestatud viivise suurus (0,1% päevas) on vastuolus seadusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu majandamiskulude maksmisega viivitamisel juhatus nõuda
2-16-15067
korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
5.2.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille järgi tuleks viivise arvestamisel kohaldada võlaõigusseaduse § 113 lg 1, sest KÜS § 7 lg 4 on lex specialis VÕS § 113 lg 1 suhtes. Seega tuleb kohaldada KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise määra. Seejuures kohus märgib, et seadusandja ei ole reserveerinud võimalust, et korteriühistu saaks korteriomanikult nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega teistsugust viivise määra. Seega on perioodil 01.06.2015.a. kuni 31.08.2016.a. viivise suuruseks kokku 126,88 eurot. Kostja on esitanud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vastuväite viivise suurusele, leides, et viivist ei saa hageja kostjalt nõua, sest hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei saa kostja oma korteriomandit kasutada. Kohus on eelistungil kostjale selgitanud vastuväite sisule esitatavaid nõudeid, kuid kostja ei ole esitanud VÕS § 162 lg 1 sätestatud asjaolusid, mistõttu ei ole vastuväide põhjendatud. Vastuväitest ei selgu erandlikke asjaolusid, sh lepingupoole õigustatud huvid ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja selgitused, et ta ei olnud nõus korteriühistule arvete alusel maksma, ei ole asjaoluks, millele tuginedes saaks viivist vähendada.
5.3.Kohus mõistab kostjalt L. Z. ́ilt hageja KÜ Roheline kasuks välja võlgnevuse kokku summas 1144,58 eurot, s.o põhivõlgnevus 893,82 eurot, viivised 01.06.2015.a. kuni 31.08.2016.a. 126,88 eurot ja alates 01.09.2016.a. kuni 17.03.2017.a. 123,88 eurot ning viivised alates 18.03.2017.a. kuni nõuete täieliku täitmiseni 0,07 % päevas võlgu olevalt summalt.
6.Kohtule esitatud vastuhagi kohaselt nõuab kostja L. Z. hagejalt KÜ Roheline 1825 euro hüvitamist ja lisaks viivist põhinõudelt (1825 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.01.2017.a. kuni kohase täitmiseni.
6.1.Kostja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses sellega, et alates 2012.aasta novembrikuust on kostja korteri nr xx vannitoa ja koridori laest vett läbi jooksnud. Selle tulemusena kobrutab värv vannitoa laes, seintel ja seintel olev keraamilised plaadid on lahti tulnud. Koridori lagi ja sein märgunud. Remont on nimetatud korteris teostatud 2014.aastal. Tulenevalt kohtule esitatud ülevaatuse aktist 26.03.2014.a. nähtub, et WC värvitud betoonlael ja seinal on veemullid, esiku värvitud betoonlael veemullid, esiku betoonseinal struktuurtapeedil hallitus, vannitoa värvitud betoonlael kollased laigud ja veemullid, vannitoa värvitud betoonseinal kollased laigud ja veemullid ning plaadid seinalt lahti, koridori betoonseinalt tapeet eemaldatud, koridori värvitud betoonlael veemullid. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et kostja korteri laest ja seintelt on vett tilkunud, mis on korteri siseviimistlust rikkunud. Üleandmise-vastuvõtmise aktist 19.05.2014.a. nr A14/18 nähtub, et kostja L. Z.i korteris on remont tehtud, milles eest on kostja 12.05.2014 arve nr 14018 alusel maksnud 90 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast remonti ei ole kostja korterit uuesti remontinud, kuid on teinud kulutused selleks, et tuvastada veelekke põhjus ja tagajärjed summas 1735 eurot järgmiselt: - elektripaigaldiste kontrollaktist 03.09.2015.a., veelekke tõttu osa elektripaigaldist (esik, vannituba) ei saa kasutada, sest see on ohtlik inimestele ja korteri varale; - Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA 14.03.2016 eksperthinnang, millest nähtub, et hallitusseentega on kahjustatud korteri pinnad; eksperthinnangu tegemise eest on kostja tasunud 65 eurot; - kostja tellis surveproovide tegemise OÜ-lt Virosan, mis teostati korterites nr 14, 16, 23, 25 ja 27, mille eest on L. Z. tasunud 180 eurot; - kostja poolt Aaron Konsult OÜ-lt tellitud veekahjustuste ülevaatuse aktist nr 19116 nähtub, et veelekke tõenäoliseks põhjuseks võib olla katuse sees olev vigane horisontaalne torustik; kostja on tasunud Aaron Konsult OÜ poolt tehtud uuringute eest kokku 1490 eurot
2-16-15067
- Arcus Projekt OÜ 06.01.2017 ülevaatuse aktist, nähtub, et vee läbijooksude seos suuremate sademete hulga puhul või peale sulailma 1-2 päevase viivitusega, mis viitab katuse või katusetarindi vee läbilaskvusele.
6.2.Kostja leiab, et korteriühistu ei ole teinud majas vajalikke remondi- ja hooldustöid ega tellinud vajalikke uuringuid veelekke põhjuse tuvastamiseks ning tehtud tööd olid tehtud valesti, projektlahenduse rikkumisega, mistõttu tekkis pikaajaline vee läbijooks kostja korterisse. Vastuhagi kohaselt oli L. Z. sunnitud ise uuringud tellima, millega seoses on tekkinud kulud 1735 € (65 + 180 + 1490). Tehtud kulutusi summas 1825 eurot (1735 + 90 = 1825) peab L. Z. otseseks varaliseks kahjuks ja nõuab korteriühistult kahju hüvitamist. Korteriomanik võib KOS § 15 lg 5 järgi nii valitsejalt kui ka korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Need on korteriühistu ülesanded, seega ka kohustused. Nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt RKTKo 3-2-1-61-14, p 30). Kostja esitatud asjaoludel võis hageja olla viivituses elamu remondi korraldamisega ja võis tekitada kostjale kahju kulutuste näol, mille oleks pidanud tegema hageja (korteriühistu) ja mida oleks kostja saanud hagejalt nõuda.
6.2.1.Esmalt peab selguma, kas kannatanud korteriomanikule peab olema kahju hüvitamiseks tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Kostja on leidnud, et talle on põhjustatud otsest varalist kahju, mis saaks eelkõige olla kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kohtule esitatud üleandmisevastuvõtmise aktist 19.05.2014.a. nr A14/18 ja 12.05.2014 arvest nr 14018 nähtub, et kostja korteris on 2014.a. remont tehtud, millest kostja on kandnud 90 eurot, mis saab olla kahju tekitamisega seotud kuluks, kui hageja poolt kahju tekitamine leiab kinnitust (vt 6.2.2). Kostja teised kulud, mis nähtuvad Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA, OÜ Virosan ja Aaron Konsult OÜ arvetel ei ole kohtu hinnangul mõistlikud kulud. Kostja on tellinud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-lt uuringud, et saada kinnitust, et korteris on hallitusseened. Nimetatud kulu ei seondu kuidagi võimaliku kahju väljaselgitamisega või argumendiga, et kostjale oleks tekkinud kahju. Hallituse olemasolu tühjalt seisvas korteris ei ole iseenesest midagi erakordset, seejuures ei ole kostja toonud esile asjaolusid, et hallitusseente ulatuse tõttu oleks korteri kasutamise muutunud võimatuks. Kostja esitatud fotodelt nimetatud asjaolud ei kajastu. OÜ-lt Virosan on kostja poolt tellitud surveproovid, kuid antud kulu vajalikkus on jäänud teadmatuks, nende tööde tulemusena ei ole midagi olulist selgunud. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja on OÜ-lt Niiskusabi sarnaseid töid tellinud, mistõttu ei ole kostja täiendavad tööde tellimise vajalikkust millegagi põhjendatud. Puutuvalt Aaron Konsult OÜ koostatud arvamusi selgub, et nimetatud osaühingu poolt on algselt peetud kahju põhjustaks kostja ülemist naabrit, kuid järgnevas arvamuses on Aaron Konsult OÜ leidud, et võimalik veeleke on tingitud kortermaja konstruktsioonide iseärasustest. Kohus leiab, et eelnimetatud ebakõlade tõttu ei saa Aaron Konsult OÜ arvamusi pidada usaldusväärseteks tõenditeks, mille põhjal võiks mingeid järeldusi rajada. Arcus Projekt OÜ koostatud dokumendis nimetatud asjaolud käsitlevad Aaron Konsult OÜ viimases dokumendis nimetatud järeldusi ja ei ole näha, et Arcus Projekt OÜ oleks ise uuringuid läbi viinud, seetõttu ei lisa Arcus Projekt OÜ seisukoht väidetele midagi tõendamisväärtuslikku juurde. Kohus leiab, et Aaron Konsult OÜ arvamuste koostamisega seotud ja kostja poolt kantud kulu on olnud ebavajalik.
2-16-15067
Tuleb silmas pidada, et ka kostja L. Z. ei ole vaatamata kõigi nende kulutuste tegemisele suutnud kindlaks teha veelekke tegelikke põhjuseid. Seega ei saa OÜ Virosan ja Aaron Konsult OÜ töid pidada ka mõistlikeks kuludeks
6.2.2.VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Korteriühistu (hageja) vastutab kohustuse rikkumise eest, kui rikutud on seadusega, ühistu otsusega või põhikirjaga võetud kohustust (KOS § 15 lg 5 ja 6). Käesolevas asjas ei ole hageja korteriühistu otsust või põhikirjas sätestatud kohustust rikkunud. Kostja etteheide seisneb selles, et hageja on olnud tegevusetu kostja korteriomandit kahjustava olukorra väljaselgitamisel ja veelekke peatamisel, tuginedes KÜS § 2 ja § 151 sätestatud üldistele korteriühistu eesmärkidele ja kohustustele. Kostja leiab, et KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärk ka korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ja see tähendab, et korteriühistu liikme on elamu põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrasolek. Korteriühistu kohustuse rikkumisena näeb kostja asjaolu, et korteriühistu ei ole tuvastanud tema korteris veelekke põhjust ja seetõttu ise sunnitud ise tellima ja maksma vajalike uuringute eest. Hageja ei ole kostja seisukohaga nõustunud ja on esitanud vastuväited, mille järgi on korteriühistu teinud alates 2013.a. kuni 2016.a. teostanud uuringuid ja on aktiivselt kostjat probleemi lahendamisse kaasanud, et tuvastada veelekke põhjused (hageja 19.12.2016 menetlusdokumendi lisad 1-5). 05.07.2013.a. on maja haldaja AS ISS Eesti e-kirjas hagejale teatatud, et on kontrollitud katus, teostatud puhastused, OÜ Virosan on viinud läbi kaameruuringud jne, mis on jäänud tulemusteta. Maja haldaja on seejuures selgitanud, et täiendavate uuringute läbiviimine on korteriühistul likviidsete vahendite puudumise tõttu raskendatud. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei ole enda kohustusi rikkunud, sest hageja ei ole jäänud tegevusetuks ja on korteriomanike ühistest huvidest lähtudes tellinud uuringuid. Samuti ei saaks korteriühistult nõuda suuremaid kulutusi, kui see oleks majanduskavas planeeritud kulusid arvestades mõistlik.
6.2.3.Isegi juhul, kui nõustuda, et hageja on jäänud tegevusetuks, siis puudub kohtu hinnangul põhjuslik seos võimaliku rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt RKTKo 3-2-1-173-12, p 18). Tuleb silmas pidada asjaolu, et ka vaatamata kostja jõupingutustele ei ole veelekke tegelikke põhjuseid suudetud välja selgitada, mistõttu ei saa väita, et hageja oleks veelekke põhjuseid eiranud või jätnud kasutamata meetodid/viisid veelekke põhjuste tuvastamiseks. Välistatud ei ole Aaron Konsulti OÜ esimeses arvamuses sedastatu, s.t vee läbijooks võib olla põhjustatud naabri tegevusest. Nimetatud asjaolule on viidanud ka OÜ Niiskusabi 28.11.2014.a. e-kirjas, märkides, et veelekkel võib olla seos ülemise naabri poolt vee tarbimisega, nt pesumasina töötamisega. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta ei ole täitnud oma kohustust hoida korras kaasomandiosa, ehk korterelamu sadeveesüsteemi, ja hoidnud kõrvale lekke põhjuse tuvastamisest. Kohus leiab, et ei ole võimalik ka hüpoteetiliselt väita, kui nõustuda hageja poolse kohustuste rikkumise väitega, et kostja korteriomandile tekkinud kahju (remont 90€, kulud) oleks hageja tegevusetuse tagajärg. Eeltoodu alusel tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hagihind
7.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 10.10.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded, s.o põhinõue 893,82 eurot + viivis kuni hagi esitamiseni 213,2 eurot ja ühe aasta viivis 326,20 eurot. Hagi hinnaks on 1433,22 eurot.
2-16-15067
Menetluskulud
8.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 893,82 eurot, kuid osaliselt viivise nõude, s.o summas 148,78 eurot (hagi esitamiseni). Kohus jagab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 94,18% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 5,82% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.
8.2.01.03.2017.a. esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv hagi esitamisel 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu: 1) asja materjalidega tutvumine ja hagi koostamine 2,5 t x 100 = 250€; 2) kostja 26.10.2016 vastusega tutvumine ja 03.11.2016 arvamuse koostamine – 2,5 t x 100 = 250€; 3) 14.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 1,5 t x 100 = 150€; 4) Kostja 5.12.2016 seisukoha ja tõenditega tutvumine – 1,0 t x 100 = 100€; 5) 19.12.2016 seisukoha koostamine sh tõendite uurimine – 3,0 t x 100 = 300€; 6) Kostja 13.01.2017 vastuhagi ja tõenditega tutvumine – 2,0 t x 100 = 200€; 7) 26.01.2017 seisukoha koostamine (sh kohtupraktikaga tutvumine) – 3,5 t x 100= 350€; 8) 26.01.2017 haginõude suurendamise avalduse koostamine – 1,0 t x 100 = 100€; 9) 17.01.2017 vastuväite koostamine – 0,75 t x 100 = 75€; 10) 27.02.2017 määruskaebuse koostamine – 0,75 t x 100 = 75€; 11) 28.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine, sh kostja 09.02.2017 seisukohaga tutvumine – 1,0 t x 100 = 100€; 12) 28.02.2017 kohtuistungil osalemine – 3,0 t x 100 = 300€. Hageja lepingulise esindaja tasu kokku 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 455 eurot. 08.03.2017.a. on kostja esitanud vastuväited hageja menetluskulude kohta, mille kohaselt ei pea kostja põhjendatuks ega vajalikuks kuluks korteriühistu Roheline 26.01.2017.a. haginõude suurendamise avalduse koostamise kulu summas 100 eurot, sest kohus menetleb seda eraldi hagina. Samuti peab kostja põhjendamatuks kuluks korteriühistu 17.01.2017 vastuväite koostamise kulu summas 75 eurot, kuna 17.01.2017.a. vastuväide oli esitatud kohtu tegevusele korteriühistu Roheline 26.01.2017.a. haginõude suurendamise avalduse käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmata jätmisel. Kohus ei ole arvestanud eelnimetatud vastuväitega ega võtnud 26.01.2017.a. haginõude suurendamise avaldust menetlusse. Kostja on seisukohal, et KÜ Roheline lepingulise esindaja ajakulu on alusetult suurendatud, sest arvestades asja keerukust, korteriühistu lepingulise esindaja kõrgemat kvalifikatsiooni ning tema pikaajalist töökogemust peaks dokumentidega tutvumine ja dokumentide koostamine vähem aega võtma. Kohus nõustub osaliselt kostjaga selles, et 26.01.2017.a. haginõude suurendamise kulu 100€ ei ole käesoleva menetluse kulu. Samuti tuleb jätta arvestamata 17.01.2017.a. vastuväite koostamise kulu 75 eurot, sest kohus jättis selle rahuldamata (TsMS § 169 lg 3). Ülejäänud lepingulise esindaja kulude osas kohus, leiab, et see on olnud põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulutatud aega on olnud proportsioonis menetlusdokumendi kajastatud asjaolude sisu ja mahu osas. Seisukohad on olnud asjakohased ja lisatud tõendid on aidanud asja lahendamisele kaasa. Töötunni maksumus 100 €/h vastab turuhinnale. Seega tuleb hageja põhjendatud menetluskuludeks lugeda riigilõiv 200€ ja lepingulise esindaja kulu summas 2100€, millele lisandub käibemaks 420€. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha
2-16-15067
järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKo nr 3-2-1-4-15, p 14). Tegemist ei ole keerulise ega ka mahuka kohtuvaidlusega, mistõttu ei ole põhjendatud eelnimetatud reeglist erandi tegemine. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuludeks on kokku 1433,22 eurot. Tuleb võtta aga arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 94,18% menetluskuludest, s.o summas 1349,79 eurot.
8.3.Kostja L. Z.i on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema kuludeks vastuhagis hagisummalt tasutud riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu kokku summas 2275 eurot järgmiselt: 1) kostja nõustamine (0,5h) ja vastuse hagiavaldusele koostamine (2,5h) 300 €; 2) korteriühistu arvamusega tutvumine ja kohtuistungiks ettevalmistumine (1,0h); 14.11.2016 kohtuistungil osalemine (1,0h); 05.12.2016.a. koostamine (3h) 500 €; 3) vastuhagi koostamine (6h) 600 €; 4) korteriühistu 26.01.2017 vastusega hagile tutvumine ja seisukoha koostamine (3h) 300 €; 5) 28.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5h), kohtuistungil osalemine (3h) 350 €; Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Töötunni maksumus 100 €/h vastab turuhinnale. Arvestades käesoleva asja hagihinda on põhjendatud menetluskuludeks kokku 1433,22 eurot. Tuleb võtta aga arvesse, et hagejal tuleb kostjale hüvitada 5,82% menetluskuludest, s.o summas 83,43 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2017 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18.03.2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja L. Z.i kanda.
2.Mõista kostjalt L. Z. hageja Korteriühistu Roheline kasuks välja menetluskulud 720 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.