lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-5444/56

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-5444/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Hiiu Kalur10031183(Kostja)mittetulundusühing Technical Diving Estonia80292028(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-5444

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5444

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia hagi AS Hiiu Kalur vastu 13 495,50 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.10.2016.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia apellatsioonkaebuse hind 11 891,41 eurot ja AS-i Hiiu Kalur vastuapellatsioonkaebuse hind 2967,78 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia apellatsioonkaebus ja AS-i Hiiu Kalur vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): mittetulundusühing Technical Diving Estonia (registrikood 80292028), tehinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Hiiu Kalur (registrikood 10031183), tehinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 18.10.2016.a otsus tühistada. Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.AS-i Hiiu Kalur vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

1(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.06.04.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 13 496,50 eurot ning sellelt viivise alates 04.01.2016.a kuni tasumiseni seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole hinnapakkumise saamiseks tuukri tugikaatri Deep Explorer puhastus- ja värvimistöödeks, sh laeva pesemiseks, puhastamiseks, kruntimiseks ja värvimiseks. Kostja väljastas hinnapakkumise, mille järgi olid hinnad järgmised (lisandub käibemaks): laeva tõstmine dokki ja veeskamine 1000 eurot, väliskorpuse pesemine survepesuriga, 500bar 130 eurot, väliskorpuse puhastamine liivapritsiga 1250 eurot, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine 540 euro ja sõelutud kuivliiv, abimaterjalid 460 eurot. Hageja ja kostja jõudsid kokkuleppele, et laev tuuakse kostjale tööde teostamiseks sügisel 2015.a. Kostja palus hagejal endal tarnida tööde teostamiseks vajalikud värvid. Pooled leppisid kokku, et tööde hind on 10 000 eurot, mille kostja palus tasuda sularahas ning mida hageja ka tegi. Hageja andis kostjale 01.10.2015.a kaatri koos värvidega üle. Hageja edastas kostjale ka värvide tootekirjeldused ning nõuded kasutamiseks, sh informeeris kostjat värvikihi paksusest. Hageja käis 23.10.2015.a kostja juures, et saada informatsiooni tööde teostamise kohta, kuid tööd olid puudulikud, mistõttu tellis hageja AS-ilt Teraskompanjon värvimõõdistused. Kostja esindaja viibis inspektsiooni läbiviimise juures ja andis 23.10.2015.a kinnituse parandada tööd ühe nädala jooksul. Kostja võttis 30.10.2015.a hagejaga ühendust ning informeeris tööde lõpetamisest. Hageja saabus kaatrile järele 02.11.2015.a, kuid võrreldes 23.10.2015.a ei olnud töid lepingutingimustega vastavusse viidud, mistõttu andis hageja veelkordse tähtaja tööde parandamiseks. Hageja oli kostja ähvarduse tõttu laev vette lasta sunnitud 09.11.2015.a kaatri ära viima, kuigi tööd ei olnud vastavalt lepingule teostatud. Kuivõrd tööd ei olnud teostatud vastavalt lepingule ja hageja oli kostja palvel tasunud tööde eest sularahas, palus hageja 11.11.2015.a väljastada kostjal arve. Kostja vastas 11.11.2015.a, et tööde kogumaksumus on 16 461,60 eurot, mis on ebaõige. Hageja sai AS-ilt Teraskompanjon värvimistööde inspektsiooni akti, milles on fikseeritud töödes esinevad puudused. Hageja edastas 16.11.2015.a akti kostjale ning palus tööd täiendava tähtaja jooksul parandada. Kostja töid täiendava tähtaja jooksul ei parandanud. Arvestades, et kostja töid ei parandanud, esitas hageja 18.12.2015.a täiendava pretensiooni ja taganemisavalduse, milles palus veelkordselt täiendava tähtaja jooksul tööd parandada. Samuti informeeris hageja, et kui kostja hiljemalt 03.01.2016.a töid ei teosta, loeb hageja end lepingust taganenuks ja palub tagastada üleantu, samuti hüvitada kahju, sh transpordikulud. Kostja esitas 21.12.2015.a hageja lepingulisele esindajale vastuse, milles keeldus tööde parandamisest. Samuti palus kostja tasuda arve hiljemalt 31.12.2015.a. Hageja leidis, et kostja ei olnud laeva üleni värvinud ega puhastanud. Lisaks teostas kostja tööd puudustega, kuna kostja ei teostanud pinnapuhastust ja värvkate paigaldati ebaõigesti, kasutades selleks ebaõigeid vahendeid. Kuna värvkate on kostja poolt ebaõigesti paigaldatud, ei laiene värvile müüja poolt ettenähtud garantii. Koostatud tööde ekspertiisiaktist nähtub, et pinnapuhastuse tase ei vasta värvi tootja poolt esitatud tehnilistele nõudmistele enamusel pinnast, värvkate on paigaldatud mitmes kohas eelnevalt liivast ja muust prügist puhastamata

2(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 pindadele, värvkatte paksus ei vasta suures osas esitatud tehnilistele nõuetele (veealuse osa puhul 2*150 mikronit ja veepealse osa paksus 2*100 mikronit), kõikudes 0-600mikronit, värvkatte paigaldamiseks on kasutatud selleks tööks mittesobivat värvipumpa, seoses mittepiisava võimsusega värvipumba kasutamisega on korpus kaetud alarõhuga töötamisest tulenevate värvitilkadega kogu ulatuses, vahelduvvöö mürkvärv on suures osas kaetud Epoxy värvi tolmuga, veovindid on täielikult kaetud Epoxy ja mürkvärvi kihiga, mürkvärv puudub põhja all suures osas või on kaetud väga õhukese kihiga ning korpuse veepealne osa on suures ulatuses kaetud ebaõiges komponentide proportsionaalses vahekorras segatud Epoxy värviga. Töö ei vasta ka keskmisele kvaliteedile, kuna juba visuaalselt on nähta, et värvkate on ebaühtlane, kostja ei eemaldanud täielikult vana värvi ega roostet, kaater on osaliselt värvimata, enne värvimist on eemaldamata liiv ja praht, alusvärv praguneb, värvi komponendid on segatud vales proportsioonis, pind on kaetud pritsmetega, värvi paksus kõigub, suures osas on põhi mürkvärviga katmata, keevitustööde tulemusena on värvkate hävinenud. Hageja palus kostjalt välja mõista 10 000 eurot, kuna hageja ei ole kostjalt midagi saanud, sest kostja kokkulepitud töid ei teostanud ning laev tuleb uuesti puhastada ja tööd tuleb uuesti teha. Lisaks kandis hageja kostja lepingurikkumise tõttu täiendavaid kulusid 2695,50 eurot värvikulude eest ning 800 eurot reisikulude eest (kütus sõiduks Tallinn-Hiiumaa-Tallinn), mille hüvitamist hageja palub. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hagejale ei ole esitatud akti nr 282 ja hageja sai selle dokumendi kostja vastusega. Hageja tellis tööd kostjalt kui professionaalilt. Kostja tegeleb igapäevaselt laeva remonttööde teostamisega. Hageja ei ole kostjalt saanud aktis märgitud töid aktis märgitud mahus ega ole neid vastu võtnud. Puhastus- ja värvimistööd pidid vastama vähemalt 05.10.2015.a e-kirjas ning selle manustega edastatud spetsifikatsioonis märgitud tingimustele. KA aktist nähtuvad tööde erinevad puudused. Hageja ei ole andnud kostjale juhiseid, mis on endaga kaasa toonud tööde lepingutingimustele mittevastavuse. Kostja ei ole tõendanud, et ta juhiseid piisavalt kontrollis. Hageja ei nõustunud kostja väitega tööde kontrollimise osas. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustunud hageja faktiliste väidetega kokkulepitud tööde sisu, mahu, maksumuse ja nende eest tasumise osas ega hageja väidetega teostatud töödes esinenud puuduste kohta. Hageja ei ole kostjale laeva puhastus- ja värvimistööde eest tasunud. Hageja ja kostja leppisid enne tööde alustamist kokku, et hageja tellib kostjalt mitmeid laeva remonttöid, sh näiteks keevitustöid ja laeva puhastus- ja värvimistöid, ning vajaminevate tööde lõplik maht ja hind selgub tööde teostamise käigus. Kuivõrd hageja poolt tellitavate tööde kogumaht ei olnud algselt teada, ei lepitud kokku ka tööde teostamise tähtajas. Kostja ei nõudnud hagejalt, et tasumine peab toimuma sularahas. Kostja nõue oli, et tööde eest tuleb tasuda enne laeva Hiiumaa sadamast äraviimist. Kostja täitis tellimust vastavalt hageja korraldustele ja juhistele ning kõik tööd kooskõlastati hagejaga, sh puhastus- ja värvimistööd. Hageja viibis tihti Hiiumaal ning ta oli laevale teostavate tööde käiguga kursis. Hageja tegi makseid kostja poolt läbiviidud tööde ja kulutuste katteks osade kaupa selliselt, et 02.10.2015.a tasus 3000 eurot, 09.10.2015.a tasus 3000 eurot ja 23.10.2015.a tasus 4000 eurot, so kokku 10 000 eurot. Viimase makse teostamise kuupäeval, so 23.10.2015.a, oli hageja käinud ilma kostjaga kooskõlastamata värvimistöid inspekteerimas ning väljendas esmakordselt rahulolematust puhastus- ja värvimistööde osas. Kostjale oli hageja rahulolematus nimetatud tööde osas üllatuslik, kuna kostja oli tööd hagejaga eelnevalt kooskõlastanud, lähtus nende läbiviimisel hageja juhistest ning hageja oli värvimistööd ka varem üle vaadanud. Kuivõrd kostja tööd ei olnud ega pidanudki olema 23.10.2015.a veel valmis, jätkas kostja tööde läbiviimist, võttes arvesse ka hageja poolt värvimistööde inspekteerimise päeval antud juhiseid. 30.10.2015.a olid kõik hageja poolt tellitud, hageja

3(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 juhiste kohaselt läbiviidud ja hagejaga tööde käigus kooskõlastatud tööd valmis. Kostja koostas 03.11.2015.a kõigi hageja poolt laevale tellitud ja kostja poolt teostatud tööde kohta akti nr 282, millest nähtub lõplik teostatud tööde maht ja maksumus. Aktist nähtub, et kostja poolt hageja laevale tehtud kulutused ja laevale teostatud tööd olid järgmised: laeva tõstmine ellingule ja veeskamine; laeva korpuse survepesu; laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga; teki ja tekimehhanismide puhastamine; tekiosa keevitustööd, ankrutõstja, kütusetäite seade; väliskorpuse kruntvärvimine, veeliini märkimine; korpuse tagaseina mõõdistamine, keevitustööd; roolilehtede mõõdistamine, juurdekeevitus; tekipealse osa ja mehhanismide kruntvärvimine; peamasina võllieemaldusega seotud tööd; dokis seismine; sõuvõllikaelte, laagrite kontrollmõõdistamine; protektor Zn-3,5kg vahetusega; kulumaterjalid: liiv, lehtmetall, elektrood, diiselkütus. Eelnimetatud tööde ja kulutuste kogumaksumus koos käibemaksuga oli 16 461,60 eurot. Puhastus- ja värvimistööde maksumus oli kokku 4908 eurot koos käibemaksuga. Kuna algselt ei olnud täpselt teada, milliseid töid hageja kostjalt tellib, ei olnud ka võimalik selgelt kokku leppida tellitavate tööde omadustes. Hageja tegevus on sukeldumiste, sh sukeldumiskoolituste korraldamine ja liikmete sukeldumisoskuste arendamine ning töövõtulepingu ese on sukeldumislaev. Kostja teostas tööd parimal võimalikul viisil, arvestades laevakere metalli seisukorda ja hageja juhiseid. Kuna laevakere metalli seisukord ei võimaldanud liivaga tugevat puhastust, ei olnud laevakere täielik puhastamine võimalik. Laevakere täieliku ja tugeva puhastuse korral oleksid laevakeresse tekkinud augud. Hageja teadis seda. Puhastus- ja värvimistööde tulemusel on laev kasutatav mh sukeldumiste läbiviimiseks. Olenemata eeltoodust tuleb hageja nõudest arvata maha tema poolt saadud kasu, sh nii nende tööde tagajärjel, mille nõuetekohast teostamist hageja ei vaidlusta, kui ka väidetavalt puudustega puhastus- ja värvimistööde tagajärjel. Ka väidetavalt puudustega tehtud tööde tulemusena on hageja saanud kasu - hageja on saanud laeva puhastuse ja laeva värvimise ning nimetatud tööd võimaldavad hagejal laeva eesmärgipärast kasutamist. Täiendavalt märkis kostja, et ta sai laeva esimest korda üle vaadata 01.10.2015.a, kui hageja tõi laeva tööde läbiviimiseks kostja juurde Hiiumaale. Kogu varasem pooltevaheline töid puudutav suhtlus, mis algas juba 2013.a septembris, peeti olukorras, kus kostja ei olnud laeva näinud ega teadnud laeva tegelikku seisukorda. Hinnapakkumisega e-kiri saadeti 04.09.2013.a ehk u kaks aastat enne tööde alustamist ja sisaldas oletatavat maksumust vaid sel hetkel teadaolevatele töödele ning pooled olid teadlikud sellest, et see pakkumine ei ole lõplik ning töid lisandub veel. Hageja sai akti nr 282 kätte 03.11.2015.a. Hageja on laeva sihtotstarbeliselt kasutanud ka pärast remonttöid. Esimese astme kohtu otsus

3.Pärnu Maakohus tegi 18.10.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2695,50 eurot ja sellelt viivise alates 04.01.2016.a – 17.10.2016.a 170,34 eurot ja edasiulatuvalt alates 18.10.2016.a seaduses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Pooled vaidlevad, mis oli konkreetne teenus, mida kostja hagejale osutama pidi ja millistele tingimustele pidi osutatava teenuse kvaliteet vastama. Kohus nõustus kostjaga, et tööd, mis oli märgitud hagiavalduses, ei olnud poolte vahel lõplikult kokku lepitud tööd. Seda kinnitab ka hageja seeläbi, et hagiavalduse kohaselt oli tööde hind 10 000 eurot, kuid hagis nimetatud tööde maksumus hinnapakkumise kohaselt oli 3380 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on 20.08.2015.a soovinud eelpool nimetatud tööde teostamist ning lisaks sellele möönnud, et

4(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 lisandub ka muid töid. Arvestades, et hageja on ise möönnud täiendavate tööde lisandumist, ning et tööde maksumusena lepiti kokku 10 000 eurot, oli kohtu hinnangul põhjendatud kostja seisukoht, et hagis nimetatud tööd ei olnud lõplikult kokku lepitud tööd. Hageja seisukoht, et ta ei ole keevitustöid tellinud, ei ole kooskõlas 25.03.2014.a e-kirjaga ja kostja vastusega ega ka 05.10.2015.a kirjaga, milles hageja märgib, et laeva ahtris on metall kulunud. Seega, lisaks laeva puhastus- ja värvimistöödele leppisid pooled kokku ka muudes remonttöödes. Hageja oli teadlik, et vajalikud on keevitustööd. Kostja esitatud akt nr 282, millest nähtuvad kostja poolt teostatud tööd ja nende hinnad, on dokumentaalne tõend. Pooled ei vaidle, et teostatud on laeva tõstmine ellingule ja veeskamine summas 1000 eurot, laeva korpuse survepesu hinnaga 130 eurot, dokis seismine summas 465 eurot. Seega puudub vaidlus positsioonides nr 1, 2 ja 11. Vaidlust ei ole, et tellitud oli laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga. Kostja on akti 282 järgi teostanud töö hinnaga 1865 eurot (positsioon nr 3). Hageja ei ole tõendanud, kuna ja millistel asjaoludel lepiti poolte vahel kokku tööde hinnas 10 000 eurot. Kui arvestada, et tööde hind 10 000 eurot lepiti kokku hagis nimetatud töödele, siis võrreldes 2013.a aastaga oli tõusnud osade tööde hind ja maht ning lisandunud uusi töid. Kui 2013.a hinnapakkumises oli tööde hind koos käibemaksuga 4056 eurot, siis 2015.a oli hind 10 000 eurot. Kohus leidis, et esialgses hinnapakkumises ei olnud näidatud, mille alusel hind kokku lepiti ning hageja ei ole selgitanud, millistest hindadest lähtuvalt lepiti kokku tööde maksumus 10 000 eurot. Hageja hilisemad väited, et kokku lepiti n-ö „võtmed kätte“ pakett, ei olnud kohtu hinnangul tõendatud. Hageja asus sellele seisukohale alles kohtumenetluse käigus. Hagi esitamisel oli hageja seisukohal, et telliti konkreetsed tööd. Vaidlus puudub, et laeva väliskorpus tuli puhastada liivapritsiga. Tunnistajate NL ja RG ütlustega luges kohus tõendatuks, et hageja tellis kostja käest laeva veealuse osa, laeva põhja, laeva teki ja laeva tekimehhanismide puhastamise, väliskorpuse kruntimise, värvimise, veeliini märkimise, mis on märgitud akti 282 positsioonides 3, 4 ja 6. Tunnistajate ütlusi kinnitab poolte vahel peetud kirjavahetus, kus hageja möönab, et lisaks 2013.a peetud kirjavahetusele lisandub veel töid. Vaidlust ei ole, et kostja nägi esmakordselt laeva 01.10.2015.a. Seega tegelikust tööde mahust sai kostja ülevaate alles siis, kui ta laeva nägi. Tunnistaja RG ütlustega on tõendatud, et ta teadis ka tunnihinda, millega kostja teenust osutas (28 eurot tunnis). Töötunni hinnast teavitati iga kord, kui hageja raha tasus. Kohus viitas akti nr 282 positsioonidele 5, 7, 8, 10, 12, 13 ja 15. Kohus ei nõustunud hagejaga, et keevitustööd pidid olema hõlmatud puhastus- ja värvimistöödega. Hageja väited on ümber lükatud tema enda poolt saadetud 25.03.2014.a ekirjaga, milles hageja tunneb huvi keevitustööde ja metalli paksuse üle. Tunnistajate NL ja RG ütlustega luges kohus tõendatuks, et positsioonides 5,7,8,10,12 ja 13 nimetatud tööd on hageja kostjalt tellinud. RG on tunnistanud, et tegemist oli vajalike töödega ning ilma neid töid tegemata ei saanud ka värvimis- ja puhastustöödega edasi minna. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et tööde maht muutus tööde tegemise käigus. Kostja on teavitanud hagejat lisanduvatest töödest ning hageja ei ole tõendanud, et ta on lisanduvatele töödele töö tegemise käigus vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et akti nr 282 positsioonis 14 nimetatud kulumaterjale liiv, lehtmetall, elektroodid, diiselkütus ei kasutatud või mõni materjalidest on ilmselt ebavajalik, arvestades tellitud töid. Seega luges kohus tõendatuks, et kulumaterjalid, mis on nimetatud positsioonis 14, olid vajalikud töövõtulepingu täitmiseks. Hageja väidetel oli kogu tööde maksumus 10 000 eurot. Kohus luges tõendatuks, et tegelikult muutus tööde maht pärast laeva dokki toomist. Hageja ei ole tõendanud, milliseid konkreetseid töid sisaldas endas 10 000 eurot. Hageja on esitanud vaid üldsõnalisi väiteid, et tegemist oli „võtmed kätte“ paketiga, eitamata, et tegelikult lisandus tööde käigus juurde täiendavaid keevitustöid. Kostja poolt koostatud akt 282 sisaldab erinevates positsioonides konkreetseid töid. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ühelegi tööle, mis aktis sisaldub. Hageja väide on, et need tööd pidanuks ta

5(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 saama 10 000 euro eest. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustunud, sest kohus tuvastas, et töid telliti algselt kokkulepitule juurde ning ei ole alust arvata, et kostja pidi töid tegema tasuta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 sätestab teenuse osutamise tasu eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et mõni aktis nimetatud töödest on tegemata. Eeltoodud põhjendustel luges kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping akti 282 positsioonides 1-14 nimetatud tööde tegemiseks. Kohus tuvastas, et hageja ei tellinud ainult puhastus- ja värvimistöid, vaid ka muid töid. Hageja ei tuginenud asjaolule, et esines puudusi töödes, mis on märgitud akti positsioonides 1, 2, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja 14. Hageja väide, et vaidlusaluse akti sai ta kätte alles kohtumenetluse käigus, on ümber lükatud tunnistaja RG ütlustega, kelle ütluste kohaselt tegi ta aktist pildi, kui ta viimast korda tasus tehtud tööde eest kostjale. UR 11.11.2015.a e-kiri kinnitab, et akt 282 oli valmis ning tööde kogumaksumus 16 461,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja oli nõus, et arvestades vaidlust tööde kvaliteedi osas esitatakse arve 10 000 eurole, mis oli hageja poolt tasutud. Eeltoodust tuleneb, et hagejale oli teada, mida sisaldab akt 282 juba enne 11.11.2015.a ning hageja teadis konkreetselt milline töö, kui palju maksis. Positsioonide nr 1, 2, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja 14 kogumaksumus oli 9628 eurot. Positsioonides nr 3, 4, 6 ja 9 nimetatud tööde maksumus oli 4090 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tööd, mis ei ole seotud puhastus- ja värvimistöödega, on puudustega, ei ole põhjendatud lepingust taganemine osas, kus tellitud töödes puudusi ei esinenud. Selles osas, positsioonides 1, 2, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja 14 nimetatud töödes on hageja taganemine lepingust tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega pidi hageja tasuma kostjale nimetatud tööde eest 11 553,60 eurot koos käibemaksuga. Hageja on tasunud 10 000 eurot, mis on 1553,60 euro võrra vähem kui kohustus kostja ees. Vaidlust ei ole, et laev anti kostjale tööde teostamiseks üle 01.10.2015.a ning hageja pidi ise tooma värvid. 05.10.2015.a õhtul kell 19.45 on hageja edastanud kostjale värvide tootekirjeldused. Tunnistaja RG ütluste kohaselt arvestas hageja, et tööde tegemine võtab aega 8-10 päeva. Arvestades, et hageja ise edastas tootekirjeldused alles 05.10.2015.a õhtul, mürkvärvi pidi ise tooma 07.10 või 08.10 ning laev anti kostjale tööde tegemiseks üle 01.10.2015.a, on hageja ootused tööde tegemise aja suhtes ebareaalsed. Nimetatu kinnitab, et hagejal puudus arusaam, millises mahus töid ta tegelikult kostjalt tellis. Kohtu veendumust kinnitavad toote tehnilised andmed, mis kostjale edastati 05.10.2015.a. Kohtu hinnangul kinnitavad RG ütlused, et algselt ei lepitud poolte vahel kokku puhastuskassis 2,5. Poolte kokkulepet tõendavad tunnistaja NL ütlused, et tükati oli puhastusklass S3, tükati S2 ja S1. Kohus leidis, et kostja töövõtjana pidi alates tootekirjelduste edastamisest lähtuma toote tehnilistest andmetest. Kostja ei ole tõendanud, et peale tootekirjelduste edastamist oleks poolte vahel olnud kokkulepe, et tootekirjelduse tingimusi ei arvestata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks kohtule võimaluse veenduda, et kostja hageja juhiseid piisavalt kontrollis. Kuna kostja seda tõendanud ei ole, ei saa kostja tugineda VÕS § 641 lg-le 3. Seega kostja vastutab puuduste eest, mis esinevad puhastustöödes. Hageja on tuginenud ka puudustele värvimistöödes. Tuginedes NL ütlustele ja värvimistööde inspektsiooni aktile, luges kohus tõendatuks, et värvimistööd ei vastanud lepingutingimustele. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kui hageja sai laeva kasutada pärast värvimis-ja puhastustööde tegemist suvel 2016.a, järeldub sellest, et puhastus- ja värvimistööd vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus nõustus kostjaga selles, et laeva kasutamine tõendab muude remontööde vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile ja hageja ei ole muudele puudustele ka viidanud. Kohus leidis, et puhastus- ja värvimistööde vastavus, kui ette on nähtud konkreetne puhastusklass värviga kaetavale pinnale ning värvi pealekandmisele on toote kirjelduses esitatud nõuded, tuleb vastavuses nende nõuetega töö ka teha. Tunnistaja KA ütluste kohaselt on kõik tööd ISO standarditega

6(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 määratletud piirides. Igale erinevale värviskeemile vastab konkreetne pinna puhastus. Sellist varianti nagu keskmine ei ole olemas. Tingimused on värvi tehnilise iseloomustuse lehel. Kohus leidis, et kõik muud tellija juhised, mida kostja väidetel hageja talle andis, tuli kostjal üle kontrollida, kas sellise juhise alusel on võimalik saavutada töö vastavaust lepingutingimustele. Kuna kostja seda ei tõendanud ja on olemas konkreetsed ISO standardid, tuli kostjal lähtuda toote tehnilistest andmetest. Kohus luges tõendatuks, et kostja töö ei vastanud puhastus- ja värvimistööde osas lepingutingimustele. Hageja on taganenud lepingust sh puhastus- ja värvimistööde osas 18.12.2016.a. Kohus nõustus kostjaga, et 23.10.2016.a seisuga ei pidanud tööd valmis olema. Arvestades, millal hageja saatis toote tehnilised andmed ja juurde tellitud tööde mahtu, nõustus kohus kostjaga, et tööde tegemise tähtaeg oli 30.10.2015.a. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad tõendid, et 23.10.2015.a inspektsioonis märgitud puudused on ta hiljem tööde käigus kõrvaldanud. Seega, 02.11.2015.a hageja poolt kostjale antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning 16.11.2015.a ja 18.12.2015.a antud täiendavad tähtajad puuduste kõrvaldamiseks, tõendavad et hageja toimis vastavalt VÕS § 646 lg 1 ja 6 sätetele. 21.12.2015.a teatas kostja, et keeldub tööde parandamisest. Seega oli hagejal õigus taganeda lepingust osas, mis puudutas puhastus- ja värvimistöid. Kohus tuvastas, et puhastus- ja värvimistööde maksumus on 4908 eurot. Hageja kohustus kostja ees muude remonttööde osas on 11 553,60 eurot, millest on tasutud 10 000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et tasumata on puhastus- ja värvimistööde eest. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja RG ütlustega, kelle ütluste kohaselt oli hageja võlgnevuses puhastus- ja värvimistööde eest. Seega ei ole hageja tasunud puhastus- ja värvimistööde eest, mistõttu kostjal puudub kohustus hagejale tagastada 4908 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue mõista kostjalt välja kahju summas 3495,50 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole, et kütusekulu maksumus on 800 eurot laeva Tallinnast Hiiumaale ja Tallinnasse tagasi toimetamiseks. Kohus leidis, et nimetatud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, sest hageja tellis kostjalt lisaks puhastus- ja värvimistöödele ka muid remonttöid, mille tegemiseks tuli laev toimetada Hiiumaale. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et laeva Hiiumaale ja Tallinnasse tagasi toimetamise kulud pidi kandma kostja. Hageja kahjunõue summas 2695,50 eurot tuleb rahuldada VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja keeldus paranduste tegemisest ning puhastus- ja värvimistööde osas on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Hageja ostis värvid, mille maksumus oli 2695,50 eurot. Hageja on esitanud tõendina arved. Kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja tegevuse tulemusena on värvimistööd teostatud oluliste puudustega, mis tõi kaasa hageja poolt lepingust taganemise. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et seoses värvide vale pealekandmise tulemusena puudub hagejal värvide tootjapoolne garantii. Kostja, tehes töö, mis ei vasta lepingutingimustele ning kasutades selleks hageja poolt hangitud värve, vastutab hagejale värvide maksumuse näol tekitatud kahju eest summas 2695,50 eurot. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks aluse kaaluda, kas mingis osas võiks vähendada hagejale tekkinud kahju. Kuna kostja neid väiteid esitanud ei ole ning hageja on kahju tõendanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 2695,50 eurot. Kostja palus kohtul arvestada asjaoluga, et hageja ei ole kostjale tasunud puhastus- ja värvimistööde eest. Kohus arvestas seda. Kostja ei ole esitanud vastuhagi täitamata kohustuse eest summas 1553,60 eurot. Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuse avaldust. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahju summas 2695,50 eurot. Hageja nõue summas 2695,50 eurot muutus sissenõutavaks 04.01.2016.a. Kohtuotsuse tegemise ajal on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.01.2016.a kuni 17.10.2016.a eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi 170,34 eurot. Apellatsioonkaebus

7(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses või alternatiivselt saadetakse asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus RG ütlused, mille kohaselt oli tööde maksumus 10 000 eurot, jätnud hindamata ning ei ole seda põhjendanud. Hageja on tõendanud, et tööde hind oli kokku 10 000 eurot. Tunnistajate RG ja NL ütlustega on tõendatud, et hageja eesmärk oli saada tagasi korrastatud laev ning kui selleks oli vaja teha keevitustöid, tuleb need lugeda tellitud tööde hulka. Kohus on ebaõigesti hinnanud 25.03.2014.a e-kirja. Asjaolust, et hageja küsis 2014.a kostjalt informatsiooni (1,5 aastat enne tööde tegelikku teostamist), kas kostja juures saab ka keevitada, ei ole võimalik järeldada, et puhastus- ja värvimistööd ei hõlmanud keevitustöid. Hageja leidis, et e-kiri viitab otseselt sellele, et hageja eesmärk oli tagasi saada korras laev. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-d 1 ja 2 ja § 272, lugedes asjas tõendiks akti nr 282. Kostja enda koostatud akt nr 282 ei ole tõend, kuigi see on paberkandjal. Akt on kostja kui poole enda seletus tööde teostamise ja hinna osas. Hageja viitas Riigikohtu lahendi asjas nr 3-2-1-91-06 punktile nr 15, mille kohaselt ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Isegi, kui akti nr 282 näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, on kohus ebaõigesti võtnud asjas lahendamisel aluseks akti nr 282 ja tõendit valesti hinnanud, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Akt on hageja poolt allkirjastamata ning hageja ei ole sellega, sh selles märgitud tööde mahtudega ega hindadega, kunagi nõustunud. Ei saa lugeda, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe aktis märgitud tööde, nende mahtude ja hindade osas. Vastav akt on kostja enda poolt pärast tööde teostamist koostatud ja seda akti ei ole hagejale antud. Samuti on RG kinnitanud istungil, et ta tahtis pärast tööde lõpetamist näha akti teostatud tööde osas, kuid NL ei andnud seda talle. Kohus on ebaõigesti hinnanud UR 11.11.2015.a e-kirja ja lugenud, et pooled on kokku leppinud aktis nr 282 töödes ja nende hinnas. UR e-kirjale ei olnud manusena lisatud akti nr 282, mistõttu on tõendamata, et hageja on selle saanud. Nimetatud asjaolu, et e-kirjale ei olnud lisatud akti, kostja ka ei vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust, on kohus ebaõigesti tuvastanud, et UR e-kirjaga saab lugeda tuvastatuks, et hageja ja kostja olid lepingu hinna kokku leppinud 16 461,60 eurot. Isegi kui hageja oleks saanud kostjalt akti nr 282 kätte, ei ole võimalik akti nr 282 võtta aluseks lepingutingimuste, sh mahtude ja hinna määramisele. Hageja leidis, et kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 9 lg 1, mis sätestab, millal loetakse leping sõlmituks. Hageja viitas otsuse punktile 22. Hageja ei nõustunud, et pooled on sõlminud töövõtulepingu aktis märgitud tööde teostamiseks aktis märgitud mahtudes ja hindadega. Kostja ei ole hagejale pakkumust teinud sõlmida leping aktis märgitud tööde teostamiseks ja hindadega, mida tõendab NL ütlus, et ta koostas akti alles pärast laevale tehtud tööde teostamist ja ta ei ole akti hagejale andnud. Samuti ei ole hageja kostjalt akti saanud ehk hageja ei ole saanud anda aktsepti lepingu sõlmimiseks aktis märgitud tingimustel. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, vaid see tõendamiskoormus lasub kostjal. Hageja leidis, et otsus on ebaselge ja vastuoluline, mistõttu on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Hageja viitas otsuse punktile 17 ja punktile 22. Kohus viitas otsuse p-s 22 aktile, mille hind ei olnud 10 000 eurot. Otsusest ei tulene selgelt, mis on kohus tuvastanud lepingu hinnaks. Kohus märkis otsuse p-s 22, et ta loeb tõendatuks akti nr 282 positsioonides 1-14 nimetatud tööde tellimise, kuid ei põhjendanud, miks ta loeb tööde hinnaks aktis märgitud hinnad. Otsuse põhjendavast osast ei nähtu ka, miks kohus luges positsioonis nr 9 märgitud tööd tellituks. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et tööde teostamise tähtaeg oli 30.10.2015.a. Hageja leidis, et tööd pidid lõppema 23.10.2015. a. Kohus tugines järelduse tegemisel tehniliste

8(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 andmete saatmisele ning tellitud tööde mahule ja jõudis ebaõige järelduseni. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja väited ja tõendid, mis kinnitavad, et tööd pidid olema teostatud 23.10.2015.a. Tunnistaja RG andis istungil ütlusi, et NL helistas enne 23.10.2015.a ja teatas, et tööd on lõpetatud. Samuti on NL ise istungil kinnitanud, et 23.10.2015.a oli laev üle värvitud, mis kinnitab, et kõik tööd pidid olema lõpetatud, sest pärast värvimistöid ei tehta enam nt keevitustöid. Isegi juhul, kui kohtuotsusest järeldada, et hageja tellis kõik aktis nr 282 märgitud tööd ning kohus tuvastas, et kostja teostas puhastus- ja värvimistööd puudustega, ei ole kohtuotsuses selgelt välja toodud, millistes positsioonides puudused esinesid. Otsus on ebaselge. Isegi kui puudused esinesid vaid mõnes positsioonis, leidis hageja, et kohus on ebaõigesti jaganud lepingu osadeks ja lugenud, et leping tuleb tagasi täita osaliselt, mitte tervikuna. Hageja taganes lepingust tervikuna, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 189. Kohus on tuvastanud, et hageja on lepingust taganenud tervikuna, kuid järgmises punktis lugenud, et lepingust saab taganeda vaid osaliselt. Kohus on ebaõigesti jaganud lepingu osadeks ning hinnanud puuduseid tööde etappide kaupa ja seega lugenud taganemise kehtivaks osaliselt. Isegi kui puudus esineb kasvõi ühes lepinguga kokkulepitud töös ja kostja on lepingut oluliselt rikkunud, on hagejal õigus lepingust tervikuna taganeda. Kohus on ebaõigesti jätnud VÕS § 189 lg 1 kohaldamata ning kohtuotsuse sõnastus on ebaselge. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ja rikkunud põhjendamiskohustust. RG ütlustest ei nähtu, et ta oleks tunnistanud, et hagejal oli kostjale puhastus- ja värvimistööde eest tasumata 4908 eurot. Seega on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud tõenditest meelevaldsed järeldused. Tunnistaja RG on protokollist nähtuvalt istungil andnud ütlusi, et 10 000 eurot tasuti puhastus- ja värvimistööde eest. Isegi kui lugeda, et vaidlusaluse lepingu hind oli 4908 eurot, oleks kohus pidanud lugema tööd tasutuks VÕS § 88 lg 1 alusel, sest hageja on määranud, et ta on puhastus- ja värvimistööde eest tasunud. Seega oleks kohus pidanud kostjale tasutud summa välja mõistma. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja ei ole kostjale puhastus- ja värvimistööde eest tasunud. Kohus on asja lahendamisel tuginenud asjaolule, mida pooled asja lahendamisel ei arutanud, mistõttu rikkus kohus menetlusõigusnorme. Hageja esitas hagiavalduses nõude mõista kostjalt välja kahjuna 800 eurot kütusekulud. Kohus jättis kahjunõude rahuldamata. Kostja vaidlustas kütusekulude suuruse, mitte aluse. Kostja ei ole kordagi väitnud, et kahjunõue on alusetu, sest hageja tellis kostjalt ka muid töid, mille tegemiseks tuli laev viia Hiiumaale. Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja menetluskulude jaotuse, ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata täies ulatuses või alternatiivselt saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-d 1 ja jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 163 lg 2. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-87-13. Kostja esitas 13.06.2016.a vastuse hageja 30.03.2016.a hagiavaldusele ning tegi selles hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kostja märkis ettepanekus, et on valmis lõpetama menetluse kompromissiga tingimusel, et kostja tasub hagejale hageja poolt hangitud laevavärvide maksumuse summas 2695,50 eurot, hageja loobub ülejäänud nõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Maakohus rahuldas hagi ulatuses, mis

9(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 vastab kostja poolt hagejale 13.06.2016.a pakutud kompromissisummale, mistõttu on kostja hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda, arvestades ka asjaolu, et kompromissettepanekust keeldumisega on hageja venitanud põhjendamatult käesoleva asja menetlust. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja kahjuna laevavärvide maksumuse summas 2695,50 eurot. Hageja ei tõendanud, et teostatud puhastus- ja värvimistööd ei vastanud lepingutingimustele ega olnud tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus tuvastas otsuses, et 23.10.2016.a seisuga ei pidanud tööd valmis olema ning nõustus kostjaga, et tööde tegemise lõpptähtaeg oli 30.10.2015.a. Seega ei saanud maakohus puhastustööde lepingutingimustele vastavuse hindamisel tugineda värvimistööde inspektsiooni aktile, kuna see on koostatud ajal, mil puhastustööd ei olnud ega pidanudki täielikult valmis olema. Kohus möönis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et peale tootekirjelduste edastamist said mõlemad pooled aru, et tootekirjeldustest nähtuvat puhastusklassi 2,5 ei kohaldata ja selline kokkulepe poolte vahel tööde läbiviimise eel ja ajal puudus. Poolte vahel puudus algselt kokkulepe tellitavate tööde omadustes, mistõttu tulnuks maakohtul hinnata puhastus- ja värvimistööde vastavust keskmisele kvaliteedile ja asuda seisukohale, et eelviidatud tööd olid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja lähtus puhastus- ja värvimistööde läbiviimisel hageja juhistest ja laevakere metalli seisukorrast. Kõik tööd viidi läbi vastavalt hageja juhistele ning olid hagejaga kooskõlastatud. Ka puhastus- ja värvimistöid kontrollis hageja jooksvalt juba enne 23.10.2015.a ning need tööd sobisid hagejale. Samuti kontrollis ka kostja jooksvalt hageja juhiseid ja laeva seisukorda ning viis tööd läbi parimal võimalikul viisil võttes arvesse laeva halba seisukorda. Kostja palus hageja nõudest tema poolt saadud kasu maha arvamise teel tasaarvestada hageja nõue vähemalt kostja 1553,6 euro suuruse nõudega hageja vastu. Kostja esitas hageja poolt täitmata kohustuse eest 1553,60 eurot tasaarvestuse avalduse. Hageja nõudest tuleb arvata maha kasu, mida hageja sai aktis nimetatud tööde tulemusel. Ka väidetavalt puudustega tehtud tööde tulemusena on hageja saanud kasu - laeva puhastuse ja laeva värvimise ning nimetatud tööd võimaldavad hagejal laeva eesmärgipärast kasutamist. Isegi juhul, kui saaks asuda seisukohale, et kostja ei teostanud puhastus- ja värvimistöid lepingutingimistele vastavalt ja kostja vastutab selle eest, on hageja kasu 11 553,6 euro väärtuses muud tööd, millele tuleb liita puhastus- ja värvimistööde eest saadud kasu. Selle kasu arvestamisel tuleks puhastus- ja värvimistööde väärtuse puuduv osa tööde hinnaga 4908 eurot võrreldes maha arvestada. Seega on hagejal kohustus kostjale tagastada 11 553,6 eurot + (4908 eurot – väärtuse puuduv osa), mis tähendab, et nõuete tasaarvestuse tulemusena on kostjal nõue hageja vastu vähemalt 1553,60 euro suuruses summas, s.o 11 553,6 eurot – 10 000 eurot, mis tuleb igal juhul hageja 2695,50 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest maha arvestada. Need asjaolud ja põhjendused esitas kostja hagi vastuses ja seega ka tasaarvestuse vastuväite. Vastuvastustaja seisukoht

7.Vastuvastustaja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja eksinud asjaolude tuvastamisel. Viidatud puudusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

10(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444

9.Hageja esitas maakohtusse raha saamisele suunatud hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille raames tellis hageja kostjalt laeva puhastustööd ja värvimistööd, et kostja teostas tööd nõuetele mittevastavalt, mistõttu ei ole hagejal kostja töödest vähimatki kasu, mistõttu tuleb kostjal hagejale tagastada raha, mille hageja kostjale töövõtutasuna maksis. Hageja nõudis kostjalt ka kahju hüvitamist. Hageja tugines seejuures sellele, et hageja soetas kolmandalt isikult värvimistööde jaoks värvid ja andis need kostjale üle, kuid kostja teostas värvimise nõuetele mittevastavalt. Kostja nõudis kahju hüvitamist ka kütusekulu osas, mis kulus selleks, et toimetada vaidlusalune laev Tallinnast Hiiumaale ja tagasi. Kostja vaidles hagile vastu, tuginedes mitmetele erinevatele vastuväidetele. Kostja tugines muuhulgas sellele, et tööd teostati nõuetekohaselt, kuid kostja tugines ka sellele, et hageja tellis kostjalt lisaks värvimistöödele ka keevitustöid ja nende lepingutingimustele mittevastavusele ei ole hageja tuginenud.
10.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja kostja vastuväidetest tulenevalt sõltub käesoleva, lepingu taganemisest tulenevat nõuet puudutavas osas vaidluse lahendamine sellest, mis tööd hageja kostjalt tellis. Hagejal võiks olla kostja suhtes taganemisest tulenev nõue VÕS § 189 lg 1 alusel, eeldusel, et hageja on töövõtulepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemine eeldab seda, et töövõtja paneb toime olulise lepingurikkumise (VÕS § 116 lg 1).
11.Selleks, et kohus saaks teha järelduse, kas esines taganemise eelduseks olev oluline lepingurikkumine, tuleb tuvastada, milles pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppisid. See tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus tuvastada. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, mille kohaselt võis värvimis- ja puhastustööd teha mingi määratlemata keskmise kvaliteediga ja asjas esitatud tõendite alusel tuleks teha järeldus, et tööd teostati keskmise kvaliteediga ja sellest tulenevalt nõuetekohaselt. Kostja ei vaielnud vastu sellele hageja faktiväitele, et hageja tellis kostjalt värvimistööd ja puhastustööd. Üldteadaolevalt tuleb enne värvimistöid värvitavad pinnad puhastada ja hoolitseda selle eest, et värvitav pind oleks piisavalt puhas. Juhul, kui värvimine toimub sellise värviga, mille osas on värvi tootja andnud spetsiifilisi juhiseid, tuleb nendest juhistest pinna ettevalmistamisel ja värvimisel lähtuda. Kostja ei vaielnud vastu sellele hageja faktiväitele, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja poolt kasutatavad värvid hankima hageja. Seega pidi kostja värvitava pinna puhastamisel, värvimiseks ettevalmistamisel ja värvimisel arvestama värvide tootja poolt koostatud juhistega. Juhul, kui värviti viisil, mis ei vasta värvide tootja juhistele, võib see kujutada endast puhastus- ja värvimistööde lepingutingimustele mittevastavust. Kostja võiks sellisel juhul vabaneda töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevast vastutusest, kui ta värvide tootja juhiseid piisavalt kontrollis (VÕS § 641 lg 3).
12.Isegi siis, kui teostatud puhastus- ja värvimistöö ei lähe vastuollu värvide tootja juhistega, võib esineda töö lepingutingimustele mittevastavus ka siis, kui tööl ei ole omadusi, mis seda liiki töödel tavaliselt on (VÕS § 641 lg 2 p 2 alt 2). Tavaliselt on värvimisele eelnevalt värvitav pind puhastatud ja täielikult vaba lahtistest osakestest, sh liivast, vana värvi tükkidest ja kas täielikult vanast värvist või vähemalt kruntvärvist, mis võiks lahti tulla. Kuna vaidluse all on ujuvüksuse värvimistööd, peab kruntvärvi pealekandmiseks olema täielikult eemaldatud vana mürkvärv. Tavaliste värvimise nõuete kohaselt peab kruntvärv olema ühtlane ja katma kogu värvitava ala selliselt, et värvi ei kantaks lahtistele osakestele. Värv ei tohi olla kantud liiga paksult või selliselt, et see tekitaks ujuvüksuse kerel sõiduomadusi mõjutavaid ebatasasusi. Mürkvärv peab olema kantud ujuvüksuse kerele ühetasaselt, sama paksusega, selliselt, et mürkvärv takistaks põhja külge vetikate jms teket.

11(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444

13.Puhastus- ja värvimistööde lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamisel saab lähtuda nii värvide tootja juhistest kui ka eespool nimetatud tavalistest värvimistööde nõuetest. Hageja huvi oli saada töövõtu tagajärjel veesõiduk, millele on kantud tema poolt kostjale üle antud värvid selliselt, et see vastab värvide tootja nõuetele ja üldistele värvimistööde nõuetele. Kostja ei tuginenud menetluses sellele, et peale värvide saamist oleks ta keeldunud värvide vastuvõtmisest või väitnud hagejale, et saadud värvide juhendid sisaldavad selliseid nõudeid, milles hageja ja kostja töövõtulepingu sõlmimisel ei oleks kokku leppinud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et hageja äratuntav huvi oli saada nõuetekohaselt puhastatud ja seejärel nõuetekohaselt värvitud alus. Nõuetekohaselt värvitud alus peab vastu oluliselt kauem, kui nõuetele mittevastavalt värvitud alus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et juhul, kui värvimisele eelnevalt oli pind nõuetekohaselt puhastamata või kui kruntvärv kanti alusele nõuetele mittevastavalt ja kui selle tagajärjel tuleb värvimistööd täielikult uuesti teha, ei ole hagejal senistest värvimistöödest kasu, see võiks kujutada endast vähemalt puhastus- ja värvimistööde osas olulist lepingurikkumist ja sellel alusel võiks hageja nende tööde osas lepingust taganeda.
14.Nõustuda ei saa selle kostja vastuväitega, et isegi siis, kui värvimistööd täielikult nõuetele ei vastanud, sai hageja siiski puhastatud ja värvitud aluse, mis on rohkem väärt kui puhastamata ja värvimata alus. Nõuetekohaselt puhastatud ja krunditud ning värvitud veesõiduki hooldamiseks piisab mitme aasta jooksul oluliselt väiksematest hooldustöödest. Ebaühtlaselt puhastatud ja värvitud aluse põhja korral võib olla lahendus kogu mürkvärvi ja kruntvärvi eemaldamine ja põhja uuesti puhastamine. Kui need on kohased meetmed, tuleb asuda seisukohale, et hagejal ei ole tehtud põhja puhastus ja värvimistöödest mitte mingit kasu.
15.Nõustuda ei saa selle kostja vastuväitega, et töö vastab lepingutingimustele siis, kui laeva saab peale värvimist otstarbekohaselt kasutada ja konkreetset laeva sai ka peale värvimistöid eesmärgipäraselt kasutada. Iseenesest sai vaidlusalust laeva merel sõitmiseks kasutada ka enne seda, kui laev kostja juurde remonti viidi. Siiski tuleb eristada nõuetekohaselt ja täielikult puhastatud, ühtlaselt ja piisavalt krunditud ja ühtlaselt ja piisavalt mürkvärviga kaetud laeva laevast, kus need tööd on tegemata. Vastasel korral ei saaks mitte kunagi rääkida värvimistööde lepingutingimustele mittevastavusest. Sama kehtiks ka näiteks autode värvimistööde puhul.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja täies ulatuses uueks lahendamiseks ja kuna ringkonnakohtu poolt asjaolude tuvastamine ei oleks siduv asja uuesti läbi vaatava maakohtu jaoks, tuleb maakohtul asja uue läbivaatamise käigus võtta seisukoht kõigi asjaolude osas, sh ka laeva põhja puhastus- ja värvimistööde lepingutingimustele mittevastavuse osas.
17.Kostja vastuväidetest võib järeldada, et kostja võis tugineda ka sellele, et vaidlusalune leping oli osadeks jagatav ja sellest tulenevalt sai hageja taganeda lepingust üksnes ujuvüksuse veealuse osa värvimistööde osas. Juhul, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sellisel juhul võiks kahjustatud lepingupool taganeda kogu lepingust üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes (VÕS § 116 lg 3). Hageja tugines käesoleva tsiviilasja menetluse käigus sellele, et ta tellis kostjalt laeva dokki tõstmise, väliskorpuse pesemise survepesuriga, väliskorpuse puhastamise liivapritsiga, veealuse osa kruntimise, värvimise ja veeliini märkimise ning töödeks kasutatavad abimaterjalid. Nende maksumus kokku pidi olema 3380 eurot ilma

12(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 käibemaksuta. Samas märkis hageja, et pooled leppisid kokku, et tööde maksumus kokku pidi olema 10 000 eurot, täpsustamata, kas see pidi olema koos või ilma käibemaksuta. Seega oli hageja poolt avaldatus vastuolu, mille osas selguse loomiseks ei teinud maakohus piisavalt jõupingutusi.

18.Hagiavaldusele lisatud tõendistest ja menetlusosaliste avaldustest nähtub, et lisaks viidatud töödele tegi kostja ka muid töid (sh muud värvimistööd, keevitustööd, protektorite vahetamine jne). Hageja tugines hagis sellele, et tema jaoks olid tööd tervikuna täiesti kasutud ja hageja soovis sellest tulenevalt taganeda lepingust tervikuna. Kostja vastuväidetest võiks järeldada, et kostja soovis tugineda VÕS § 116 lg-s 3 sätestatud vastuväitele (lepingust tervikuna taganemise lubamatus lepingust tulenevate kohustuste osadeks jagamise korral). Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul anda kostjale võimalus selgesti väljendada, kas kostja soovib tugineda vastuväitele, et leping on osadeks jagatav ja seetõttu on lepingust taganemine lubatav üksnes konkreetsete rikutud kohustuste osas. Kui kostja soovib viidatud vastuväitele tugineda ja kui kostja selle vastuväite aluseks olevad asjaolud kohtu ette toob, on hagejal võimalik tugineda VÕS § 116 lg 3 lauses 2 sätestatud asjaoludele, st sellele, et lepingu osadeks jagatavusest hoolimata on lepingust tervikuna taganemine lubatav.
19.Kui lepingust tervikuna taganemine ei osutu lubatavaks, saab hageja VÕS § 189 lg 1 alusel raha nõuda juhul, kui ta tõendab, mis olid need kokku lepitud tööd, mille osas pandi toime oluline lepingurikkumine ja mis oli nende tööde eest kokku lepitud tasu. Selle tuvastamisel saab ühelt poolt lähtuda hageja poolt kohtule esitatud faktiväidetest, kui kostja nendele vastu ei vaidle. Selle tuvastamisel saab lähtuda ka kohtule tõenditena esitatud pooltevahelisest e- kirja vahetusest. Samuti saab lähtuda kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest.
20.Iseenesest ei ole vale see maakohtu seisukoht, et kostja poolt koostatud akt nr 282 on käsitletav dokumentaalse tõendina. Samas tuleb hinnata, milline saaks olla selle tõendi kaal. Ühe menetlusosalise poolt, peale erimeelsuste tekkimist, ühepoolselt koostatud akt, milles olevate andmetega ei ole vaidluse vastaspool nõustunud, ei saa reeglina omada vaidluse lahendamisel põhjapanevat, määravat kaalu. Seda eriti juhul, kui seda tõendit ei kinnita muud tõendid. Kõnealuse akti hindamisel tuleb arvestada ka akti sisuga. Aktis ei ole esitatud detailseid andmeid. Aktis esitatud mitmed kuluread erinevad pooltevahelisest e- kirja vahetusest nähtuvatest kulude summadest, st nendest summadest, millele tuginedes hageja aluse remonti toimetas. Kostja poolt taotletud tunnistaja ütlustest nähtuvalt lähtus kostja tööde tegemisel hoopis sellest, et töid tuli teha tunnitasu alusel. Samas ei ole aktis näha, mitu töötundi tööd tehti. Samuti ei ole näha, mille alusel jõudis kostja veendumusele, et aktis peaksid kajastuma just sellised summad ja mitte suuremad või väiksemad summad. Aktis ei ole summasid seostatud töötundide arvuga, kuigi aktis oli eraldi lahter nö koguste kohta. Seega esinevad ebakõlad aktis olevate andmete ja kostja poolt taotletud tunnistaja ütluste vahel. Akti ja kostja käitumise vahel esineb ka muid vastuolusid. Nimelt koostas kostja hagejale enne laeva remonti võtmist hinnapakkumise värvimis- ja puhastustööde osas, kus kostja pakkus hagejale välja fikseeritud hinnad, mida selliselt tuleb VÕS § 639 lg-st 1 tuleneva eelduse tõttu käsitleda siduva eelarvena. Hagiavaldusele lisatud e- kirjadest ei nähtu, et kostja oleks töö hindasid sidunud täiendavalt veel töötundidega või millegi muuga. Seega, kui kostja enne laeva remonti võtmist koostas fikseeritud hindadega hinnapakkumise, milles ei seotud tööde maksumust töötundide mahuga, on vastuoluline see, kui kostja hakkas ühepoolselt peale tööde tegemist tasu nõudma väidetavalt töömahu järgi, seda ka varem kokku lepitud tööde osas, samas töömahtu välja toomata. Eespool toodust tulenevalt ei ole võimalik täpselt aru saada, millele tuginedes kostja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille järgne tasu pidi olema selline

13(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 nagu aktis kajastatud. Kostja esitas pelgalt akti, kuid ei esitanud akti koostamise aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, mille alusel summad kujunesid. Juhul, kui summad kujunesid kostja hinnangul töötundide alusel, oleks kostja saanud esitada selgesti lahti kirjutatud arvestuse, millal, kes, millise tööga tegeledes mitu töötundi töötas. Peale selliste faktiväidete esitamist oleks kostjal saanud tekkida vajadus esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Praegusel juhul on kostja esitanud üksnes enda poolt ühepoolselt koostatud akti, mille koostamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud ja mille pinnalt tekib hulgaliselt küsitavusi ja vastuolusid. Juhul, kui neid ei kõrvaldata, oleks töövõtulepingu sisu tuvastamisel aktist lähtumine kaheldav. Nendel põhjustel tuleb ringkonnakohtul asuda seisukohale, et maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel, kui maakohus järeldas, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu kostja poolt koostatud aktis näidatud tööde ja samas toodud hindadega tööde tegemiseks. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul anda menetlusosalistele võimalus kõrvaldada viidatud vastuolu ja maakohtul tuleb uuesti hinnata töövõtulepingu sisu ja see tuvastada.

21.Sellele järgnevalt tuleb maakohtul võtta seisukoht küsimuses, kas vaidlusalune leping oli osadeks jagatav või mitte. See omab tähendust VÕS §116 lg 3 kontekstis. Vastava järelduse tegemine eeldab seda, et kohus annab pooltele võimaluse väljendada vastava järelduse tegemiseks seisukohti. Hageja väitis, et tema huvi oli laeva värvimine ja ta soovis tellida laeva värvimistööd ning kõik muud tööd, mida oli otseselt värvimise jaoks vaja (värvi alla jäävate kereosade keevitustööd vajalikus ulatuses). Hageja käsitles keevitustöid pelgalt nende töödena, ilma milleta laeva keret ei oleks saanud värvida. Selliste keevitustööde tegemiseks oli vaja kere vetikatest ja mustusest ning vanast värvist puhastada. Peale keevitamist tuli kere enne vette laskmist värvida. Need asjaolud viitavad sellele, et vähemalt kere veealuse osa keevitustöid ja värvimistöid ei saanud üksteisest lahutada. Samas võis olla ka muid töid, mille tegemine oli nö lahutatav, st mis ei olnud selliselt seotud, et neid ei oleks saanud eraldi teostada. Hageja tugines sellele, et kostja tõi värvimistööde hinnapakkumises eraldi esile teatud värvimistöödega seotud ettevalmistavad kulud, mis tuli teha sõltumata sellest, kas alus üksnes värvitakse või seda ka keevitatakse. Nii tõi kostja oma varasemas hinnapakkumises esile (t I kd lk 10 jj), et värvimistööde hinna osa on ka aluse väljatõstmine ja veeskamine, väliskorpuse pesemine ja väliskorpuse puhastamine liivapritsiga. Hageja tugines juba hagiavalduses sellele, et hageja pöördus vahetult enne tööde tegemist kostja poole ja viitas kaks aastat vanale hinnapakkumisele ning kostja ei väitnud, et ta on nõus tööd tegema, kuid hind on tõusnud või hinda tuleks arvestada muudel alustel.
22.Samas väitis kostja, et keevitustöid saab ja tuleb käsitleda eraldiseisvate töödena, mis ei moodusta puhastus- ja värvimistöödega lahutamatut tervikut. Samas ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mis sellise järelduse tegemist võimaldaks. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul selleks kostjale võimalus anda. Asja materjalid viitavad sellele, et lisaks kere veealuse osa värvimis- ja puhastustöödele tuli teha veel muid töid, mis ei tarvitsenud olla nimetatud töödega lahutamatult seotud. Kui kostja soovib sellele tugineda, tuleb kostjal asja edasise menetluse käigus selgesti kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saaks järeldada, milliste täiendavate, värvimistöödega mitteseotud tööde tegemises menetlusosalised kokku leppisid. Vastavate asjaolude tuvastamise järel saab võtta seisukoha küsimuses, kas kulud, mis on seotud laeva veest väljatõstmisega, veeskamisega jne, on seotud üksnes värvimistöödega või ka muude töödega. Juhul, kui lepingust sai taganeda üksnes osade tööde osas, tuleb hinnata, milliseid töid taganemine hõlmas.
23.Asja uue läbivaatamise käigus, tuleb maakohtul pöörata tähelepanu sellele, et hinnapakkumine, mille kostja hagejale 2013ndal aastal koostas (t I kd lk 10 jj), sisaldas

14(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 värvimistööde ja puhastustööde osas fikseeritud hindasid, mis viitab sellele, et kehtib eeldus, et vähemalt nende tööde osas koostas kostja siduva eelarve (VÕS § 639 lg 1). Enne seda, kui hageja 2015ndal aastal laeva kostja juurde remonti viis, saatis hageja kostjale 2013nda aasta pakkumisega sisaldava e- kirja ja küsis, kas 2015nda aasta sügisel saaks kostja ette võtta need tööd, millest hageja ja kostja kunagi rääkisid. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks enne laeva remonti viimist teatanud, et nüüd kehtivad oluliselt teistsugused tingimused hinna suuruse või arvestamise metoodika osas. Teiseks, peale tööde tegemist ja peale vaidluse puhkemist kostja poolt ühepooleselt koostatud aktis märkis kostja lisaks algses hinnapakkumises kajastatud kuluartiklitele veel täiendavaid kuluartikleid, mis algses hinnapakkumises ei sisaldunud (t I kd lk 143). Nii nähtub aktis näiteks see, et kostja nõuab hagejalt tasu ka laeva dokis seismise eest 31 päeva eest. Algses kirjavahetuses, millele hageja tugineb, ei ole viidatud sellele, et kostja oleks hinnapakkumises sellist kulu nõudnud. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku, et lisaks laeva väljatõstmisele ja veeskamisele tuleb eraldi tasuda veel ka laeva dokis hoidmise eest tasu. Juhul, kui kostja soovib sellisele tasu kokkuleppele tugineda, tuleb kostjal kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mis sellise kokkuleppe tuvastamist võimaldavad. Vastasel korral viitavad asjaolud pigem sellele, et värvimistööd tuli teha ilma eraldi dokis seismise tasuta. Juhul, kui dokis seismise tasu kokkulepe peaks tõendamist leidma, tuleb maakohtul võtta seisukoht küsimuses, kas kõikide päevade eest tasu nõudmine on põhjendatud, sest hageja tugines maakohtu menetluses sellele, et kostja viivitas tööde tegemisega lubamatult kaua. Juhul, kui kostja soovib tugineda aktis nr 282 toodud kuludele, tuleb kostjal lisaks tõendile (akt t I kd lk 143) esitada ka asjaolud, sh asjaolud, mille alusel võiks kohus selgust saada, kuidas kujunesid aktis kajastatud hinnad just selliseks nagu nad kujunesid. Praegusel juhul on aktis toodud mitmed hinnad esitatud ilma igasuguste selgituste ja põhjenduste ning lahtikirjutusteta. Lihtsalt paušaalselt tasunumbrite nimetamine kostja poolt toetab pigem hageja väidet, et akti puhul on tegemist alusetult kostja poolt ühepoolselt, peale vaidluse tekkimist koostatud nõudega.

24.Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas muud tööd peale kere puhastus- ja värvimistööde ja sellega seotud keevitustööde, olid sellised tööd, mis eeldasid laeva veest välja tõstmist. Kui see nii ei olnud, tuleb lugeda vastavad ettevalmistavad tööd nende tööde hulka, millest hageja on taganenud. Seda eeldusel, et maakohus loeb taganemise kehtivaks.
25.Juhul, kui maakohus peaks asja uue arutamise käigus asuma seisukohale, et lepingust on kas tervikuna või osaliselt kehtivalt taganetud ja juhul, kui kostja soovib tugineda sellele, et tagasitäitmisel tuleb arvestada kasu, mida hageja sai, tuleb kostjal tuua kohtu ette asjaolud ja esitada tõendid, millest saab järeldada, et hageja kasu sai.
26.Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, mis seisnes Tallinnast Hiiumaale ja tagasi sõitmiseks kulutatud kütuse hüvitamises. Hageja tugines nõude esitamisel sellele, et tema eesmärk laeva Tallinnast Hiiumaale viimisel oli värvimistööde teostamine ja need tööd osutusid tema jaoks täiesti kasutuks, mistõttu olid ka laeva kütusekulud kasutud (negatiivne diferents hageja majanduslikus sfääris). Maakohus tugines selle kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel sellele, et hageja tellis kostjalt lisaks värvimistöödele ja värvimistöödega seotud töödele veel muid töid, mille osas hageja etteheiteid ei esitanud. Juhul, kui maakohus peaks asja uue läbivaatamise käigus asuma seisukohale, et leping on osadeks jagatav ja osaliselt lepingust ei taganetud, tuleb hinnata, kas muud tööd, mida teostati, olid sellised, milleks oli kohane laev Hiiumaale viia. Kui see ka nii oli, võib siiski kogu kütuse kulu hüvitamine olla põhjendatud näiteks siis, kui hageja peab laeva värvimistööde tegemiseks

15(16)

Tsiviilasi nr 2-16-5444 uuesti remonti viima. Juhul, kui maakohus peaks asuma seisukohale, et kütusekulu hüvitamise nõue ei saa olla tervikuna põhjendatud, tuleb maakohtul hinnata, kas vastav kahju hüvitamise nõue võiks olla põhjendatud osaliselt.

27.Eespool toodud põhjustel tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb asja uue läbivaatamise käigus läbi viia eespool nimetatud toimingud.
28.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja