Mittetulundusühing Technical Diving Estonia hagi AS Hiiu Kalur vastu 13 495,50 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
14 581,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mittetulundusühing Technical Diving Estonia, registrikood 80292028, asukoht Käokeele 11-3, 11912 Tallinn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind, Advokaadibüroo Kasak & Missik Kostja AS Hiiu Kalur, registrikood 10031183, asukoht Sadama 15, 92412 Kärdla linn, Hiiu maakond Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando, Advokaadibüroo Kaevando ja Partnerid
Kohtuistungi aeg
15.01.2018.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt AS-lt Hiiu Kalur (registrikood 10031183) hageja Mittetulundusühing Technical Diving Estonia (registrikood 80292028) kasuks 3 741,10 eurot.
3.Mõista välja kostjalt AS Hiiu Kalur hageja MTÜ Technical Diving Estonia kasuks viivis alates 04.01.2016.a. kuni 08.02.2018.a. summas 629,02 eurot.
4.Mõista välja kostjalt AS Hiiu Kalur hageja MTÜ Technical Diving Estonia kasuks viivis summalt 3 741,10 eurot alates 09.02.2018.a. kuni tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 72% ulatuses hageja kanda ja 28% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.06.04.2016.a. esitas mittetulundusühing Technical Diving Estonia Pärnu Maakohtule hagi AS Hiiu Kalur vastu 13 495,50 euro ja viivise nõudes. 18.10.2016.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. 16.03.2017.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega Pärnu Maakohtu otsus tühistati ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. 22.06.2017.a. saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtusse.
2.06.10.2017.a. esitatud hagiavalduse täienduses muutis hageja hagi. Kostja hagi muutmisega ei nõustunud. 06.11.2017.a. kohtuistungil ei andnud kohus nõusolekut hagi muutmiseks, kuna puudusid TsMS §376 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis võimaldanuks muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus vaatas hagiavalduse läbi 15.01.2018.a. kohtuistungil. Hageja nõue ja põhjendused
3.06.04.2016.a. esitatud hagi kohaselt pöördus hageja kostja poole saamaks hinnapakkumist tuukri tugikaatri Deep Explorer puhastus- ja värvimistöödele. Töödena pidas hageja silmas laeva pesemist, puhastamist, kruntimist, värvimist. Kostja väljastas hinnapakkumise, mille kohaselt laeva tõstmine dokki ja veeskamine maksis 1000 eurot, väliskorpuse pesu survepesuriga 130 eurot, väliskorpuse puhastamine liivapritsiga 1 250 eurot, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine maksis 540 eurot, sõelutud kuivliiv ja abimaterjalid olid hinnaga 460 eurot. Tööde teostamiseks vajalikud värvid pidi tarnima hageja. Pooled leppisid kokku tööde hinnaks 10 000 eurot. Hageja andis kostjale kaatri üle koos värvide, värvide tootekirjelduse ja nõuetega 01.10.2015.a. Hageja käis 23.10.2015.a kostja juures, et saada informatsiooni teostatud tööde kohta. Ilmnes, et tööd olid teostatud puudulikult, mistõttu tellis hageja AS-lt Teraskompanjon värvimõõdistused. Kostja lubas tööd parandada 1 nädala jooksul. 02.11.2015.a saabus hageja kaatrile järgi, kuid puudusi töös ei olnud kostja kõrvaldanud, mistõttu andis hageja veel täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ning nõudis kaatri äraviimist, mistõttu oli hageja sunnitud kaatri ära viima 09.11.2015.a.
Hageja oli tasunud kostjale tööde eest sularahas 10 000 eurot. Hageja palus kostjal väljastada arve. Kostja vastas 11.11.2015..a, et tööde kogumaksumus on 16 461,60 eurot. Nimetatud kostja väide on ebaõige.
4.16.11.2015.a. edastas hageja kostjale värvimistööde inspektsiooni akti ning andis täiendava tähtaja tööde parandamiseks. Kuna kostja töid ei parandanud, siis esitas hageja 18.12.2015.a. täiendava pretensiooni/taganemisavalduse. Hageja informeeris kostjat, et kui viimane 03. jaanuariks 2016. töid ei teosta, siis loeb hageja ennast lepingust taganenuks, palus üleantu tagastada, hüvitada kahju sh transpordikulud. Kostja vastas hagejale, et tööd on teostatud vastavalt hageja korraldustele ning palus arve tasuda hiljemalt 31.12.2015.a.
5.Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping Tööde teostamiseks ning Tööde hinnaks lepiti kokku 10 000 eurot. Kostja poolt teostatud Töödel ei olnud kokkulepitud omadusi, sest kostja ei teostanud töid, mida hageja kostjalt tellis, samuti on tööd teostatud ebakvaliteetselt. Kostja ei ole laeva puhastanud ega üleni värvinud. Värvkate on ebaõigesti paigaldatud, mistõttu ei laiene värvile ettenähtud garantii. Pinnapuhastuse tase ei vasta värvi tootja poolt esitatud tehnilistele nõudmistele enamusel pinnast. Veovindid on täielikult kaetud Epoxy ja mürkvärvi kihiga. Mürkvärv puudub põhja all suuremas osas. Kuna kostja pidi laeva tervikuna puhastama ja värvima, siis ei vasta töö kokkulepitud tingimustele. Töö ei vasta ka keskmisele kvaliteedile, sest visuaalselt on näha, et värvkate on ebaühtlane.
6.Töövõtja vastutab VÕS § 642 lg 1 alusel töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 646 lg 1 kohaselt on hageja nõudnud kostjalt puuduste likvideerimist, kuid kostja ei ole töös esinevaid puudusi likvideerinud. VÕS § 647 lg 1 ja 3 tulenevalt taganes hageja lepingust 18.12.2015.a. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja nõuab kostjalt 10 000 euro tagastamist. Hageja ei ole kostjalt midagi saanud, sest kostja ei ole kokkulepitud töid teostanud.
7.Lisaks on hageja kandnud kostja lepingurikkumise tõttu täiendavaid kulusid värvikulude näol summas 2 695,50 eurot ning laeva transportimisega seotud kulusid Tallinnast Hiiumaale ja tagasi summas 800 eurot.
8.Juhul, kui hagi ei ole võimalik rahuldada täies ulatuses taganemise alusel, siis palub hageja 10 000 eurot välja mõista kahjuna.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 04.01.2016.a. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
10.06.10.2017.a. esitatud hagi täienduses oli hageja seisukohal, et tema eesmärk oli suunatud tulemusele – saada tagasi tervikuna ülevärvitud laev ehk hageja tellis kostjalt kõik tööd, mis on vajalikud laeva värvimistööde teostamiseks. Kuna hageja tellis kõik tööd, mis on vajalikud puhastus-ja värvimistööde teostamiseks, siis on ta kõikidest nendest töödest taganenud. Hageja leiab, et leping ei ole jagatav ja hageja on lepingust tervikuna taganenud. Juhul, kui kostja leiab, et ta on teinud lisatöid, mis ei ole seotud laeva puhastuse ja värvimisega, lasub tõendamiskoormus kostjal.
11.hageja on VÕS § 88 lg 1 järgi määranud, et 10 000 eurot on ta tasunud puhastus- ja värvimistööde eest.
12.Hageja on seisukohal, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves algselt summas 4 056 eurot ja seejärel leppisid pooled kokku siduvas eelarves 10 000 eurot. Kostja vastuväited
13.Kostja ei nõustunud hagi muutmisega, mida hageja tegi 06.10.2017.a. menetlusdokumendis ning palub need uued väited asja lahendamisel jätta tähelepanuta.
14.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et hageja tellis kostjalt puhastus- ja värvimistööd nö võtmed kätte paketina, mis hõlmas kõiki töid, mis olid vajalikud värvimistööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kostja esitas hagejale 04.09.2013.a. hinnapakkumise konkreetsete puhastus- ja värvimistööde kohta, kusjuures puhastustööd piirdusid üksnes laeva väliskorpusega ja värvimistööd üksnes laeva veealuse osaga. 2014.a. märtsis esitas hageja päringu keevitustööde tegemise võimalikkuse ja maksumuse kohta. Seega oli hageja teadlik, et kostja 04.09.2013.a. hinnapakkumine ei sisaldanud keevitustöid. 20.08.2015.a elektronkirjas teatas hageja, et lisaks 2013 aasta hinnapakkumises nimetatud töödele lisandub ka veel muid töid. Seega seisuga 20.08.2015.a. oli endiselt lahtine hageja poolt tellitavate tööde täpne sisu ja maht. 31.08.2015.a teatas hageja, et soovib kostjalt järgimiste tööde tegemist – kogu laevakere ja laevateki puhastamist liivapritsiga ja värvimine, laevapõhja värvimine mürkvärviga, laevakerega seotud keevitustööd, võlli eemaldamisega seotud tööd sh keevitustööd. 01.10.2015.a andis hageja laeva kostjale tööde teostamiseks üle. Siis sai kostja esmakordselt vaadata laevakere üle. Kuni 01.10.2015.a ei olnud kostja teadlik laeva tegelikust seisukorrast ning seetõttu on ilmselgelt ebamõistlik väita, et kostja oleks hagejaga kokku leppinud nö võtmed kätte paketi maksumuses. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast laeva üleandmist loobunud 31.08.2015.a. elektronkirjas tellitud töödest. 05.10.2015.a. elektronkirjas teatas hageja, et laeva ahtris on metall kulunud, seega tuleb teha täiendavaid keevitustöid. Tunnistaja N. L. ütlustest nähtub, et pärast tööde alustamist tellis hageja kostjalt täiendavalt veel ankruseadme ja kütusetorustiku paigaldamisega seotud tööd, sh keevitustööd. Seega on tõendatud, et hageja ei tellinud kostjalt töid nö võtmed kätte paketina, vaid konkreetsed puhastus-, keevitus- ja värvimistööd ning muud tööd, mis ei seondunud otseselt puhastus- ja värvimistöödega.
15.Hageja esitas kostjale päringu keevitustööde võimalikkuse kohta ca 6 kuud pärast kostja poolt värvimistööde hinnapakkumise saamist. Hageja tellis esialgsed keevitustööd 31.08.2015.a. ning pärast tööde alustamist tellis hageja veel keevitustöid. Seega hageja väited, et 04.09.2013.a. hinnapakkumine sisaldas kõiki keevitustöid, on ilmselgelt meelevaldne, eriti arvestades et osad keevitustööd ei olnud üldse seotud puhastus- ja värvimistöödega.
16.Pooled ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku siduvas eelarves VÕS § 639 tähenduses. Pooled ei leppinud kokku siduvas eelarves summas 4 056 eurot ega ka 10 000 eurot. Tunnistajate N L ja R G ütlustest nähtub, et hageja tasus teostatud tööde eest sularahas ositi vastavalt teostatud tööde mahule. Tunnistaja R. G ütlustest nähtub, et pooltel oli kokkulepe töötunni hinnas 28 eurot. See kinnitab, et pooled ei olnud kokku leppinud tööde kogumaksumuses.
Kohtuotsuse põhjendused
17.Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks, mida hageja tegi 06.10.2017.a. kohtule esitatud hagi täiendustes. Kohus ei nõustunud hagi muutmisega /III kd tl 73-74/. Kohus menetleb hagi esitatud kujul.
18.Esmalt tuvastab kohus, milles pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppisid. Hagi punktidest 1.1.-1.3. järeldub, et pooled leppisid kokku tuukri tugikaatri Deep Explorer puhastus- ja värvimistööde tegemises, milleks olid laeva pesemine, puhastamine, kruntimine, värvimine. Tööde hind kokku oli 10 000 eurot. Kostja on 04.09.2013.a. edastanud hagejale tellitud tööde hinnad, mille kohaselt laeva tõstmine dokki ja veeskamine maksis 1 000 eurot, väliskorpuse pesemine 130 eurot, väliskorpuse pesemine liivapritsiga 1 250 eurot, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine 540 eurot, sõelutud kuivliiv, abimaterjalid 460 eurot. Kokku 3 380 eurot, koos käibemaksuga 4 056 eurot /I kd tl 10/. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid, et eelpool nimetatud tööd ta kostjalt tellis. Hageja tugineb hagi punktis 1.2. asjaolule, et pooled pidasid läbirääkimisi ja said kokkuleppele, et laev tuuakse kostjale tööde teostamiseks 2015.a. sügisel. Tõendina viitab hageja T E elektronkirjadele 04.09.2015 ja 28.08.2015.a.. Kohtule esitatud elektronkirjad tõendavad, et hageja esindaja T U kirjutas 20.08.2015.a. kostja esindajale T E’le ja küsis, kas 04.09.2013.a. kirjas viidatud töid on võimalik teha, samuti on kirjas viidatud, et lisandub veel muid töid. Seega ei saa töövõtulepingu eseme tuvastamisel aluseks võtta vaid hageja poolt viidatud kahte elektronkirja. Hageja enda 20.08.2015.a kirjast nähtub, et lisaks kostja poolt 04.09.2013.a. hinnapakkumises tehtud töödele soovis hageja veel teisigi töid, mida ta ei konkretiseerinud / I kd tl 10/. Poolte kirjavahetusest, mis on peetud 2014 aasta märtsis nähtub, et hageja soovib keevitustöid /I kd tl 11/. Seega ei pea kohus usutavaks hageja väiteid, et tööd, milles pooled kokku leppisid sisaldusid vaid 04.09.2013.a elektronkirjas. Hageja väited kummutab ka hageja enda sisukoht, et tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 10 000 eurot. Kostja tegi hinnapakkumise summas 4 056 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud mõistlikku selgitust ega veenvat põhjendust, miks pooled leppisid kokku 04.09.2013.a. kostja poolt edastatud hinnapakkumises märgitud tööde hinnaks 10 000 eurot, mis on ligikaudu 2,5 korda kallim kui algne hinnapakkumine.
19.Kohus nõustub kostjaga, et seisuga 20.08.2015.a ei olnud pooled veel kokku leppinud tööde mahtu, mida kostja pidi teostama. Seda kinnitab hageja esindaja T U poolt 31.08.2015.a saadetud elektronkiri, milles soovitakse kostjalt keevitustöid, lisandunud on kogu laevakere ja laevateki puhastamine liivapritsiga ja värvimine, laevapõhja värvimine mürkvärviga, võlli eemaldamisega seotud tööd. Kirjas on märge, et need on praegu teada soovid ja tööd /III kd tl 55/. Eeltoodust tuleneb, et hagejal olid konkreetsed soovid ja ta teadis, milliseid töid ta kostjalt tellib. Samuti nähtub hageja kirjast, et seisuga 31.08.2015.a. ei pruukinud need olla lõplikud tööd, mida hageja kostjalt tellis.
20.Hageja andis kostjale laeva tööde teostamiseks üle 01.10.2015.a. ja kuni laeva toomiseni Hiiumaale ei olnud kostja laeva näinud. 20.09.2016.a. kohtuistungil võttis hageja need faktiväited õigeks /II kd tl 75/. Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et puudub mõistlik põhjendus, miks kostja töövõtjana oleks pidanud kokku leppima tööde hinnas summas 10 000 eurot veel enne, kui kostja laeva nägi ja sai hinnata tegelikku tööde mahtu.
Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud lõplikku tööde mahtu ka laeva üleandmisel 01.10.2015.a, sest 05.10.2015.a. elektronkirjas kirjutab hageja, et laeva ahtris on metall kulunud. Vaja arvatavasti peale keevitada, ahtripeegli alumine osa, laeva laius ja ca 40 cm kõrgus /I kd tl 12/. Elektronkirjad, millele kohus on viidanud otsuse punktides 18-20 kinnitavad, et hageja ei tellinud kostjalt töid nö võtmed kätte paketina. Hageja tellis konkreetseid puhastus- ja värvimistööd ning keevitustööd ja muid tööd.
21.Laeva üleandmise ajal 01.10.2015.a. oli hageja tellinud minimaalselt tööd, mis on märgitud 04.09.2013.a, 25.03.2014.a., 20.08.2015.a., 31.08.2015.a. elektronkirjades. Kostja on tõendanud, et 05.10.2015.a lisandus keevitustöid.
22.Kohtu eelistungil 22.08.2016.a. on hageja selgitanud, et sõlmiti töövõtuleping, mis hõlmas laeva puhastustöid ja uute värvikihtide peale kandmise töid /II kd tl 7/. Samal eelistungil oli hageja seisukohal, et spetsiifilisi töid ei tellitud. Hageja on seisukohal, et töövõtuleping sõlmiti 01.10.2015.a. Pooltel käisid läbirääkimised metalli osas, kuid värvi osas saavutati kokkulepped ikkagi oktoobris 2015.a. Keevituse osas kokkuleppeid ei ole, sest hinnapakkumine jäi 2013 aasta septembri juurde. Tööde nimetus jäi 2013. aasta juurde, kuid hinnad olid muutunud. Lõplik kokkulepe oli 01.10.2015.a. Muutunud oli laeva puhastustööde ja värvitööde hind. Hageja soovis, et laev saaks uue värvikorra ning 01.10.2015.a. lepiti kokku hind, see oli 10 000 eurot. Seda, kas tööd hõlmavad kõiki töid selle hinna eest hageja ei tea /II kd tl 8-9/. 20.09.2016.a kohtuistungil oli hageja seisukohal, et ta tellis puhastus- ja värvimistööd, sisuliselt tellis nö võtmed kätte paketi. Hageja soovis tagasi saada puhastatud, värvitud ja korrastatud laeva. Tööde hinnaks lepiti kokku 10 000 eurot /II kd tl 73/.
23.Tunnistaja N L ütluste kohaselt alguses nõuti hästi vähe töid, ainult veealuse osa puhastamist. Pärast tuli terve laeva puhastamine, laeva teki puhastamine ja lukksepa tööd. Enne tööde alustamist oli kokkulepe, et laev tuleb slippi vedada, üles tõsta, liivapritsiga alumine osa ära puhastada ja laeva veealune osa värvida. Kui tööd juba käisid, siis tuli järjest juurde keevitustöid ja lukksepa töid. Keevitustöid telliti pidevalt juurde. Juurde telliti ankruseadme ja kütusetorustiku paigaldamine. Töid käis juurde tellimas R G. Ta käis töid üle vaatamas ja tõi kokku 10 000 eurot. Raha oli veel juurde vaja, kuid ta ütles, et rohkem ei maksa. Tööde kogumaksumus oli 16 000 eurot. Tunnistaja N. L rääkis tellijale tööde mahust, kui mingeid töid juurde telliti, selgitas tunni hinda. Enne tööde tegemist räägiti omavahel kokku, ta lubas kindlasti selle töö ära maksta /II kd tl 78-82/.
24.Tunnistaja R G ütluste järgi telliti laeva puhastus- ja värvimistööd. Kokku oli lepitud nö võtmed kätte pakett, laev puhtaks ja värvi alla. Algselt oli kokku lepitud, et hind jääb nelja kuni viie tuhande vahele. Hind suurenes kogu aeg. N L helistas kogu aeg ja küsis raha juurde, rääkis kogu aeg mingitest lisatöödest. Kokku lepiti konkreetsetes töödes – laeva puhastamine ja värvimine. Osaliselt telliti ka keevitustöid. Tagaahtri seina keevitustööd telliti siis, kui laev üle anti. Need olid ainukesed tellitud keevitustööd. Tehti ka teisi keevitustöid, kuid nende eest ei tulnud tasuda, sest need kulusid puhastus- ja värvimistööde hulka. Ka laeva põhja pesu ei olnud tellitud. Puhastus- ja värvimistööde tegemisel lepiti kokku hinnaks 4 000 eurot millegagi. Kui laev üle anti ja töödega alustati, siis tellimusi jooksvalt enam ei tehtud. Tööde kooskõlastamine ja ülevaatamine käis nii, et iga etapi ülevaatusele eelnes N. L kõne ja raha küsimine, mille peale
tulin Hiiumaale koos rahaga, vaatasime töö üle ja käis arveldamine. Hind oli 4 000-5 000 euro vahel, aga N L pressis kogu aeg raha välja, kogu paketi maksumus oli 10 000 eurot. Viimase osa rahast maksis N L kätte siis, kui sunniti laeva ära viima. Hageja tahtis, et tööd saaks tehtud, aga mitte sellises konditsioonis ja mahus. Kogu paketi maksumus oli 10 000 eurot. Kui vaadata 2013 kirjavahetust, siis hinnad olid 4 000-5 000 euro vahel. Võlgu oldi puhastus- ja värvimistööde eest. Tööde kogumaksumus oli 12 000 eurot. Tellitud tööde hind muutus. See, mis elektronkirjas kokku lepiti muutus kogu aeg. Iga kord, kui N. L raha küsis, küsisin temalt töötunni hinnet ja selliseid asju. Töötunni hind lepiti poolte vahel kokku, see oli 28 eurot tunnis /II kd tl 83-87/.
25.Kohus, hinnates kirjeldatud tõendeid, leiab, et pooled ei sõlminud töövõtulepingut enne kui 01.10.2015.a so päeval, mil laev toodi Hiiumaale tööde teostamiseks. Kohus loeb tõendatuks, et 01.10.2015.a seisuga sõlmiti töövõtuleping poolte vahel alljärgnevate tööde teostamiseks. Laeva tõstmine dokki ja veeskamine, väliskorpuse pesu survepesuriga, väliskorpuse puhastamine liivapritsiga, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine. Kogu laevakere ja laevateki puhastamine liivapritsiga ja värvimine, laevapõhja värvimine mürkvärviga, laevakerega seotud keevitustööd, võlli eemaldamisega seotud tööd sh keevitustööd. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud tellitud tööde maht ei olnud lõplik. 05.10.2015.a. tellis hageja juurde täiendavaid keevitustöid, mis olid seotud laeva ahtris kulunud metalliga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 01.10.2015.a. sõlmiti poolte vahel töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses, kuid lõplikku tööde mahtu kokku ei lepitud. Hageja väide, et tegemist oli nö võtmed kätte paketiga, kus hageja tellis kostjalt aeva puhastusja värvimistööd ning tööd, mis olid vajalikud puhastus- ja värvimistööde teostamiseks, on ümber lükatud hageja enda elektronkirjadega 25.03.2014.a., 20.08.2015.a, 31.08.2015.a ja 05.10.2015.a. Tunnistaja R G ütlustega, et lisaks puhastus- ja värvimistöödele telliti juurde keevitustöid, mis tunnistaja ütluste kohaselt ei kuulunud nö võtmed kätte paketti. Tunnistaja on andnud ütlusi, et juurde telliti tagaahtri seina keevitustööd. Tunnistaja N L ütluses tõendavad, et peale laeva üleandmist 01.10.2015.a tellis hageja juurde keevitustöid. Elektronkirjad ja tunnistajate ütlused lükkavad ümber hageja väited nö võtmed kätte paktist. Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et hageja tellis puhastustööd, värvimistööd, keevitustööd ja muud tööd, mis olid vajalikud, arvestades laeva seisukorda.
26.Kohus leiab, et puhastus- ja värvimistööde hulka ei kuulunud keevitustööd töövõtulepingu sõlmimisel. Kõiki keevitustöid käsitleti eraldi töödena. Seda kinnitavad hageja 25. 03. 2014.a, 31.08.2015.a. ja 05.10.2015.a. elektronkiri, kus keevitustööd on eraldi välja toodud. Hageja möönis 06.11.2017.a. kohtuistungil, et tellis laeva puhastus- ja värvimistööd, mis võisid hõlmata keevitustöid, mis olid vajalikud laeva puhastamiseks /III kd tl 70/. Hageja tellis 31.08.2015.a. kirjaga laevakerega seotud keevitustöid, uute plaatide peale keevitamise, uute tsinkide peale keevitamise vanade asemele, keskmise mootori võlli eemaldamise ning ava kinni keevitamise. Tegemist ei ole töödega, mis oleks hõlmatud laeva puhastus- ja värvimistöödega. Need on suuremahulised tööd, mida oli vaja R G ütluste kohaselt laevakere kaitseks /II kd tl 84/.
27.VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja on esitanud erinevaid sisukohti, millises eelarves pooled kokku leppisid. Hageja selgituste kohaselt lepiti algselt kokku siduvas eelarves summas 4 056 eurot ja siis oli siduv
eelarve 10 000 eurot. Siduv eelarve ei kaotanud tähtsust. Konkreetselt lepiti kokku 10 000 eurot /III kd tl 71/. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping mitte enne kui 01.10.2015.a. Seega hageja väited, et kokku lepiti siduvas eelarves summas 4 056 eurot, ei ole tõendatud. 4 056 eurot oli kostja hinnapakkumine töödele, mis on viidatud 04.09.2013.a. kostja elektronkirjas. Hinnapakkumise alusel pooled töövõtulepingut ei sõlminud, mida kinnitab hageja elektronkiri 20.08.2015.a., milles hageja märgib, et lisaks varasemalt tehtud tööde hinnapakkumisele lisandub veel teisigi töid. 31.08.2015.a. kirjas märgib hageja, et need on sel ajahetkel teada tööd ja soovid.
28.Kohus leiab, et pooled ei leppinud kokku töö eelarves summas 10 000 eurot, mis on kostjale töövõtjana siduv. Kostja nägi laeva 01.10.2015.a. Tunnistaja N L ütlustega on tõendatud, et töödega alustamisel olid tööde maht väiksem. Tööde tegemise käigus tuli järjest juurde keevitus- ja lukksepa töid. Lisatöid käidi hageja poolt järjest juurde tellimas. Töid käis tellimas R G. Kui telliti juurde mingit tööd, siis selgitas tunnistaja tunnihinda. Kokku lepiti töötunni hind. Enne tööde tegemist räägiti omavahel kokku. Hageja lubas kindlasti töö ära maksta. Tunnistaja R G ütlustega on tõendatud, et tööde hind muutus. Iga kord, kui N L raha küsis, küsis ta töötunni hinnet. Töötunni hind oli kokku lepitud, see oli 28 eurot tunnis. Mõlemad tunnistajad andsid ütlusi, et kokku lepiti töötunni hind 28 eurot. Arvestades, et hageja tellis 05.10.2015.a. kirjaga juurde keevitustöid ning pooltel oli kokkulepe töötunni hinna osas summas 28 eurot tund, ei ole põhjendtaud asuda seisukohale, et pooled leppisid 01.10.2015.a. kokku siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 mõttes summas 10 000 eurot. Tõendatud on töötunni hind, et hageja tellis pärast töövõtulepingu sõlmimist töid juurde ning tunnistaja N. L ütlustega on tõendatud, et pooled said kokkuleppele, et hageja tasub kõikide tehtud tööde eest. Seetõttu on kohtul alust asuda seisukohale, et tööde lõplikus hinnas pooled enne tööde alustamist kokku ei leppinud. Tööde lõplik hind pidi selguma pärast seda, kui oli selge, milliseid töid hageja lõplikult soovis tellida.
29.Kostja on kohtule esitanud akti nr 282, mis on käsitletav dokumentaalse tõendina /I kd tl 143/. Kuigi akt on kostja poolt allkirjastatud ning koostatud pärast kostja poolt tööde teostamist, ei tähenda see, et nimetatud akti ei saaks käsitleda tõendina. Hageja ei eita, et tema poolt tellitud tööd võisid hõlmata akti positsioonides 1-9, 11 ning 13-14 nimetatud töid. Samas on hageja seisukohal, et ta neid töid tellinud ei ole. Hageja leiab, et ta tellis kostjalt tööd, mis olid vajalikud puhastus- ja värvimistööde teostamiseks ja on kõikidest nendest töödest taganenud /III kd tl 37-38/.
30.Kohus on tuvastanud, et hageja tellis puhastus- ja värvimistööd ning keevitustööd ja muud tööd. Samuti on kohus tuvastanud, et tegemist ei olnud siduva eelarvega ning hageja pidi tasuma kõikide tellitud tööde eest, kokku oli lepitud tunnitasus. Hageja väidetel ta ei tea, kas kõik aktis nimetatud tööd tehti ja kui tehti, siis olid need kasutud ja osad tööd tegemata.
31.Akti positsioonis nr 1 on märgitud laeva tõstmine ellingule ja veeskamine. Kohus on seisukohal, et nimetatud tööd olid vajalikud, teostamaks hageja poolt tellitud töid. Ei ole võimalik teha laeva puhastus- ja värvimistöid ning keevitustöid, eriti kui tööd hõlmasid ka veealust osa ilma laeva ellingutele tõstmata ning veeskamata. Hageja on nimetatud töö tellinud oma 20.08.2015.a. kirjaga.
32.Laeva korpuse survepesu on hageja poolt tellitud 20.08.2015.a. elektronkirjaga. Nimetatud kirjalik tõend lükkab ümber tunnistaja R G ütlused, et laeva põhja pesu ei tellitud. Hageja on ise hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et ühe tööna tellis ta laeva väliskorpuse pesu. Laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga on hageja poolt tellitud 20.08.2015.a. elektronkirjaga. Teki ja tekimehhanismide puhastamine on hageja poolt tellitud 31.08.2015.a. elektronkirjaga. Tekiosa keevitustööd, ankrutõstja, kütusetäite seade on tellitud hageja poolt 25.03.2014.a, 31.08.2015.a elektronkirjadega ning tõendatud tunnistaja N L ütlustega. Väliskorpuse kruntimine, värvimine, veeliini märkimine on hageja poolt tellitud nii 04.09.2013.a kui ka 31.08.2015.a. kirjaga. Korpuse tagaseina mõõdistamine ja keevitustööde tellimine on tõendatud hageja 31.08.2015.a elektronkirjaga ja 05.10.2015.a elektronkirjaga.
33.Roolilehtede mõõdistamine, juurdekeevitus. Hageja ei eita, et nimetatud töö võis olla vajalik tema poolt tellitud tööde teostamiseks.
34.Tekipealse osa ja mehhanismide kruntimine ja värvimine. Tööde tellimine on tõendatud hageja elektronkirjaga 31.08.2015.a. Peamasina võlli eemaldamisega seotud tööd on hageja tellinud 31.08.2015.a elektronkirjaga ning seda tõendab hageja poolt esitatud taganemisavaldus /I kd tl 57/. Hageja ei eita, et laev seisis dokis, kuid hageja hinnangul oli see kasutu. Hageja hinnangul tulnuks tööd ära teha 8-10 päeva jooksul. Laeva dokki tõstmise tellimine on tõendatud hageja 04.09.2013.a elektronkirjaga.
35.Sõuvõlli kaelte, laagrite kontrollmõõdistamine. Tööde tellimise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, mida kostja möönis /III kd tl 49/.
36.Protektor Zn – 3,5 kg vahetusega. Tööde tellimine hageja poolt on tõendatud 25.03.2014.a ja 31.08.2015.a. elektronkirjaga. Kulumaterjalide liiv, lehtmetall, elektrood, diiselkütus tellimine on tõendatud 04.09.2013.a. elektronkirjaga.
37.Kohus on seisukohal, et tõendamata on hageja poolt akti positsiooni punktis 12 nimetatud tööde tellimine. Kõik muud tööd on hageja kostjalt tellinud.
38.Järgnevalt hindab kohus, millise hinnaga hageja kostjalt töid tellis, sest tõendatud on, et pooled ei ole kokku leppinud ei siduvas ega mittesiduvas eelarves.
39.Laeva tõstmine ellingutele ning dokis seismine on kokku summas 1 465 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks vaidlustanud kostja hinnapakkumise osas, mis puudutab laeva tõstmist dokki ja veeskamist summas 1000 eurot. Mis puudutab laeva hoidmist dokis 31 päeva vältel, siis on kohus seisukohal, et arvestades hageja poolt tellitud tööde mahtu ning seda, et töid telliti veel 05.10.2015.a., ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et tööd oleks pidanud olema valmis 8-10 päeva jooksul, mida väidab hageja. Tunnistaja R G ütluste kohaselt arvas tunnistaja, et tööde maht on 10 päeva. Samas on tunnistaja tööde mahu hindamisel tuginenud vaid tööle – laev puhtaks ja värvi alla /II kd tl 83-84/. Tõendatud on, et hageja tellis juurde keevitustöid. Taganemisavalduse kohaselt kontakteerus kostja hagejaga 30.10.2015.a ja teatas tööde lõpetamisest. Hageja saabus laevale järgi 02.11.2015..a, kuid laeva viis hageja ära
09.11.2015.a. Seega on kostja põhjendatult arvestanud dokis seismise eest raha päevade eest, mil kostja laeval töid teostas. Arvestades kostja 04.09.2013.a hinnapakkumist pidi hageja olema teadlik, et töid tehakse nii, et laev on dokis ja sellele hageja vastuväiteid ei esitanud. Hageja ei ole vaidlustanud, et dokis seismise tasu 1 päeva eest on 15 eurot Seega on põhjendatud kostja tasu summas 1 465 eurot.
40.Hageja ei ole vaidlustanud laeva väliskorpuse pesu summas 130 eurot, kui kostja tegi hagejale hinnapakkumise 04.09.2013.a. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et pooltel oli saavutatud kokkulepe väiskorpuse pesu osas summas 130 eurot.
41.Laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga on akti kohaselt 1 865 eurot. Hageja tellis kogu laeva puhastamise liivapritsiga. Esialgselt telliti vaid väliskorpuse puhastamine hinnaga 1 250 eurot, mitte aga kogu laeva puhastamine. Arvestades lisandunud töö mahtu ei ole alust arvata, et kogu laeva puhastamine tulnuks kostjal teha hinnaga, mis sisaldas ainult väliskorpuse puhastamist. Seega loeb kohus põhjendatuks kogu laeva puhastamise maksumuse liivapritsiga summas 1 865 eurot.
42.Hageja on tellinud teki ja tekimehhanismide puhastamise. Töötasu oli pooltel kokku lepitud 28 eurot tunnis, mis on tõendatud R G ütlustega. Kostja on menetlusdokumendis märkinud, et puhastus- ja värvimistööde tunnihind on 25 eurot /III kd tl 99/. Kuna kostja ise tugineb puhastus- ja värvimistöödel sellele, et tunnihind on odavam, kui tunnistaja ütlusega on tõendatud, siis võtab kohus aluseks kostja poolt märgitud tunni hinna summas 25 eurot. Keevitustööde osas tugineb kostja tunnistaja R. G ütlustele, et tunnitasu oli 28 eurot tunnis.
43.Hageja oli 15.01.2018.a. kohtuistungil seisukohal, et kostja on 11.12.2017.a. menetlusdokumendis lihtsalt mugavalt lisanud tunnid, mis töö tegemiseks kulus, kuid hageja on seisukohal, et see on ülepaisutatud ning mahtu on lihtsalt juurde lisatud /III kd tl 107-108/. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja ei ole mitte üheski positsioonis konkreetselt väljendanud, millises osas kostja poolt märgitud töötunnid on üle paisutatud. Tunnistaja N L ütlustega on tõendatud, et laeva kere seisukord oli väga halb, värvi alt oli hästi roostes. Tunnistaja R. G andis ütlusi, et laeva kere oli roostes. Samuti andis tunnistaja ütlusi, et N. L teavitas teda laeva halvast olukorrast, mistõttu tööde tegemine venis ja tööd kallinesid /II kd tl 84/. Seetõttu ei ole alust kahtluse alla seada kostja poolt märgitud töötunde, mis kulus tööde tegemiseks. Arvestades hageja poolt tellitud keevitustööde mahtu ning asjaolu, et hageja ei ole mitte ühegi keevitustöö juures väitnud, et mingi konkreetse töö tegemiseks ei kulu kostja poolt näidatud aeg, siis ei ole põhjendatud kahtluse alla seada kostja poolt esitatud aega ühe või teise töö tegemiseks. Kohus arvestab, et võrreldes esialgse hinnapakkumisega muutus oluliselt ka puhastus- ja värvimistööde maht. Hageja üldsõnaline väide, et kostja on ülepaisutatult näidanud aega, mis kulus tööde tegemiseks, ei ole asjakohane. Kostja töötunni hinna puhul arvestab kohus puhastus- ja värvimistööde hinnaks 25 eurot ja keevitustööde hinnaks 28 eurot. Protektorite puhul on tunnistaja N. L ütlustega tõendatud, et paigaldati 5 kilogrammised protektorid, mis eelnevalt hagejaga oli läbi räägitud ning kes nõustus nende paigaldamisega /II kd tl 81/. Eeltoodud põhjendustel loeb kogus tõendatuks, et kogu tööde maksumus oli 13 082 eurot, millele, lisandub käibemaks. Aktis 282 nimetatud tööde maksumuse hindamisel ei ole kohus arvestanud positsioonis 12 nimetatud sõuvõllikaelte ja laagrite kontrollmõõdistamist, mille kohta tõendeid esitatud ei ole. Samuti ei arvesta kohus positsioonis 8 nimetatud roolilehtede mõõdistamise ja juurdekeevitusega. Nimetatud osas on hageja väitnud, et töid teostatud ei ole
ja kostja on möönnud, et tõendeid esitatud ei ole /III kd tl 39, 52/. Käibemaksu osas ei ole hageja võtnud seisukohta oma 06.10.2017.a menetlusdokumendis. 11.12.2017.a menetlusdokumendi punktis 2.16 väidab hageja, et kuna kostja ei ole hagejale arvet esitanud, siis ei ole kostja riigile käibemaksu tasunud. Kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, seega ei saa kostja tugineda väitele, et hageja on kostjale võlgu käibemaksu osas /III kd tl 92/. Hageja vaatamata sellele, et ta esitas korduvalt menetlusdokumente ei ole siiski võtnud selgeid seisukohti tuvastamist vajavate asjaolude osas, milleks on muu hulgas ka küsimus, kas hind sisaldas käibemaksu või tuli see juurde arvestada. Arvestades hageja poolt 11.12.2017.a. menetlusdokumendis väidetut asub kohus seisukohale, et põhjendatud on käibemaksu lisamine tööde hinnale, sest kostjal on kohustus tasuda käibemaksu ning hageja seisukoht käibemaksu osas põhineb väitel, et kostja ei ole arvet esitanud. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus kogu tööde maksumuseks koos käibemaksuga 15 698,40 eurot.
44.Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole osadeks jagatav. Kostja leiab, et tegemist oli eraldiseisvate töödega, eristada tuleb puhastus- ja värvimistöid ning keevitustöid. Kohus nõustub kostja väidetega selles, et leping on osadeks jagatav. Seda tõendab esialgne hinnapakkumine, mis on tehtud vaid osadele värvimistöödele, mis on seotud laeva väliskorpuse ja veealuse osaga. Seega on osadeks jagatavad ka puhatus- ja värvimistööd. Hiljem telliti eraldi juurde nii keevitustööd kui kogu laeva puhastus- ja värvimistööd.
45.Hageja on taganenud kogu lepingust /I kd tl 56-58/. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingust võib taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et taganemise aluseks olevad asjaolud peavad kajastuma taganemisavalduses. Taganemisavalduse kohaselt tellis hageja värvimistööd sh laeva pesemine, puhastamine, kruntimine ja värvimine. Hageja tõi taganemisavalduse punktis 5 välja, millised tööd ei vastanud lepingutingimustele. Need olid puudused pinnapuhastuse tasemes ja värvimistöödes. Lisaks oli hageja seisukohal, et kaatrilt on ebaõigest eemaldatud võll, mistõttu ei ole seda võimalik enam kasutada, millega on tekkinud kahju summas 2000 eurot. Kostja oli teadlik, et hageja soovib eemaldatud osad võõrandada. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud, siis nõudis hageja kostjalt tööde eest tasutud 10 000 euro tagastamist, ebaõigesti eemaldatud võlli kahju hüvitamist summas 2000 eurot, sõidukulude hüvitamist summas 800 eurot ja värvikulude hüvitamist summas 2 695,50 eurot.
46.Hageja on taganenud lepingust seoses puhastus- ja värvimistöödega. Võlli eemaldamise osas on hageja märkinud, et eemaldatud võlli ei olnud võimalik enam kasutada ning kostja oli teadlik, et hageja soovib eemaldatud võlli võõrandada. Kuna leping on jagatav osadeks nii värvimistööde, keevitustööde ja muude tööde osas, siis tuleb hinnata, kas oli põhjendatud kogu lepingust taganemine. Hageja ei ole taganemisavalduses ega menetluse käigus viidanud puudustele keevitustöödes ning asjaoludele, mis annaks aluse kaaluda, kas keevitustööde osas on kostja oluliselt lepingutingimusi rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et keevitustööde osas on kostja lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu lepingust taganemine tühine keevitustööde osas, sest puudub seaduses sätestatud alus. Hageja ei ole taganemisavalduses viidanud puudustele seoses võlli eemaldamisega seotud töödele. Hageja hinnangul ei ole võll pärast eemaldamist sellises olukorras, et seda saaks võõrandada, kuid kahju nõuet hageja esitanud ei ole. Seega tuleb asuda
seisukohale, et akti positsioonis 10 märgitud peamasina võlli eemaldamisega seotud tööd olid tehtud nõuetekohaselt, mistõttu puudub seaduses sätestatud alus selles osas lepingust taganemiseks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ega taganemisavalduses tuginenud puudustele keevitustöödes. Tühine on lepingust taganemine akti positsioonides nr 5, 7, 10 ja 13 nimetatud töödest. Hagejal tuleb nimetatud tööde eest tasuda 5997 eurot (1 832+1 858+ 1557+ 750), millele lisandub käibemaks, kokku 7 196,40 eurot.
47.Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja 23.10.2017.a. menetlusdokumendi p 6.8. esitatud seisukohale, et laeva ellingule tõstmise, veeskamise ja dokis seismise kulud oleks kaasnenud ka siis, kui hageja oleks tellinud vaid keevitustööd. Samuti on transpordikulud vajalikud summas 800 eurot. Poolte kokkuleppest nähtub, et laevale tulid tööd teha Hiiumaal, mis on tõendatud poolte kirjavahetusega 28.08.2015.a., 04.09.2013.a. ja 31.08.2015.a. Seega ei ole põhjendatud hageja taganemine lepingust akti nr 282 positsioonides nr 1 ja 11 nimetatud töödes kokku summas 1 758 eurot koos käibemaksuga.
48.Puhastus- ja värvimistööde maksumus akti positsioonide nr 2, 3, 4, 6, 9 ja 14 alusel koos käibemaksuga on 6 744 eurot. Hageja on nimetatud töödest taganenud ning tõendina on kohtule esitatud „Deep Explorer“ värvimistööde inspektsioon /I kd tl 179-214/. Kulumaterjalide maksumus on seejuures 1 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulumaterjalid sisaldavad endas liiva, lehtmetalli, elektroode ja diiselkütust. Kostja ei ole selgitanud, millised kulumaterjalid milliste töödega seotud olid ega välja toonud erinevate materjalide maksumust. Esialgses hinnapakkumises on kuivliiv ja abimaterjalid summas 460 eurot, millele lisandub käibemaks. Kirjavahetusest nähtub ka lehtmetalli hind, kuid kui palju seda kulus, aktist ei selgu. Kuna töövõtuleping sõlmiti suuremale tööde mahule, kui esialgses hinnapakkumises ning teadmata on materjalide kulu ja kogus erinevate tööde lõikes, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, milline materjal millises väärtuses oli seotud puhatus- ja värvimistöödega ning milline keevitustöödega. Nimetatu on kostja tõendamiskoormis, mille kostja on jätnud täitmata.
49.Puhastus- ja värvimistööd on kostja teostanud oluliste puudustega, mis on aluseks lepingust taganemisel. Kohus nõustub hagejaga, et tööd ei vastanud nõuetele, mis oli poolte vahel kokku lepitud. Kostja soovis, et hageja tooks ise värvid, mida hageja tegi. Samuti on hageja kostjale edastanud 05.10.2015..a värvide tootekirjeldused. Seega pidi kostja värvimistöid teostama vastavalt tootekirjeldustele. Värvimistööde inspektsiooni järgi Deep Explorer pealisehituse värvimistööd ei vasta täielikult nõutud tingimustele. Vana värvkate ja rooste on enamuses eemaldamata, värvkatte paksus on ebaühtlane. Kõrgsurvepesu on dokumenteerimata. Peateki värvimistöödel kõrgsurvepesu dokumenteerimata, pinnapuhastus ei vasta täielikult nõutud tingimustele. Värvkatte paksus kõigub. Korpuse veepealse osa värvimistööd ei vasta täielikult nõuetele. Kõrgsurvepesu on dokumenteerimata, pinnapuhastus ei vasta täielikult nõutud tingimustele, värvkatte paksus ebaühtlane. Korpuse vahelduv vöö ja veealuse osa värvimistöödel on kõrgsurvepesu dokumenteerimata, pinnapuhastus ei vasta täielikult nõuetele, värvkatte paksus ebaühtlane, põhi suures osas mürkvärviga katmata. Kokkuvõttes on hageja tõendanud puhastus- ja
värvimistööde puudused ning puudused on üksikasjalikult märgitud värvimistööde inspekteerimise kokkuvõttes /I kd tl 214/.
50.Akti nr 282 positsioonis nr 2 on märgitud laeva korpuse välispesu summas 130 eurot. Inspektsiooniakti kohaselt on töö dokumenteerimata. Asjaolu, et töö on dokumenteerimata, ei tähenda, et tööd ei oleks teostatud. Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja survepesu tegi, siis arvestades puhastus- ja värvimistööde mittevastavaust lepingutingimustele oli tegemist kasutu tööga, mida hageja ei pea hüvitama. Kuna asjatundja arvamuse kohaselt on kõik puhastus- ja värvimistööd tehtud oluliste puudustega, siis on hageja lepingust taganemine õiguspärane nimetatud lepingu osas. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Hageja tellijana soovis saada puhastatud ja värvitud laeva, mida ta ei saanud, seega esinevad VÕS § 641 lg 2 alused. Hagejal on õigus taganeda lepingust puhastus- ja värvimistööde osas VÕS § 116 lg 3 sätetel.
51.VÕS § 189 lg 1 järgi võib hageja nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale tasunud 10 000 eurot. Hageja väidetel on see kõik tasutud puhastus- ja värvimistööde eest, millega kohus ei nõustu. Kohus on tuvastanud, et lisaks värvimistöödele tellis hageja ka muid töid, mille eest tal tuli tasuda. Puhastus- ja värvimistööde maksumus koos kulumaterjalidega on summas 6 744 eurot. Kokku on tellitud tööde maksumus 15 698,40 eurot. Muude tööde maksumus on 1 758 eurot ja keevitustööde maksumus on 7 196,40 eurot. Hagejal on kohustus kostjale tasuda 8 954,40 eurot keevitustööde ja muude tööde eest. Hageja on tasunud 10 000 eurot. Seega on hageja tasunud kostjale värvimis- ja puhastustööde eest 1 045,60 eurot, mida hageja on õigustatud tagasi nõudma VÕS § 189 lg 1 alusel.
52.Hageja on esmakordselt 06.10.2017.a menetlusdokumendi punktis 2.18 asunud seisukohale, et ta on VÕS § 88 lg 1 alusel määranud, et ta on tasunud värvi- ja puhastustööde eest 10 000 eurot. Kostja on läbivalt olnud menetluses seisukohal, et hageja ei ole tasunud puhastus- ja värvimistööde eest. Kostja on oma seisukohta väljendanud juba 13.06.2016.a. /I kd tl 135/. Kohus leiab, et hageja ei ole enne kohustuse täitmist ja mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Ei saa pidada mõislikuks ajaks täitmise määramist kahe aasta möödumisel pärast täitmist. 14.08.2016.a menetlusdokumendi punktis 4 märgib hageja, et kostja on hagejalt saanud 10 000 eurot, mistõttu palutakse jätta tähelepanuta kostja väide, et ta ei ole hagejalt tööde eest tasu saanud /I kd tl 162-163/. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole hageja poolt täitmise kindlaksmääramisega VÕS § 88 lg 5 tähenduses. Menetluses ei ole vaidlust, et hageja on tasunud kostjale 10 000 eurot. Seetõttu ei nõustu kohus hagejaga, et hageja on VÕS § 88 lg 1 alusel määranud, millist kohustust ta on täitnud.
53.Kohus on tuvastanud, et värvimistööd ei vastanud nõuetele. Puudub vaidlus, et hageja tõi ise värvid, mille maksumus oli 2 695,50 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 115 lg 1 ja 128 lg 3 alusel. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingutingimuste olulise rikkumisega, mistõttu tuleneb kostja vastutus ka VÕS § 127 lg-st 4.
54.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju värvikulu näol summas 2 695,50 eurot ning hageja poolt kostjale puhastus- ja värvimistööde eest tasutud 1 045,60 eurot Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 3 741,10 eurot.
55.Hageja on palunud välja mõista viivise alates 04.01.2016.a VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Hageja nõue summas 3 741,10 on muutunud sissenõutavaks alates 04.01.2016.a. Hageja nõue tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel. Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivis perioodi 04.01.2016.a kuni 08.02.2018.a eest summas 629,02 eurot. Alates 09.02.2018.a. tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kuni 3 741,10 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus nõustub hagejaga, et hagihind on 14 581,89 eurot.
Menetluskulude jaotus
57.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi rahuldanud põhinõude osas 27,72% ulatuses ning nimetatud summalt on välja mõistnud viivise seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodu alusel jäävad hageja kanda menetluskulud 72 % ulatuses ning kostja kanda 28% ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.