Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia hagi AS Hiiu Kalur vastu 13 495,50 euro ja viivise välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.02.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9724,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
mittetulundusühingu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: mittetulundusühing Technical Diving Estonia (registrikood 80292028), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kostja: AS Hiiu Kalur (registrikood 10031183), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Istungi toimumise aeg
12.09.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Grete Lind ja kostja esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Technical
Diving
Estonia
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Pärnu Maakohtu 09.02.2018 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata
Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta mittetulundusühingu Technical Diving Estonia kanda.
1(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing Technical Diving Estonia (hageja) esitas hagi AS Hiiu Kalur (kostja) vastu 13 495,50 euro ja seadusjärgse viivise välja mõistmiseks.
2.Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping ja tööde hinnaks lepiti kokku 10 000 eurot, kuna kostja oma kohustusi ei täitnud ja hageja taganes lepingust, siis on tal makstud raha tagastamise nõue. Lisaks kandis hageja kostja lepingurikkumise tõttu täiendavaid kulusid värvikuluna 2965,50 eurot ning laeva transportimisega seotud kuluna 800 eurot, mis on hageja kahju. Juhul, kui hagi ei ole võimalik rahuldada taganemise alusel, siis palus hageja 10 000 eurot välja mõista kahjuna. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 04.01.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole saamaks hinnapakkumist tuukri tugikaatri Deep Explorer (laev) puhastus- ja värvimistöödele. Töödena pidas hageja silmas laeva pesemist, puhastamist, kruntimist ja värvimist. Kostja väljastas hinnapakkumise, mille kohaselt laeva tõstmine dokki ja veeskamine maksis 1000 eurot, väliskorpuse pesu survepesuriga 130 eurot, väliskorpuse puhastamine liivapritsiga 1250 eurot, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine 540 eurot, sõelutud kuivliiv ja abimaterjalid olid hinnaga 460 eurot. Tööde teostamiseks vajalikud värvid pidi tarnima hageja.
4.Tööde teostamine pidi toimuma sügisel 2015. Tööde hinnaks lepiti kokku 10 000 eurot, mille hageja maksis kostja soovil sularahas. Hageja andis 01.10.2015 laeva kostjale üle. 23.10.2015 ilmnes, et tööd olid teostatud puudulikult, mistõttu tellis hageja AS-lt Teraskopmanjon värvimõõdistused. Kostja lubas tööd parandada ühe nädala jooksul.
5.Kostja teatas 31.10.2015, et tööd on lõpetatud. Kui hageja 02.11.2015 kaatrile järele läks selgus, et tööd ei olnud tehtud lepingutingimustele vastavalt. Hageja andis täiendava tähtaja tööde parandamiseks. Vaatamata puudustele nõudis kostja laeva äraviimist ja hageja viis laeva Hiiumaalt ära 09.11.2015, kuigi tööd ei olnud vastavalt lepingule teostatud. 11.11.2015 palus hageja kostjal väljastada arve 10 000 euro tasumise kohta, kuid kostja teatas, et tööde hind on 16 461,60 eurot.
6.16.11.2015 edastas hageja kostjale värvimistööde inspekteerimise akti ning andis täiendava tähtaja tööde parandamiseks. Kuna kostja töid ei parandanud, esitas hageja kostjale täiendava pretensiooni 18.12.2015 ja informeeris kostjat, et kui ta hiljemalt 03.01.2016 puudusi ei kõrvalda, loeb hageja end lepingust taganenuks ja palub üleantu 2(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 tagastada ning hüvitada kahju, sh transpordikulu. Kostja keeldus tööde parandamisest ja palus hagejal arve tasuda hiljemalt 31.12.2015.
7.Kostja poolt teostatud töödel ei olnud kokkulepitud omadusi, sest kostja ei teostanud töid, mida hageja kostjalt tellis, tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kostja ei puhastanud ega värvinud kogu laeva. Värvkate oli ebaõigesti peale kantud, mistõttu ei laienenud värvile ettenähtud garantii. Pinnapuhastuse tase ei vastanud värvitootja poolt esitatud tehnilistele nõudmistele. Veovindid oli täielikult kaetud Epoxy ja mürkvärvi kihiga. Mürkvärv puudus suures ulatuses põhja all. Kuna kostja pidi laeva tervikuna puhastama ja värvima, siis ei vastanud töö kokkulepitud tingimustele. Töö ei vastanud ka keskmisele kvaliteedile, sest visuaalselt oli näha, et värvkate oli ebaühtlane.
8.06.10.2017 esitatud hagi täienduses oli hageja seisukohal, et tema eesmärk oli suunatud tulemusele – saada tagasi tervikuna ülevärvitud laev ehk hageja tellis kostjalt kõik tööd, mis olid vajalikud laeva värvimistööde teostamiseks (nö võtmed kätte), sh ka keevitustööd. Kuna hageja tellis kõik tööd, mis olid vajalikud puhastus-ja värvimistööde teostamiseks, siis luges hageja, et taganes kõikidest töödest. Hageja leidis, et leping ei olnud osadeks jagatav ja hageja taganes lepingust tervikuna. Juhul, kui kostja leidis, et ta on teinud lisatöid, mis ei olnud seotud laeva puhastuse ja värvimisega, lasus tõendamiskoormus kostjal. Hageja tõi esile, et keevitustööde tegemist ei ole võimalik tuvastada ja isegi kui neid tehti, siis on need mittekvaliteetsed, kuna laev roostetab ja korpuse tagaseina keevitusõmblused on šlakist puhastamata. Hageja on tasunud 10 000 eurot puhastamis- ja värvimistööde eest.
9.Hageja oli seisukohal, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves algselt 4056 eurot ja seejärel leppisid pooled kokku siduvas eelarves 10 000 eurot.
10.Hageja ei saanud kätte kostja akti nr 282 enne kui kohtumenetluses koos kostja vastusega. Akt on hageja pool allkirjastamata, mis viitab sellele, et akti ei ole hagejale esitatud.
11.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et puhastus- ja värvimistööde maksumus oli kokku 4908 eurot. Hageja ei ole saanud kostjalt aktis märgitud töid aktis märgitud mahus. Ebaõige oli ka kostja väide, et tööd vastavad lepingu tingimustele. Kostja ei vaidlustanud, et ta teostas töid hagejalt saadud Epigrip värvidega. Hageja edastas ka värvi kasutamise ja pealekandmise juhised. Selleks, et värvimistööd vastaksid lepingutingimustele, pidid nad vastama 05.10.2015 e-kirjas ja selle manuses edastatud spetsifikatsioonis märgitud tingimustele. KA inspektsiooniakt kinnitab, et tööd ei vastanud tingimustele, sest aluspind oli puhastamata ja värvkate oli peale kantud ebaõige paksusega, visuaalselt olid nähtavad värvi ebaühtlused ja ebatasasused.
12.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna värvimistööd ei takista sukeldumistegevuse läbiviimist, siis vastavad kostja teostatud tööd keskmisele kvaliteedile. Tähtsust ei oma asjaolu, milleks hageja laeva kasutab, vaid tähtsust omab asjaolu, kas laevale teostatud tööd vastavad keskmisele kvaliteedile.
13.Hageja ei andnud kostjale tööde käigus juhiseid, mis tõid endaga kaasa lepingu tingimustele mittevastavuse. Kostja ei selgitanud, milles väljendub ebaõigete juhiste
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 andmine. Isegi kui hageja oleks andnud kostjale juhiseid, lasus kostjal kohustus juhiseid kontrollida. Kostja ei tõendanud, et ta oleks juhiseid kontrollinud. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja ja kostja ei leppinud enne tööde alustamist kokku täpses tööde mahus, omadustes, maksumuses ega lõpptähtajas. Enne laeva veest väljatõstmist ei olnud võimalik täpseid töid määratleda. Kostja ei nõudnud, et hageja tasuks tööde eest sularahas. Nõue oli, et kõigi tööde eest tasutakse enne laeva Hiiumaa sadamast ära viimist.
16.Kõik tööd tehti vastavalt hageja korraldustele ja juhistele ning kõik tööd kooskõlastati hagejaga, seetõttu tuli hageja rahulolematus tööde suhtes kostjale ootamatult. Hageja tegi makseid osade kaupa, viimase makse tegi hageja 23.10.2015. Samal päeval inspekteeris hageja kostjaga kooskõlastamata värvimistöid. Kuna kostja tööd ei olnud ega pidanudki 23.10.2015 valmis olema, jätkas kostja tööde tegemist, võttes arvesse ka hageja poolt värvimistööde osas antud juhisteid.
17.30.10.2015 olid kõik hageja poolt tellitud, hageja juhiste kohaselt tehtud ja hagejaga tööde käigus kooskõlastatud tööd valmis. Samal kuupäeval teataski kostja hagejale, et tellitud tööd on valmis, tööde eest tuleb tasuda veel tasumata osa ja palus hagejal laevale järele tulla.
18.Kostja koostas 03.11.2015 kõigi hageja poolt laevale tellitud ja kostja poolt teostatud tööde kohta akti nr 282, millest nähtub lõplik teostatud tööde maht ja maksumus. Aktist nähtub, et kostja poolt hageja laevale tehtud kulutused ja laevale teostatud tööd olid järgmised: laeva tõstmine ellingule ja veeskamine, laeva korpuse survepesu, laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga, teki ja tekimehhanismide puhastamine, tekiosa keevitustööd, ankrutõstja, kütusetäite seade, väliskorpuse kruntvärvimine, veeliini märkimine, korpuse tagaseina mõõdistamine ja keevitustööd, roolilehtede mõõdistamine ja juurdekeevitus, tekipealse osa ja mehhanismide kruntvärvimine, peamasina võllieemaldusega seotud tööd, dokis seismine, sõuvõllikaelte ja laagrite kontrollmõõdistamine, protektorite Zn-3,5 kg vahetus. Kulumaterjalid olid liiv, lehtmetall, elektroodid ja diiselkütus. Eelnimetatud tööde ja kulutuste kogumaksumus koos käibemaksuga oli 16 461,60 eurot. Seejuures nähtub aktist, et puhastus- ja värvimistööde (akti p-d 3, 4, 6, ja 9) maksumus oli kokku 4908 eurot koos käibemaksuga (1865 + 665 + 1080 + 480 + käibemaks). Seega arvestades kostja poolt teostatud tööde kogumahtu ja tehtud kulutusi (16 461,60 eurot) ning hageja poolt nende katteks tasutud summat (10 000 eurot), asus kostja seisukohale, et hageja ei ole värvimis- ja puhastamistööde eest tasunud. Selline oli ka kostja arusaam teostatud tööde üleandmisel. Kuna hageja laeva puhastus- ja värvimistööde eest kostjale ei tasunud, siis ei saanud hagejal olla kostja vastu ka mis tahes raha tagastamise nõuet.
19.Hageja tegevuseks on sukeldumiste, sh sukeldumiskoolituste korraldamine ja liikmete sukeldumisoskuste arendamine ning töövõtulepingu esemeks oli sukeldumislaev. Seega võib arvata, et hageja kasutab vaidlusalust laeva seoses sukeldumistegevustega
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 ning puhastus- ja värvimistööd peavad sobima laeva otstarbekohaseks kasutamiseks VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel.
20.Kuna laevakere metalli seisukord ei võimaldanud liivaga tugevat puhastust, siis laevakere täielik puhastamine ei olnud võimalik. Laevakere täieliku ja tugeva puhastuse korral oleksid laevakeresse tekkinud augud. Seega teostas kostja puhastustööd parimal võimalikul viisil, mida laevakere metalli seisukord võimaldas ning hageja oli sellega tööde läbiviimisel kursis. Puhastus- ja värvimistööd sobivad otstarbeks, milleks hageja neid töid vajab, s.o laeva kasutamiseks sukeldumiste läbiviimiseks. Hageja ei tõendanud vastupidist.
21.Hageja esitas tööde lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks ainsa tõendina 23.10.2015 koostatud laeva värvimistööde inspektsiooniakti. Nimetatud akt ei tõenda puhastus- ja värvimistööde lepingutingimustele mittevastavust, kuna see on inspektsiooni väidetava läbiviija KA poolt allkirjastamata ja kokkulepitud tööd ei olnud inspekteerimise ajaks lõpetatud (töö valmis 30.10.2015, seega ei saanud hageja 23.10.2015 hinnata tööde lepingutingimusele vastavust). Lisaks viidi läbi üksnes värvimistööde inspektsioon, kuid hageja vaidlustas nii puhastus- kui ka värvimistööd.
22.Isegi kui puhastus- ja värvimistööd ei vastanud lepingu tingimustele, ei vastusta kostja VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt puuduste eest, kuna kõik tööd viidi läbi vastavalt hageja juhistele. Kui kostja vastutab puhastus- ja värvimistööde lepingu tingimustele mittevastavuse eest, ei saa hageja nõue olla 10 000 eurot. Nõude täpse suuruse tõendamise kohustus lausub hagejal.
23.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et hageja tellis kostjalt puhastus- ja värvimistööd nö võtmed kätte paketina, mis hõlmas kõiki töid, mis olid vajalikud värvimistööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kostja esitas hagejale 04.09.2013 hinnapakkumise konkreetsete puhastus- ja värvimistööde kohta, kusjuures puhastustööd piirdusid üksnes laeva väliskorpusega ja värvimistööd üksnes laeva veealuse osaga. Märtsis 2014 esitas hageja päringu keevitustööde tegemise võimalikkuse ja maksumuse kohta. Seega oli hageja teadlik, et kostja 04.09.2013 hinnapakkumine ei sisaldanud keevitustöid. 20.08.2015 elektronkirjas teatas hageja, et lisaks 2013. aasta hinnapakkumises nimetatud töödele lisandub ka veel muid töid. Seega seisuga 20.08.2015 oli endiselt lahtine hageja poolt tellitavate tööde täpne sisu ja maht. 31.08.2015 teatas hageja, et soovib kostjalt järgimiste tööde tegemist – kogu laevakere ja laevateki puhastamist liivapritsiga ning värvimist, laevapõhja värvimist mürkvärviga, laevakerega seotud keevitustöid ja võlli eemaldamisega seotud töid (sh keevitustööd).
24.01.10.2015 andis hageja laeva kostjale tööde teostamiseks üle. Siis sai kostja esmakordselt vaadata laevakere üle. Kuni selle ajani ei olnud kostja teadlik laeva tegelikust seisukorrast ning seetõttu on ilmselgelt ebamõistlik väita, et kostja oleks hagejaga kokku leppinud nö võtmed kätte paketi maksumuses.
25.Hageja ei tõendanud, et ta oleks pärast laeva üleandmist loobunud 31.08.2015 elektronkirjas tellitud töödest. 05.10.2015 elektronkirjas teatas hageja, et laeva ahtris on metall kulunud, seega tuleb teha täiendavaid keevitustöid. Tunnistaja LL ütlustest nähtub, et pärast tööde alustamist tellis hageja kostjalt täiendavalt veel ankruseadme ja kütusetorustiku paigaldamisega seotud tööd, sh keevitustööd. Seega oli tõendatud, et 5(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 hageja ei tellinud kostjalt töid nö võtmed kätte paketina, vaid konkreetsed puhastus-, keevitus- ja värvimistööd ning muud tööd, mis ei seondunud otseselt puhastus- ja värvimistöödega.
26.Hageja esitas kostjale päringu keevitustööde võimalikkuse kohta ca 6 kuud pärast kostja poolt värvimistööde hinnapakkumise saamist. Hageja tellis esialgsed keevitustööd 31.08.2015 ning pärast tööde alustamist tellis hageja veel keevitustöid. Seega hageja väited, et 04.09.2013 hinnapakkumine sisaldas kõiki keevitustöid, on ilmselgelt meelevaldne, eriti arvestades et osad keevitustööd ei olnud üldse seotud puhastus- ja värvimistöödega.
27.Hageja ei ole esile toonud konkreetseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et keevitustööd ei vastanud kokkuleppele või tavapärasele kvaliteedile. Keevitustööd on hageja vastu võtnud ja nende väidetavatest puudustest teatamine 06.10.2017 on toimunud pärast mõistliku aja möödumist, mistõttu oli hageja VÕS § 644 lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda puudustele keevitustöödes.
28.Pooled ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku siduvas eelarves VÕS § 639 tähenduses. Tunnistajate LL ja GG ütlustest nähtub, et hageja tasus teostatud tööde eest sularahas ositi vastavalt teostatud tööde mahule. Tunnistaja GG ütlustest nähtub, et pooltel oli kokkulepe töötunni hinnas 28 eurot. See kinnitab, et pooled ei olnud kokku leppinud tööde kogumaksumuses.
29.Kostja ei nõustunud hageja poolt 06.10.2017 menetlusdokumendis hagi aluse muutmisega. Esimese astme kohtu otsus
30.Maakohus rahuldas 09.02.018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3741,10 eurot ning viivise alates 04.01.2016 kuni 08.02.2018 summas 629,02 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 09.02.2018 kuni põhisumma tasumiseni.
31.Maakohus tuvastas, et hageja ei tellinud nö võtmed kätte paketti, vaid tellis konkreetsed puhastus-, värvimis-, keevitus- ja muud tööd. Hageja ei tõendanud lõplikku tööde mahtu ega põhjendanud ega selgitanud, miks pooled leppisid 04.09.2013 kostja edastatud hinnapakkumises märgitud tööde hinnaks 10 000 eurot, s.o ligikaudu 2,5 korda kallima hinna kui algne hinnapakkumine, kuigi hageja väidetel hinnapakkumises märgitud töödele ei lisandunud muid töid.
32.Pooled sõlmisid töövõtulepingu 01.10.2015, kui hageja tõi laeva Hiiumaale tööde teostamiseks. Töövõtulepinguga lepiti kokku järgmised tööd: kaatri tõstmine dokki ja veeskamine, väliskorpuse pesu survepesuriga, väliskorpuse puhastamine liivapritsiga, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine, kogu laevakere ja laevateki puhastamine liivapritsiga ja värvimine, laevapõhja värvimine mürkvärviga, laevakerega seotud keevitustööd, võlli eemaldamisega seotud tööd. Maakohus nõustus kostjaga, et tellitud tööde maht ei olnud lõplik. 05.10.2015 tellis hageja täiendavaid keevitustöid, mis olid seotud laeva ahtris kulunud metalliga.
33.Tõendatud ei olnud, et kokku lepiti siduvas eelarves 4056 eurot. 4056 eurot oli kostja hinnapakkumine töödele, mis olid loetletud 04.09.2013 kostja e-kirjas. Hinnapakkumise alusel lepingut ei sõlmitud. Kuna hageja tellis 05.10.2015 kirjaga 6(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 juurde keevitustöid ja pooltel oli kokku lepitud tunnihind 28 eurot, ei olnud tõendatud ka siduv eelarve 10 00 eurot. Tööde lõplik hind selgus pärast seda, kui oli selge, milliseid töid hageja lõplikult soovis tellida.
34.Akt nr 282 on käsitletav tõendina, vaatamata sellel, et kostja koostas selle pärast tööde teostamist. Hageja ei eitanud, et tema tellitud tööd võisid hõlmata akti positsioonidel 19, 11, 13 ja 14 nimetatud töid. Kuid hageja oli seisukohal, et ta ei tellinud neid töid eraldi, vaid tellis üksnes tööd, mis olid vajalikud puhastus- ja värvimistööde teostamiseks. Maakohus tuvastas, et hageja tellis puhastus- ja värvimistööd ning keevitustööd ja muud tööd. Eelarve ei olnud siduv ning hageja pidi tasuma kõikide tellitud tööde eest. Tõendamata oli akti positsioonidel 8 ja 12 nimetatud tööde tellimine hageja poolt, ülejäänud tööd olid hageja tellitud.
35.Maakohus luges põhjendatuks tasu laeva ellingutele tõstmise ja veeskamise ning dokis seismise eest kokku 1465 eurot ja kogu laeva puhastamise maksumuse liivapritsiga 1865 eurot ning poolte vahelise kokkuleppe väliskorpuse pesu osas 130 eurot. Lisaks tellis hageja tekimehhanismide puhastamise. Töötasu oli kokku lepitud 28 eurot tunnis, mis oli tõendatud GG ütlustega. Puhastus- ja värvimistööde tunnihinnaks luges maakohus 25 eurot ja keevitustöödel 28 eurot. Seega oli kogu tööde maksumusena tõendatud 13 082 eurot, millele lisandub käibemaks. Aktis 282 nimetatud tööde maksumuse hindamisel ei arvestanud maakohus positsioonis 12 nimetatud sõuvõllikaelte ja laagrite kontrollmõõdistamist, milles kokkuleppe ega teostamise kohta tõendeid ei esitatud. Samal põhjusel ei arvestanud maakohus positsioonis 8 nimetatud roolilehtede mõõdistamise ja juurdekeevitusega.
36.Maakohus leidis, et leping on osadeks jagatav. Seda tõendas esialgne hinnapakkumine, mis oli tehtud vaid osadele värvimistöödele, mis olid seotud laeva väliskorpuse ja veealuse osaga ja see, et keevitustööd ja kogu laeva puhastus- ja värvimistööd telliti hiljem eraldi juurde.
37.Hageja taganes lepingust seoses puhastus- ja värvimistöödega (akti nr 282 positsioonid nr 2, 3, 4, 6, 9 ja 14). Võlli eemaldamise osas märkis hageja taganemisavalduses, et eemaldatud võlli ei olnud võimalik enam kasutada ning kostja oli teadlik, et hageja soovib eemaldatud võlli võõrandada. Hageja ei viidanud taganemisavalduses puudustele võlli eemaldamisega seotud tööde osas, mistõttu oli lepingust taganemine selles osades tühine. Hageja ei tõendanud, et keevitustööde osas rikkus kostja lepingulisi kohustusi Taganemisavaldus oli tühine akti nr 282 positsioonides nr 5 (tekiosa keevitustööd, ankrutõstja ja kütusetäite seade), 7 (korpuse tagaseina mõõdistus- ja keevitustööd), 10 (peamasina võllieemaldusega seotud tööd) ja 13 (protektorite vahetusega seotud tööd) nimetatud tööde osas ja nende tööde eest tuli hagejal tasuda 7196,40 eurot (5997 + käibemaks). Lepingust taganemine ei olnud põhjendatud akti positsioonides nr 1 ja 11 nimetatud tööde (ellingule tõstmine, veeskamine ja dokis seismine) osas ning hagejal tuli nende eest tasuda 1758 eurot (1465 + käibemaks). Lepingust taganemine oli õiguspärane puhastus- ja värvimistööde osas, mille maksumus koos kulumaterjalidega oli 6744 eurot. Maakohus tuvastas, et värvimistööd ei vastanud nõuetele. Tõendatud oli kokku hageja poolt tellitud tööde maksumus 15 698,40 eurot, sh muude tööde maksumus oli 1758 eurot ja keevitustööde maksumus 7196,40 eurot. Hagejal oli kohustus tasuda kostjale 7(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 8954,40 eurot keevitustööde ja muude tööde eest. Hageja tasus 10 000 eurot. Seega tasus hageja kostjale värvimis- ja puhastustööde eest 1045,60 eurot, mida hageja oli õigustatud tagasi nõudma VÕS § 189 lg 1 alusel.
38.Maakohus leidis, et hageja ei määranud enne kohustuse täitmist ega mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist, millise kohustuse ta on täitnud 10 000 euro maksmisega. Kohus ei pidanud mõislikuks ajaks täitmise määramist kahe aasta möödumisel pärast täitmist.
39.Vaidlust ei olnud selles, et hageja tõi ise värvid, mille maksumus oli 2695,50 eurot. Nimetatud summa mõistis maakohus kostjalt välja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Laeva transportimisega Tallinnast Hiiumaale seotud kahju 800 eurot ei kuulunud väljamõistmisele, kuna transport oli vajalik remonttööde tegemiseks.
40.Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 3741,10 eurot – puhastus- ja värvimistööde eest tasutud 1045,60 eurot ja värvide maksumuse 2695,50 eurot.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
41.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ehk mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks maakohtu otsuses väljamõistetule 9754,40 eurot ja viivis summalt 13 495,50 eurot alates 04.01.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks.
42.Maakohus hindas ebaõigesti ja arvestas asja lahendamisel tõendit, millega hageja ei nõustunud, s.o kostja akti nr 282. Kuna akti ei olnud enne kohtumenetlust hagejale saadetud, siis ei saanud hageja taganemisavalduses täpselt kirjeldada puudusi töödes, mis kajastusid aktis nr 282. Lisaks tõlgendas maakohus vääralt akti nr 282 positsiooni nr 3 „laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga“, lugedes selle põhjendatuks hinnaga 1856 eurot, kuna esialgu olla tellitud vaid väliskorpuse puhastus hinnaga 1250 eurot. Maakohus eiras täielikult ringkonnakohtu juhtnööre, jättes välja selgitamata, kuidas kujunesid aktis nr 282 kajastatud hinnad. Maakohtu järeldused töötundide osas ei tugine tõenditele, ainult tunnistaja ütluste põhjal ei ole võimalik selgeks teha tööde mahtu. Lisaks ei selgu otsusest, kuidas kohus töötunni hinnast järeldas tööde maksumuse, ilma töötundide arvu arvesse võtmata.
43.Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormuse. Kostja oleks pidanud tõendama, millistes mitte värvimisega seotud töödes pooled kokku leppisid. Kuna kostja oma tõendamiskohustust ei täitnud, oleks maakohus pidanud lugema, et täiendavaid värvimistöödega mitteseotud töid ei toestatud ja hageja tasus 10 000 eurot kõikide tööde eest, mis olid vajalikud värvimis- ja puhastustööde teostamiseks.
44.Maakohus eksis, leides, et leping on osadeks jagatav. Kuna hageja tellis kostjalt tulemuse – tööd, mis olid vaja teha laeva puhastamiseks ja värvimiseks, ei ole leping osadeks jagatav.
45.Maakohus jättis hageja positsiooni seoses keevitustöödega arvestamata, leides, et hageja ei ole viidanud puudustele keevitustöödes. Tegelikkuses esitas hageja korduvalt vastuväiteid keevitustöödele. Kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mis oli suunatud tulemuse saavutamisele, oli hagejal keeruline taganemisavalduses
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 konkreetsete tööde nimetamine. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kõikidest töödest ei ole taganetud.
46.Maakohtu otsus on vastuoluline, ringkonnakohtu juhiseid eirav, raskesti jälgitav, ebaselge ning järeldused ei tulene loogiliselt ei hinnatud tõenditest ega esitatud seisukohtadest. Samuti on kohus ebaõigesti pannud tõendamiskoormuse hagejale ning jätnud käsitlemata hageja vastuväited seoses aktis märgitud töödega, hindadega, hinna kujunemisega ja vastuoludele muude tõenditega. Kohus ei käsitlenud hageja nõuet transpordikulude 800 euro hüvitamiseks. Nõue transpordikulude hüvitamiseks on põhjendatud, sest kulud transpordile on kasutud. Isegi juhul, kui hageja oleks kostjalt tellinud nn muid töid, siis selleks ei oleks olnud vaja Hiiumaale sõita. Hageja tellis kostjalt laeva osas tööd eesmärgiga saada tagasi korrastatud laev. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjale maksnud 10 000 eurot. Kohus tuvastas, et kostja teostas tööd puudustega ja et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Maakohus tugines ebaõigesti aktile ja jagas alusetult lepingu osadeks. Samuti järeldas kohus ebaõigesti, et hageja on lepingust osaliselt taganenud ja et taganetud osas on hageja kostjale võlgu, mistõttu ei ole hagejal õigus saada raha tagasi. Vastus apellatsioonkaebusele
47.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
48.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise kohta ei anna apellatsioonkaebus väited alust muuta, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 järgi osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
49.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mis on apellatsioonimenetluses vaidlustatud ehk siis osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jagas menetluskulud. Apellatsioonimenetluses ei vaielnud pooled selle üle, et värvimine ja selle otsesed eeltööd (laeva pesemine ja puhastamine) olid teostatud mittekvaliteetselt ning nende tööde maksumus oli 6744 eurot. Samuti polnud vaidlust värvi maksumuse osas summas 2695,50 eurot, mille oli ostnud hageja. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et tõendamata on poolte kokkulepe roolilehtede mõõdistamiseks ja juurdekeevituse tegemiseks summas 524 eurot ilma käibemaksuta (akti nr 282 positsioon 8) ja sõuvõllikaelte laagrite kontrollmõõtmiseks summas 112 eurot ilma käibemaksuta (akti nr 282 positsioon 12).
50.Apellatsioonimenetluses pooled ei vaielnud, et nende vahel oli 2015 sügisel sõlmitud töövõtuleping hagejale kuuluva tuukri tugikaatri Deep Explorer remonditöödeks, kuid vaidlus oli selles, millistes töödes kokku lepiti ja milline oli tööde maksumus. Samuti ei olnud poolte vahel vaidlust, et hageja tasus kostjale oktoobris 2015 osamaksetena 10 000 eurot. Pooled ei vaielnud ka selles, et hageja tõi 01.10.2015 laeva kostja juurde Hiiumaale remonti, 23.10.2015 teostati laeva ülevaatus, mille kohta koostas asjatundja
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 KA akti, kostja teatas hagejale 30.10.2015, et töö on valmis ja 09.11.2015 viis hageja laeva kostja remondibaasist Hiiumaalt ära.
51.Selleks, et tuvastada, kas hagejal oli õigus taganeda töövõtulepingust, tuli maakohtul esmalt tuvastada, millistes töödes pooled kokku leppisid. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
52.Hageja väitis esialgses hagiavalduses, et kokku lepiti laeva värvimistöödes ja värvimise eeltöödes (pesemine, puhastamine ja kruntimine). Hageja selgitas, et 10 000 eurot oli tasutud värvimise ja sellega seotud tööde eest ja selles summas lepiti kokku enne tööde alustamist, kostja poolt koostatud akti nr 282 sai hageja alles kohtumenetluses (I kd, tl 163). 06.10.2017 menetlusdokumendis (III kd, tl 36-44) tõi hageja esile, et kokku lepiti töödes, mis olid seotud värvimisega ja selleks ettevalmistamisega ning nendeks töödeks olid: laeva tõstmine ellingule, laeva korpuse survepesu, laeva väliskorpuse puhastamine liivaga, teki ja tekimehhanismide puhastamine, tekiosa keevitustööd, väliskorpuse kruntimine ja värvimine, veeliini märkimine, korpuse tagaseina keevitustööd, roolilehtede juurdekeevitus, tekipealse osa mehhanismide kruntvärvimine, dokis seismine ja protektorite vahetus.
53.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja on 06.10.2017 menetlusdokumendis muutnud hagi alust, mistõttu maakohus ei arvestanud hageja poolt seal esitatud kõiki väiteid ja seisukohti. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks faktilised asjaolud ja TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi ei peeta hagi muutmiseks faktiliste väidete täiendamist või parandamist, ilma et muutuksid põhilised asjaolud. 06.10.2017 menetlusdokumendis hageja selgitas, et kostja poolt väidetud tööd olid hõlmatud värvimistöödega ehk tegemist oli värvimise ettevalmistamiseks vajalike töödega. Samuti selgitas hageja, millised puudused olid keevitustööde osas, väites, et nende tegemine on tõendamata ja kui neid ka tehti, olid need mittekvaliteetsed, sest laev roostetab ja tagaseina keevitusõmblused olid šlakist puhastamata. Kolleegiumi arvates oli 06.10.2017 menetlusdokumendis hageja faktilisi väiteid ainult täiendanud ja täpsustanud, mistõttu maakohus jättis need ebaõigesti käsitlemata. Kolleegium märgib, et võimaluse väiteid täpsustada andis pooltele maakohus 20.09.2017 istungil. Eeltoodu tõttu tuleb selles osas maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohtul on võimalik hinnata hageja 06.10.2017 menetlusdokumendis esitatud väiteid osas, mida maakohus ei ole käsitlenud.
54.Kostja väitis vastuses hagile, et hageja tellis kostjalt lisaks värvimistöödele ka keevitustöid ja lepiti kokku, et tööde lõplik maht selgub tööde tegemise käigus (I kd, tl 134-141). 2013. aastal soovis hageja ainult laeva osalist värvimist ja edasiste läbirääkimiste käigus lisandus uusi töid. 31.08.2015 teatas hageja kostjale e-kirjas, et soovib kogu laevakere ja teki puhastamist ning värvimist, võlli eemaldamist ja laevakerega seotud keevitustöid. Lisaks tõendab keevitustöödes eraldi kokku leppimist pooltevaheline e-kirjavahetus (hageja 25.03.2014 ja 05.10.2015 e-kirjad).
55.Õige on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et kostja pidi tõendama, millistes töödes lisaks värvimisele ja selle ettevalmistamisele pooled kokku leppisid, kuid ringkonnakohtu arvates kostja ongi seda teinud, esitades oma väidete tõendamiseks tõendid (poolte e-kirjavahetus ja tunnistaja ütlused).
56.Maakohus on õigesti tuvastanud poolte kokkuleppe sisu poolte e-kirjade ja tunnistajate ütluste järgi, millest saab tuvastada poolte kokkulepped tehtavate tööde kohta. Samuti 10(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 oli oluline poolte käitumine enne lepingu sõlmimist ja selle täitmise ajal. Pooled ei vaielnud, et kostja tegi hagejale 04.09.2013 hinnapakkumise hageja poolt sellel ajal tellitud töödele summas 3380 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 10). Hageja ei ole tuginenud sellele, et 04.09.2013 hinnapakkumise alusel oleks töid teostatud, vaid väitis, et 2015. a sõlmiti tööde kohta kokkulepe summas 10 000 eurot. 20.08.2015 ekirjas on hageja pöördunud kostja poole küsimusega, kas saaks teha ära 2013. kokkulepitud tööd ja neile lisandub ka muid töid. Samuti küsis hageja esindaja kostjalt keevituse võimalikkuse kohta ja kostja töötaja vastas, et keevituseks on lehtmetall olemas ja samuti anoodid (I kd, tl 11). 31.08.2015 e-kirjas teatas hagejat esindanud UU kostja töötajale EE-le: „... Põhi, küljed, pealt liivatada + värv, ahtripeeglile ca 4 m laiust ja 30-40 cm kõrgust uued plaadid peale keevitada, uued tsingid ca 12 tk 3 kg keevitada vanade asemele + põhja uus mürkvärv. Värvid võtame ise kaasa ja tsingid? Tn ka keskmise mootori võll välja ja ava kinni keevitada. Need praegu teada soovid ja tööd.“ ( III kd, tl 55). 05.10.2015 e-kirjas teatas UU kostjale, et ahtris on metall kulunud ja vajab keevitamist. Tunnistaja LL ütluste järgi lepiti tööde osas kokku pärast laeva veest välja tõstmist ja puhastamist. Enne laeva kostja juurde toomist lepiti kokku ainult veealuse osa puhastamises ja värvimises. Pärast lepiti kokku keevitustöödes ja veepealse osa puhastamises ja värvimises, ankru vedamise süsteemi ümberehitamises, keskmine sõuvõlli ja vindi eemaldamises, kütusepaagi torude paigaldamises ja ava kinni keevitamises ning protektorite vahetamises. Muist töid telliti juurde, siis kui töö juba käis (II kd, tl 78-79). Tunnistaja GG ütlustest tuleneb samuti, et telliti lisatöid, sh keevitus ja protektorite vahetus (III kd, tl 84) Eeltoodust järeldub, et pooled leppisid kokku lisaks laeva värvimisele ja otseselt värvimiseks vajalikele eeltöödele ka keevitamises ja muudes töödes ning kokkuleppeid sõlmiti ka pärast laeva toomist 01.10.2015 kostja remondibaasi, veest väljatõstmist ja kostja poolt töödega alustamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistajate ütlustest saab järeldada, et keevitustööd ei olnud marginaalsed, vaid neid tuli teha märkimisväärses ulatuses. Tunnistaja LL ütluste kohaselt tuli keevitustöid töö käigus pidevalt juurde ning neid tuli teostada ka pärast värvimist ning pärast keevitamist keevitatud kohad uuesti värvida (II köide tl 79).
57.Maakohus on õigesti leidnud, et lepingut on võimalik osadeks jagada ja lugeda, et eraldi kokkulepped olid värvimistööde ja värvimise ettevalmistamise osas ja ülejäänud tööde osas olid eraldi kokkulepped. Poolte kirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et esialgne kokkulepe puudutas ainult puhastus- ja värvimistöid ning tööde käigus sõlmiti jooksvalt kokkulepped ülejäänud tööde teostamiseks.
58.VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et poolte vahel oli leping sõlmitud siduva eelarvega 10 000 eurot, mis oli kokku lepitud kõigi tööde kohta. Hageja ei ole esile toonud, millal täpselt ja kelle vahel selline kokkulepe sõlmiti. Asjaolust, et hageja sellise summa maksis, ei saa järeldada, et selles summas oleks enne tööde teostamist töö eelarvena kokku lepitud. Apellatsioonkaebuse väide, et kokku oli lepitud eelarves 4056 eurot (ilma käibemaksuta 3380) eurot, on eksitav. Hageja on ise väitnud, et eelarve oli 10 000 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 4056 eurot oli 2013. a 11(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 kostja poolt tehtud hinnapakkumine laeva puhastamise ja värvimise kohta osaliselt ning 2015 lepiti kokku oluliselt erinevas mahus tehtavates töödes. Usutavad ei ole hageja väited, et ta tasus kostja survel 10 000 eurot. Tunnistaja GG ütluste kohaselt vaatas ta enne tasumist tööd iga kord üle.
59.Apellant vaidlustas maakohtu järelduse, et taganemine toimus ainult värvimistööde ja sellega otseselt seotud ettevalmistustööde osas, väites, et ta taganes kogu lepingust. Kuna pooltevaheline töövõtuleping oli poolte kokkulepete sõlmimise viisist ja lepingus kokkulepitud töödest tulenevalt jagatav, siis on põhimõtteliselt võimalik taganeda mitte tervest lepingust, vaid lepingust osade tööde osas. VÕS § 116 lg 3 sätestab, et kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. 18.12.2015 taganemisavalduses on hageja esile toonud, et pinnapuhastuse tase, värvkatte paksus ja selle pealekandmise viis ei vastanud nõuetele, värv oli paigaldatud prügist puhastamata pinnale, vahelduvvöö mürkvärv oli kaetud teise värvi tolmuga, veovindid olid kaetud värvi kihiga, mürkvärv puudus põhja all suures osas. Lisaks eeltoodule on eemaldatud ebaõigesti võll ja seda ei olnud võimalik enam kasutada. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 03.01.2016 ja kui selleks ajaks puudusi ei kõrvaldata, taganes lepingust. Kuna värvimise ja värvimise eeltööde osas lepingu mittekohane täitmine ja taganemine ei ole ringkonnakohtus vaidluse all, siis kontrollib kolleegium, kas hageja on kehtivalt taganenud ülejäänud töödest. Hageja ei ole 18.12.2015 avalduses esile toonud, et muude tööde osas oleks olnud puudusi ja ta oleks nõudnud kostjalt ka nende parandamist. Kuna värvimistööde puudustega teostamine ei tähenda, et muud tööd, sh keevitustööd, oleksid teostatud mittenõuetekohaselt, siis on maakohus õigesti järeldanud, et nende osas ei ole hageja lepingust taganenud. Juhul, kui laeva värvimine ebaõnnestus, ei tähenda see, et teostatud keevitustööd ei oleks kasutuskõlbulikud või ei vastaks kokkuleppele. Esiletoodud asjaoludel ei saa järeldada, et hagejal oli huvi keevitustööde vastu ainult tulenevalt laeva värvimisest.
60.VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, lg 2 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama ja lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul seda piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Hageja lahkus laevaga kostja sadamast 09.11.2015 ja pärast seda oli hagejal võimalus töö üle vaadata. Teostatud tööde kohta on kostja koostanud 03.11.2015 kuupäeva kandva akti nr 282, millest nähtuvad täpselt tehtud tööd. Hageja väitis, et ta sai akti kätte alles koos hagiavaldusega, mistõttu ei teadnud ta enne, millised tööd kostja tegi. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Tunnistaja LL ütluste kohaselt koostas ta akti pärast tööde lõppu ja saatis kostja juhatusele arve 12(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 koostamiseks. Tunnistajana ülekuulatud GG ütluste kohaselt nägi ta akti nr 282 LL juures, kes keeldus talle seda enne tasumist üle andmast, mispeale tunnistaja pildistas akti. 16.11.2015 e-kirjas on hageja juhatuse liige GG kirjutanud kostja juhatuse liikmele RR-le, et ta jääb ootama akti nr 282 osas selgitust (kulunud materjalid ja töötunnid) (I kd, tl 54). Eeltoodust saab järeldada, et vähemalt 16.11.2015 oli hageja akti nr 282 kätte saanud ja tal pidi olema teada, millised tööd on kostja teinud. Hageja ei ole 16.11.2015 e-kirjas ega 18.12.2015 taganemisavalduses kirjeldanud, miks ei vastanud keevitustööd, ankrutõstja ja kütusetäiteseadmega seotud tööd, tagaseina mõõdistustööd, peamasina võllieemaldusega seotud tööd ja protektorite vahetamisega seotud tööd kokkulepitule või tavalisele kvaliteedile. Alles 06.10.2017 menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et tekiosa ja roolilehtede keevitust ei ole üldse tehtud ja korpuse tagaseina keevitustööd on tehtud puudustega. Kuna 06.10.2017 puudustest teatamine on toimunud ilmselgelt pärast mõistliku aja möödumist, siis ei saa hageja enam tugineda puudustele muudes töödes kui värvimine ja selle ettevalmistustööd.
61.Apellant vaidlustas apellatsioonkaebuses nii maakohtu tuvastatud kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud tööd kui ka nende maksumuse ja heitis kohtuotsusele ette kostja akti nr 282 tõendina hindamist eeltoodud asjaolude tuvastamisel. Kuna vaidlust ei olnud, et kostja puhastas ja värvis laeva ja need tööd ei olnud teostatud kohase kvaliteediga, siis selles osas kolleegium apellatsioonkaebuse väidetest lähtuvalt maakohtu otsust ei kontrolli. Kolleegium märgib siiski, et apellant on vaidlustanud laeva puhastamistööde maksumuse 1850 eurot tuvastamise maakohtu poolt, väites, et see oleks pidanud olema 2013.a hinnapakkumise järgi 1250 eurot, kuid värvimistöödesse puutuvalt ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja apellandi väide värvimistööde väiksema maksumuse kohta on eelkõige teda ennast kahjustav. Õige on see, et akt nr 282 ei sisalda täpseid andmeid, mille alusel saaks kontrollida, kuidas on kostja täpselt tasu arvutanud. 11.12.2017 menetlusdokumendis tõi kostja välja mitu tundi vastavaks tööks kulus ja milline oli tunni hind. Töötunni hinna kokkulepe keevitustööde osas 28 eurot tuleneb ka tunnistajate GG ja LL ütlustest. Nii on hageja väidetel tekiosa keevitustöödeks kulunud 65,43 tundi, korpuse tagaseina mõõdistamiseks ja keevitamiseks 66,35 tundi, peamasina võlli eemaldamiseks 55,6 tundi. Tunnistaja LL ütluste kohaselt töötas laeva remontimisel igal päeval vähemalt 4 meest. Arvestades kostja poolt menetlusdokumentides toodud tundide arvu ja seda, et laeval teostati aktiivselt töid alates 01.10.2015 kuni vähemalt 23.10.2015 (hageja väidetel, kostja väidetel kuni 30.10.2015) on sellises mahus tööde tegemine usutav. LL ütluste kohaselt toimus keevitamine ja keevitatud kohtade üle värvimine ka pärast 23.10.2015. Tsinkanoodide kaaluks on aktis märgitud 3,5 kg, kuid LL ütluste kohaselt paigaldati anoodid raskusega 5 kg ja nende hinnas lepiti kokku, mistõttu pidas maakohus kostja poolt teostatud töö hinda usutavaks. Lisaks on aktist tulenevalt lisatud anoodi maksumusele ka tööraha (vahetamine), milles 2014 e-kirjas ei käsitletud. See, et tunnistaja GG ütluste kohaselt nõudis LL temalt laeva äraviimisel veel 2000 eurot, ei tõenda kolleegiumi arvates seda, et töid ei tehtud maakohtu poolt tuvastatud mahus. Laeva äraviimise ajaks (09.11.2015) oli poolte vahel vaidlus värvimistööde kvaliteedi osas ja kostja juhatuse liige RR on hagejale 11.11.2015 saatnud e-kirja, kus ta pakub 13(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-5444 kompromissina, et töö eest tasutakse 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, tl 17). 10 000 eurot käibemaksuga 20% on 12 000 eurot. Eeltoodu selgitab juba tasutud 10 000 eurole täiendavalt 2000 euro nõudmist.
62.Maakohus on arvestusi tehes lähtunud sellest, et hageja poolt tasutud 10 000 eurot sisaldas ka käibemaksu ja kostja poolt nõutud summa on käibemaksuga. Hageja väited, et kostjal ei ole õigust nõuda temalt käibemaksu tasumist, kuna arvet ei ole esitatud, ei anna alust järeldada, et hagejal pole kohustust tasuda kostjale tehtud tööde eest koos käibemaksuga.
63.Apellant väitis, et ta on 10 000 eurot tasunud puhastus- ja värvimistööde eest, mistõttu oleks pidanud maakohus hagi rahuldamata. Kolleegium eeltooduga ei nõustu. Vaidlust ei ole, et hageja on tasunud kostjale 10 000 eurot, kuid selle tasumisel ei ole ta määranud, mille eest on tasumine toimunud. Tunnistaja GG ütluste kohaselt tasus ta jooksvalt tehtud tööde eest, millest kolleegium järeldab, et tasuti valminud tööde eest nende valmimise järjekorras. Väite, et 10 000 eurot tasuti puhastus- ja värvimistööde eest, esitas hageja 06.10.2017 menetlusdokumendis. VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik juhul, kui täitmisele kuulub mitu samaliigilist kohustust, määrata, millise kohustuse ta täidab, kuid VÕS § 88 lg 4 järgi peab see toimuma mõistliku aja jooksul. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole seda mõistliku aja jooksul teinud. Apellatsioonkaebuses viidatud 18.12.2015 taganemisavaldusest ei tulene, et 10 000 eurot on tasutud puhastus- ja värvimistööde eest. Taganemisavalduse kohaselt oli värvimistööde eest kokku lepitud 3380 eurot.
64.Hageja alternatiivne nõue, mille kohaselt soovis ta 10 000 euro välja mõistmist kahju hüvitisena, ei kuulunud samuti rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eeldused ei olnud täidetud. Hageja ei ole menetlusdokumentides esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on talle tekitanud 10 000 euro ulatuses kahju. Hageja on üldsõnaliselt selgitanud, et juhul, kui kohus ei rahuldada hageja nõuet tulenevalt lepingust taganemisest, palub ta hagi rahuldada kahju hüvitamist reguleerivate sätete järgi, toomata välja nõude aluseks olevaid asjaolusid.
65.Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei ole lahendanud hageja nõuet kahju 800 eurot hüvitamiseks, mis tekkis hagejale seoses laeva transportimisega Tallinnast Hiiumaale. Maakohus on otsuses leidnud, et kuna tööd tuli teha Hiiumaal, siis olid kulud transpordiks vajalikud ja need ei kuulu kahjuna hüvitamisele.
66.Maakohus menetluskulude jaotamisel õigesti lähtunud TsMS § 163 lg 1 järgi hagi rahuldamise proportsioonist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtu poolt TsMS § 177 lg 2 järgi pärast tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.