Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud Hageja XXXX palub tunnustada hageja nõuet XXXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 30 000,01 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 15.06.2016 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku XXXX OÜ pankroti. Pankrotihalduriks määrati Rein Vaiksaar. Hageja esitas 21.07.2016 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 30 000,01 eurot. Nõuete esitamise tähtpäev oli 15.08.2016, hageja esitas nõude tähtaegselt. 23.09. 2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja XXXX AS. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku vahel 20.11.2004 sõlmitud laenulepingust (tlk 14), mille alusel hageja kandis 15.12.2004 võlgniku pangakontole 30 000,01 eurot. Hageja omandas nõude 15.12.2004 nõude loovutamise lepinguga XXXX (tlk 16). Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 20.11.2014. Nõue ei ole aegunud ja võlgnik tunnistab nõude olemasolu. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et laenulepingus ei ole sätestatud, kuidas laen laenusaajale üle antakse. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue OÜ-le XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on tõendamata, esitatud ei ole ühtegi dokumenti, mis tõendaks laenusumma üleandmist OÜ-le XXXX (pankrotis) ja nõude tekkimise alus on ebaselge. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et: 15.06.2016 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku XXXX OÜ pankroti; hageja esitas 21.07.2016 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 30 000,01 eurot (tlk 10); hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 23.09.2016 vastuväite täies ulatuses kostja, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata (tlk 19-20). Kohus on tuvastanud, et 20. novembril 2004 sõlmisid XXXX (laenuandja) ja XXXX OÜ (laenusaaja) laenulepingu, mille alusel sai võlgnik laenu 46 192, 50 eurot (tlk 15, tõlge tlk 14). Laen anti laenuvõtjale intressiga 6 % aastas. Laenulepingu punkt 2.1 kohaselt oli laenu tagasi maksmise tähtaeg 20. novembril 2014. XXXX loovutas 15.12.2004 nõude loovutamise lepinguga nõude summas 30 000 eurot hagejale XXXXle (tlk 16-17). Hageja poolt kohtule esitatud XXXX OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtetest nähtuvalt kandis hageja 23.11.2004 võlgnikule üle summa 46 192, 50 eurot (tlk 62). Võlgnevus on kajastatud võlgniku pearaamatu väljavõttega kontolt nr 2780, kus nähtub võlgnevuse summa 30 000,01 eurot (tlk 18). Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud võlgnikule 30 000,01 euro laenu üle andmist. VÕS § 396 lg1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et võlgniku pangakonto väljavõtetega Danske Bank A/S Eesti filiaalist on tõendatud laenu ülekandmine laenuandja poolt ja ülekantud rahasumma laekumine võlgniku kui laenusaaja pangakontole. XXXX OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõttest nähtub, et 23.11.2004 on XXXX teinud võlgnikule ülekanne summas 46 192, 50 eurot, laekumise selgituses on märgitud inglise keeles „loan“ - eesti keeles „laen“ (tlk 62). Pangakonto väljavõttelt nähtuvad saatja XXXX pangarekvisiidid, saatja nimi, kuupäev, summa ja selgitus. Võlgnik on võlgnevust tunnistanud summas 30 000,01 eurot (raamatupidamises raha konventeerimisest tekkinud 1 sent) kajastades seda raamatupidamises, mis on tõendatud võlgniku pearaamatu väljavõttega kontolt nr 2780 pikaajalise võlgnevuse kohta hagejale. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgniku vastu põhjendatud ja tõendatud ning eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 30 000,01 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid laenu tagastamise kohta. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited asja menetlemisel tõendamist leidnud, tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 20.11.2014. Nõue ei ole aegunud. Kuivõrd laenusaaja on pankrotis, tuleb esitatud nõuet tunnustada pankrotimenetluses. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja nõuet tuleb tunnustada XXXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 30 000,01 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus tutvunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga (tlk 45), leiab et tekkinud menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Hageja tunnitasuks on märgitud 90 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud ja nendele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 570 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 300 eurot ning mõistab need kostjalt välja. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.