2-04-810
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-04-810
Tsiviilasi
A.D. hagi R.Z. vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 06.07.2005.a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.Z. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
R.Z. A.D. ja tema esindaja adv A.L.
Tühistada Tallinna Linnakohtu 06.07.2005.a. otsus ja saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks Harju Maakohtule. R.Z. apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
Hageja nõue ja põhjendused Hageja omandas 1994.a. eluruumi asukohaga K**** tee **-** Tallinnas. 2001.a. oktoobris pöördus kostja hageja poole, väites, et hageja lapselaps V.P. on kostjale võlgu 20 000 krooni. Kostja nõudis
võla tagatiseks hagejale kuuluvat korterit K**** tee **-** Tallinnas. Kostja väitis, et korteri omandiõigus vormistatakse tema omandiks seni, kuni võlg on tasutud ning pakkus korteri ostumüügilepingu sõlmimist tingimusega, et hageja ja tema abikaasa võivad korteris edasi elada. Korteri ostu-müügihind lepitakse kokku fiktiivselt, eesmärgita seda kunagi reaalselt tasuda. Kostja pealekäimisele järele andes müüdi korter kostjale hinnaga 80 000 krooni, raha ülekandmist hagejale toimunud ei ole. 2002.a. detsembris tasus hageja lapselaps V.P. 20 000 krooni kostjale. Hageja eeldas, et võla tasumisele järgneb korteri vormistamine hageja omandisse, kuid kostja seda ei teinud. Hageja palus tunnustada 08.11.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust ja kustutada 13.11.2002 Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 135464 II jakku tehtud kanne. Alternatiivse nõudena palus hageja juhul, kui osutub võimatuks välja mõista vaidlustatud müügitehinguga kostjale üle läinud korteriomandit, mõista kostjalt hageja kasuks välja korteri turuhind 380 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning kohus tegi asjas 29.09.2004 tagaseljaotsuse. 21.10.2004 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks ning kohus taastas menetluse. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ta hagi ei tunnistanud. 21.06.2005 eelistungile kostja ei ilmunud. Kohus oli kostjat hoiatanud, et tema mitteilmumisel eelistungile võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kasuks. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi teistkordse tagaseljaotsusega ja tunnustas A.D. ja R.Z. vahel 08.11.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust. Kohus mõistis R.Z.lt A.D. kasuks välja 380 000 krooni ja riigilõivu 20 060 krooni. Kohus mõistis R.Z.lt välja õigusabikulu 3088,65 krooni ja 188,30 krooni postikulu riigituludesse. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks oli tehingu tegemise ajal kehtinud lg 1 ja 2, mis sätestasid, et teeseldud tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti, on tühine. Tehing, mida tegelikult teha taheti, on varjatud tehing. lg 3, 4 ja 5 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Tühist tehingut ei pea täitma. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kehtinud lg 1 kohaselt isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohus leidis eeltoodu alusel, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused R.Z. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme. Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendused faktilistele asjaoludele ning kohtuotsus ei ole põhjendatud ja seaduslik. Apellant esitas enne kohtuistungi toimumist kohtule perearsti tõendi enda haiguse kohta. Apellant ei viibinud kohtuistungil seadusliku takistuse tõttu. Apellant ega perearst ei olnud teadlikud asjaolust, et väljastatud tõend ei olnud vormikohane. Apellant pöördus uuesti perearsti poole ja perearst väljastas apellandile 21.07.2005 tõendi, millest nähtub, et apellant pöördus arsti poole 20.06.2005 ja kohtuistungi päeval 21.06.2005 ei olnud apellant võimeline tervisliku seisundi tõttu kohtuistungist osa võtma. 2(3)
Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et korteri ostu-müügilepingu näol oli tegemist teeseldud tehinguga, mille pooled tegid teise tehingu varjamiseks, ning seetõttu on tehing tühine algusest peale. Lepingu sõlmimisel notari juures oli hageja teadlik lepingu sisust ja avaldas selleks oma tahet, müügiks oli ka hageja abikaasa nõusolek. Hageja soovis korteri müügist saadud raha eest kustutada oma pojapoja võlad N.K.i ees. Võlgnevus on käesoleva ajani tasumata. Ostumüügileping sõlmiti suusõnalise kokkuleppega, et hageja elab korteris surmani. Korter vormistati kostja nimele, kuna N.K.il puudus kehtiv pass. Kostja palus N.K.li kaasamist kostjana, kuid hageja taotlusel lõpetas kohus tema suhtes menetluse. Vastus apellatsioonkaebusele A.D. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi TsMS § 657 lg 2 alusel täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vaidlustatud tagaseljaotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 206 lg 1 kohaselt on seaduslikuks takistuseks isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut. Kostja esitas eelistungi toimumise päeval 21.06.2005 kohtule perearst K.I.i 20.06.2005 tõendi kostja haigestumise kohta. Samuti on kostja esitanud kohtule sama perearsti 21.07.2005 tõendi, mille kohaselt viibis kostja 20.06.2005 ja 22.06.2005 perearsti vastuvõtul. Nimetatud tõendi kohaselt ei võimaldanud kostja tervislik seisund tal 21.06.2005 eelistungist osa võtta. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et R.Z. ei ilmunud Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 eelistungile seadusliku takistuse tõttu. Kuna apellandil oli kohtusse mitteilmumiseks seaduslik takistus, siis teistkordse tagaseljaotsuse tegemine linnakohtu poolt ei olnud õigustatud ja linnakohus oleks pidanud eelistungi edasi lükkama. Kolleegium märgib, et tagaseljaotsuse tegemine oli TsMS § 198 lg 2 järgi kohtu õigus ja vaatamata hageja taotlusele tagaseljaotsuse tegemiseks, võis kohus, arvestades kostja teadet haigestumise kohta eelistungi edasi lükata. Eriliselt tuli kohtul kaaluda teistkordse tagaseljaotsuse tegemist, kuna teistkordse tagaseljaotsuse tegemisel oli oluliselt piiratud poole, kelle kahjuks otsus tehti, kaebeõigus. Eeltoodu tõttu tuleb Tallinna Linnakohtu 06.07.2005 otsus tühistada ja saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kuna tühistatud lahend on tagaseljaotsus, milles on hinnatud ainult nõude õiguslikku põhjendatust, siis kaebaja väidetele otsuses asjaolude ebaõige tuvastamise kohta ei pea kolleegium võimalikuks vastata.
Kohtunikud:
M. Klaar
T. Kollom
U. Loonurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.