Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 29.06.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu Tallinna Linnakohtule 06.07.2004.a. esitatud esialgse hagiavalduse kohaselt omandas hageja korteri asukohaga XXX ostu-müügi tehingu teel XXX Kuna korter omandati hageja poolt tema abielu ajal, oli selle puhul tegemist hageja ja tema abikaasa VD ühisvaraga. 2001.a. oktoobris pöördus kostja AZ hageja poole väitega, et hageja lapselaps VP on talle võlgu 20 000 krooni. Kirjalikku laenulepingut RZ ja VP vahel sõlmitud ei olnud. Võla tagatiseks nõudis kostja hagejale kuuluvat korterit aadressil XXX. Kuna kostja käis hagejale peale, et viimane korteri laenu tagatiseks annaks, nõustus hageja kostja ettepanekuga sõlmida notari juures vastav leping. AZ väitis, et korter vormistatakse üksnes seniks kostja omandisse, kuni võlg on tasutud ning pakkus parima lahendusena korteri ostu-müügilepingu sõlmimise tingimusel, et hageja ja tema abikaasa võivad korteris edasi elada. Korteri ostu-müügi hind lepitakse kokku üksnes fiktiivselt eesmärgita seda kunagi reaalselt tasuda. Juhul kui võlg on kostjale tasutud, saab hageja oma korteri tagasi. Kõik tehinguga seotud kulud lubas kostja ise kanda. AZ pealekäimisele järgi andes sõlmiti 08.11.2001.a. hageja ja kostja vahel Tallinna notari K D vahendusel korteri ostu-müügileping. Lepingu p.-i 3.1. kohaselt müüdi korter kostjale 80 000 krooni eest. Lepingu p.-i 3.1.1. järgi oli kostja tasunud hagejale 40 000 krooni enne lepingu sõlmimist. Müügihinnast 40 000 krooni kohustus kostja tasuma müüjale peale lepingu sõlmimist lepingu sõlmimise päeval. Tegelikult ei toimunud enne ega pärast lepingu sõlmimist kostja poolset rahasummade tasumist hagejale, lepingu esemeks olnud korteri eest. Kostja eesmärgiks ei olnudki hageja arvates kunagi korterit osta, vaid meelitada hageja sõlmima korteri ostu-müügi lepingut, põhjendades seda kui võla tasumiseks tagatise andmist. 2002.a. detsembris tasus hageja lapselaps oma võla summas 20 000 krooni ära kostjale. Hageja tuginedes kostja eelnevatele lubadustele eeldas, et võla tasumisele järgneb korteri taas vormistamine hageja omandisse. Sel eesmärgil üritas hageja võtta ühendust kostjaga, kuid see tal ei õnnestunud, sest kostja tegelikult väldib hagejat. Vastavalt lepingu p.-le 2.3.1. võimaldas ja võimaldab kostja hagejal koos abikaasaga lepingu objektiks olevas korteris elada ning see on kantud elanike registrisse nende elukohana. 2002.a. suri hageja abikaasa ning käesoleval ajal elab hageja selles eluruumis koos lapselaps VP. Lepingu järgi on korteris õigus elada üksnes hagejal. Peale hageja surma on kostjal õigus hageja lapselaps sellest eluruumist välja tõsta, kuna viimasel pole seadusest ega lepingust tulenevat õigust selles eluruumis elada. Kostja saab ise asuda kasutama vaidlusalust 3-toalist korterit (eluruumi), mille ta hagejalt tasuta omandas. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsÜS §-dest 58 lg.-test 1 ja 2, 60 lg. 1, 64 lg. 1, 66 lg.test 4 ja 5, 70 lg.-test 1 ja 2 palub hageja kohtul tunnustada 08.11.2001.a. Tallinna notari K D poolt tõestatud korteri, mis on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti kinnistusregistriossa nr. XXX asukohaga XXX ostu-müügi lepingu tühisust ja kehtetust algusest peale ning kustutada 13.11.2002.a. tehtud kinnistusraamatu kanne, millega on omanikuna kantud sisse kostja R Z ning kanda omanikuna sisse hageja 28.02.2005.a. esitas hageja täiendatud hagiavalduse korteriomandi müügilepingute ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja jäi oma hagis varemkäsitlemist leidnud asjaolude juurde. Hagiavalduse täienduse kohaselt tegi Tallinna Linnakohus asjas 29.09.2004.a. tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja nõude ning tunnustas hageja poolt vaidlustatud tehingu tühisust. 11.10.2004.a esitas kostja kirjaliku vastuse, milles teatas, et kaja järgselt uuendatud menetluses ta hagi ei tunnista. Samal päeval müüs kostja korteriomandi edasi NK ́le 380 000 krooni eest. Oma vastuses kostja korteriomandi edasimüügist vaikis, kuid antud asjaolu on käesolevas vaidluses olulise tähtsusega ning annab hageja arvates tunnistust pahausksest käitumisest hageja suhtes. Kostjate käitumine annab

tunnistust omakorda sellest, et nemad tegelikult ei soovinud tagatist VP võlale, vaid soovisid pettuse teel omandada tasuta hagejalt korteri. 11.10.2004.a. sõlmitud kostjate vaheline korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping on hageja arvates näiline tehing TsÜS § 89 tähenduses. Kostjad soovisid selle tehinguga jätta mulje, et korteriomand on väljunud AZ omandist ning seetõttu ei ole seda enam võimalik hagejale tagastada. Kostja R Z on vaidlustatud müügitehingute arvel alusetult rikastunud 380 000 krooni võrra hageja arvel. Lähtudes eeltoodust palub hageja tühistada 01.11.2001.a. Tallinna notari K D poolt tõestatud korteri asukohaga XXX ostumüügileping; tühistada Tallinna notari S V poolt 11.10.2004.a. tõestatud korterimandi asukohaga XXX müügileping ja asjaõigusleping ning kustutada kinnistusraamatusse tehtud kanne, mille alusel kanti selle korteriomanikuna kinnistusraamatusse sisse omanikuna N K ning kanda omanikuna registrisse sisse hageja. 21.03.2005.a esitas hageja oma hagis alternatiivse taotluse ja palus kohtult juhul kui kostjatelt osutub võimatuks välja mõista vaidlustatud müügilepingutega üle läinud korteriomandit, siis hageja palub alternatiivse taotlusena tuginedes TsÜS varasema redaktsiooni § 66 lg. 5 ja TsK § 477 lg. 3 alusel välja mõista kostjatelt hageja kasuks 380 000 krooni ulatuses rahaline hüvitis. 02.05.2005.a. loobus hageja oma kirjalikus avalduses hagist N K vastu. 05.02.2007.a. esitas hageja kirjalikult veelkord hagiavalduse täpsustuse tulenevalt kostja 23.01.2007.a. vastusest käesolevas tsiviilasjas. Hageja oma hagiavalduse täpsustuses jäi oma esialgses hagis märgitud asjaolude juurde. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal 08.11.2001.a. kehtinud TsK § 477 lg. 1 sätte kohaselt tuleb alusetult omandatud vara tagastada. Kostja omandas vaidlusaluse tehingu järgi hagejalt tasuta korteriomandi, mille väärtus selle omandamise hetkel oli 181 930 krooni. Kostja oli enne korteri edasimüüki teadlik, et tema poolt omandatud korteriomandi omandamise alus on ära langenud. Kostja sai korteri edasimüügist tulu 198 070 krooni (380 000 kr. – 181 930 kr.). Kokku on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud 380 000 krooni võrra. Kostja selline käitumine annab hageja arvates tunnistust sellest, et tegelikult ei soovinud ta tagada V P i võlga, vaid soovis pettuse teel tasuta omandada hageja korteriomandit. Hageja soovis tagada V P i võlga, kuid ei soovinud oma korterit võõrandada. Korteriomandi võõrandamine 08.11.2001.a. oli teeseldud tehing. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes tehingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg.-te 1 ja 4 sätteist palub hageja kohtul tunnustada hageja ja kostja vahel 08.11.2001.a. sõlmitud ostumüügilepingu tühisust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis summas 380 000 krooni. Asjaga seonduvad kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ning palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja on oma vastuses hagile seisukohal, et hageja oma hagis moonutab tegelikku olukorda ning püüab kohut viia eksimusse. Enne 08.11.2001.a sai kostja teada, et N K on hageja ammune tuttav ning hageja pöördus tihti tema poole erineva abi saamiseks. Kord tuli N K kostja juurde ning rääkis, et järjekordselt tuli tema juurde hageja ja palus laenuks 40 000 krooni. Kuna K teadis, et kostjal oli hetkel raha, küsis ta, kas kostja ei laenaks hagejale sellist rahasummat. Kostja hagejat ei tundnud ja talle ka raha laenata ei soovinud. K oli nõus ise võtma kostjalt raha ja andma selle hagejale laenuks, kuna hageja oli K tuttav. Nii saigi N. K kostjalt laenuks 40 000 krooni ja nadis selle raha hagejale. Hageja lapselaps V. P mängib kasiinos ja nõuab tihti, et hageja annaks oma nõusoleku korteri pantimiseks, et saada lühiajalist laenu lapselapse vajadusteks. Kostja soovis K saada tagasi oma laenuks antud 40 000 krooni ja kuna viimasel puudus see raha, tegi ta kostjale ettepaneku osta hageja korter samadel tingimustel, millistel hageja seda pakkus. Hageja ja NK määrasid korteri hinna kokkuleppel ja hinnaks määrati 160 000 krooni. Seoses sellega, et hageja soovis selles korteris edasi elada koos oma abikaasaga, leppisid pooled kokku korterihinnas 80 000 krooni. N. K veenis kostjat ostma hagejalt see korter 80 000 krooni eest ning võtma seejuures arvesse 40 000 krooni, mille hageja sai kostjalt laenuks K kaudu. Kostja ei soovinud hagejaga suhelda, seetõttu leppisid hageja, kostja ja NK 08.11.2001.a. kokku selles, et korteri ostuhinna jäägi 40 000 krooni saab hageja (raha saamise vajaduse tekkides) erinevate summadena NK ́lt, kes saab need rahasummad kostjalt ja annab üle

hagejale. 08.11.2001.a. ostumüügilepingu sõlmimise juures viibis hageja koos abikaasaga. Tehingut tõestanud notar selgitas hagejale ja tema abikaasale eelnevalt müügilepingut tulenevaid õigusi ja kohustusi ning selgitas neile, et peale lepingu sõlmimist ei olr nad enam korteri omanikud, ei saa käsutada korterit oma äranägemise järgi, kuid omavad õigust elada selles korteris kuni surmani rendiraha maksmata. Samuti küsis notar hagejalt, kas ta on saanud kostjalt 40 000 krooni ja hageja kinnitas notarile raha saamist ning ka seda, et ülejäänud 40 000 krooni makstakse talle hiljem. Kostja kinnitab ka asjaolu, et hageja lapselapse võlg 20 000 krooni ei oma mingit seost hageja ja kostja vahelise õigussuhtega. Hagejal on tasuta korteri kasutamise õigus. Kostjal ei ole hagejaga olnud kunagi kokkulepet selles, et korter tagastatakse hagejale. Kostja tegutses alati avatult ja ausalt hageja suhtes. 11.10.2004.a. müüs kostja vaidlusaluse eluruumi NK ́le, kuna kostjal oli hädasti vaja raha ja korterile oli raske leida ostjat, kuna selles elab hageja kuni surmani. N. K on kostja sõber ja hageja lähedane tuttav, kes ole ka hageja ning kostja vahelise tehingu vahendajaks. 09.05.2007.a. esitas kostja hageja hagi täpsustusele veelkord kirjalikud vastuväited. Kostja on seisukohal, et hageja väited selle kohta, et hageja pole kostjalt saanud 40 000 krooni on väärad. 14.03.2005.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ei andnud seda rahasummat hagejale isiklikult vaid tegi seda kolmanda isiku NK kaudu. Tulenevalt kohustuse olemusest ei pea seda täitma isiklikult, vaid võib täita osaliselt või täielikult kolmas isik. Ebaloogiline on kostja arvates hageja kinnitus, et ta tegelikult soovis sõlmida tagatislepingut, mis oleks olnud ajutise iseloomuga. Hageja nõue tagada talle kostja poolt eluaegne õigus elada korteris tõendab kostja arvates asjaolu, et pooltel puudus igasugune kokkulepe korteri tagastamiseks kostjalt hagejale. Korteri müügiga kolmandale isikule – NK ́le, ei rikkunud kostja hageja õigusi ega rikastunud alusetult hageja arvelt. 11.10.2004.a. müüs kostja vaidlusaluse eluruumi kolmandale isikule koos hageja õigusega elada selles eluaegselt, mida kinnitab kostja ja NK vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p.2.1.4. Kostja leiab, et sai korteri müügist seaduslikku tulu summas 300 000 krooni (380 000 krooni – 80 000 krooni korteri ostuhind). Kostja tunnistab oma kohustust maksta hagejale 40 000 krooni, so. teise veel tasumata osa ostuhinnast. Varem luges kostja ekslikult, et selle kohustuse võib kostja käsul ilma hageja nõusolekuta täita ka kolmas isik. Kostja vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue hageja vastu Kostja esitas 16.05.2007.a. asjas hageja vastu vastuhagi summas 7 176.45 krooni saamiseks. Vastuhagis märgitud asjaolude kohaselt ostis kostja hagejalt eluruumi aadressil Tallinn, 161 – 47, mis oli ostu-müügilepingu esemeks. Vastavuse lepingu p.-ga 2.3.1. on korter koormatud kolmandate isikute õigustega – AD ja tema abikaasa õigustega elada selles korteris kuni surmani. Kostja vastuhagis AD kasutas korterit eluruumina, kuid ei tasunud eluruumi kasutamise kommunaalmakseid tema poolt tarbitud teenuste eest, millega rikkus AÕS §-de 219 ja 223 sätteid. Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud, võlaintressid ja koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt õiguste kestusele. Olles korteri omanik tundis hageja vastuhagis muret kuhjuva üüri võlasumma pärast ning oli sunnitud tasuma võlga kostja asemel seoses vastavate nõuete saamisega OÜält 14.11.2003.a. on hageja vastuhagis tasunud kostja eest üüriraha. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja vastuhagis välja mõista kostjalt vastuhagis võlgnevus summas 7 176.45 krooni ning jätta kohtukulud tema kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et põhihagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda kõike lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Viimasel kohtuistungil kostja tunnistas hageja esitatud hüvitise nõuet osaliselt summas 200 000 krooni ning oli selle summa nõus hagejale välja maksma hiljemalt 2007.a. lõpuks. Kostja andis antud asjaolu kinnituseks kohtuistungi protokolli oma allkirja. Hageja on kõnesolevas hagis vaidlustanud enda ja kostja vahelise ostu-müügilepingu

08.11.2001.a. millise esemeks oli 2-toaline korter nr. XXX, eluruumide pinnaga 45,2 m2. Nimetatud korter moodustab XXX mõttelist osa elamu korterite üldpinnast ning mis asub XXX. Lepingu p.-s

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 29.06.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.