Otsuse avalikult teatavaks 14.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-6657
Tsiviilasi
XxxxEesti filiaali hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
138 287,40 eurot.
Menetlusosalised ja nende Hageja XxxxEesti filiaal (registrikood xxxx, asukoht esindajad Xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma (e-post [email protected]) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg või 26.01.2017 menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine jooksva võlgnevuse nõudes 15 338,39 eurot (võlgnevus, mis ei olnud hõlmatud 15.08.13 kokkuleppega).
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxEesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 101 607,46 eurot (ükssada üks tuhat kuussada seitse eurot ja 46 senti).
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxEesti filiaali kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates 26.04.2016 kuni otsuse tegemiseni 14.03.2017 summas 16 358,80 eurot (kuusteist tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) ning edasi alates 15.03.2017 põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,05 % päevas.
2-16-6657 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõsita XxxxOÜ-lt XxxxEesti filiaali kasuks menetluskulud: riigilõiv 1300 eurot ja õigusabikulu 2802,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja põhisumma 116 945,85 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni haginõude täieliku tasumiseni 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. XxxxAS (hageja) ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.01.2011 üürilepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ üüris XxxxAS-ilt ruumid põrandapinnaga 710 m2 asukohaga Xxxx. Üürilepingu punkti 5.1 kohaselt kohustub kostja tasuma üüri kalendrikuus summas 6,40 eurot/m2, kokku 4544 eurot. Üüri suurust muudeti suulise kokkuleppega summani 4089,60 eurot kuus. Üürilepingu punkti 8 kohaselt kohustus kostja tasuma maksete tasumisega viivitamise korral viivist summas 0,05% tasumata summalt päevas. Kuigi hagejal oleks õigus nõuda viivist juba alates 2013. aastast, nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest.
2.XxxxAS, Xxxx OÜ ja kostja (XxxxOÜ) sõlmisid 15.08.2013 üürilepingu üleandmise kokkuleppe, mille kohaselt kostja võttis Kroonikatte OÜ-lt üle kõik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse tasuda Xxxx OÜ-le võlgnevus põhisummas 101 607,46 eurot.Üleandmise kokkuleppe punkti 1.1 kohaselt loeti kõik üürilepingust tulenevad Xxxx OÜ õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus tasuda nõue, üle antuks kostjale (Xxxx asendati lepingus kostjaga ning kostjast sai uus üürnik). Üleandmise kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma Nõude 42 kuulise graafiku alusel võrdsete osamaksetena. Sama punkti kohaselt, kui kostja on viivituses rohkem kui Nõude 3 kuu maksele vastava summa tasumisega, loetakse nõue täies ulatuses sissenõutavaks muutunuks.Üleandmise kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri ettemaksuna eelneva kuu 20. päevaks. Seisuga 26.04.2016 on kostjal tasumata 2016. aasta märtsi üüri- ja kommunaalkulude arve ning aprilli ja mai üüriarve kokku põhisummas 15 338,39 eurot (lisa 10.1 – arve 7000000488, lisa 10.2 – arve 7000000527, lisa 10.3 – arve 7000000536 ja lisa 10.4 – arve 7000000564).Vastavalt kokkulepetele hakkas kostja tasuma üüri, kuid ei teinud makseid nõude tasumiseks. XxxxAS saatis 11.10.2013 kostjale e-kirja ning nõudis nõude mittetasumise osas selgitust. XxxxAS edastas kostjale sama kirja uuesti 30.10.2013. Ekirjale vaatamata ei alustanud kostja nõude tasumist, jätkates üleandmise kokkuleppe 2 (6)
2-16-6657 rikkumist. Vastuseks teavitas kostja oma 01.09.2014 e-kirjas vaid: „kirjutasin ka Margele et peale
07.septembrit peaksime suvisest august väljas olema ja maksekäitumine paraneb“ (lisa 5 – kostja 01.09.2014 e-kiri).XxxxAS saatis 20.01.2015 kostjale e-kirja, milles teatas, et kõik üleandmise kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused on alates 01.01.2015 üle läinud XxxxAS-ilt hagejale (lisa 6.1 – XxxxAS 20.01.2015 e-kiri ja lisa 6.2 – XxxxAS 20.01.2015 e-kirja lisa).Arvestades XxxxAS-i 20.01.2015 teavitust kostjale ja poolte sellejärgset käitumist võib järeldada, et lisaks XxxxAS-i üleandmise kokkuleppest tulenevatele õigustele, läksid sellest hetkest hagejale üle ka kõik XxxxAS-i üleandmise kokkuleppest tulenevad kohustused. Sisuliselt oli tegemist lepingu ülevõtmisega hageja poolt XxxxAS-ilt. Üürileandja vahetusega on nõustunud ka kostja, kes viitas sellele oma 04.02.2015 e-kirjas (vt lisa 9 – kostja 04.02.2015 e-kiri ja selle osaline tõlge). Samuti asus kostja tasuma alates 2015. aastast üüriarveid hagejale. Nõude loovutus loetakse võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja on sellest võlgnikku teavitanud. Kostjat teavitati üürilepingu üleandmisest (sealhulgas Nõude loovutusest) eelmise üürileandja (XxxxAS) poolt 20.01.2015 (vt hagiavalduse lisad 6.1 ja 6.2), mistõttu on loovutus kostja suhtes toimunud. Kokkuvõtvalt on üürileping, sh kõik sellest tulenevad nõuded, hagejale üle antud ning hageja on õigustatud üürilepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu esitama.
3.Kostja on 2015 aasta kevadel ka ise nõuet tunnistanud, saates XxxxAS-ile 16.03.2015 e-kirja ja lisa seoses edasise tegevusega, kus muuhulgas kinnitab, et võlgnevus XxxxAS-iga sõlmitud üürilepingu üleandmise lepingu alusel on 101 000 eurot (Lease debt of commercial premises on transfer agreement with XxxxAS is 101 000€ ) (lisa 8.1 – kostja 16.03.2015 e-kiri ja osaline tõlge, lisa 8.2 – kostja 16.03.2015 e-kirja lisa ja lisa 8.3 – kostja 16.03.2015 e-kirja lisa osaline tõlge). Hageja nõue kostja vastu on kehtiv ja see ei ole aegunud. üürilepingu üleandmise leping sõlmiti 15.08.2013 ning vastava lepingu p kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 101 607,46 euro suuruse summa (ehk Nõude) 42-kuulise graafiku alusel iga vastava kuu 20. kuupäevaks. Esimese osamakse makse pidi kostja tegema 20.09.2013. Kostja ei ole teinud hagejale mitte ühtegi nõude osamakset, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt üleandmise lepingu p 2.2 kohaselt kogu nõude tasumist korraga. Hageja esitas hagi 26.04.2016 ehk enne kolme aasta möödumist nõude esimese osamakse tasumise kuupäevast. 16.03.2015 saadetud e-kirjaga hagejale (vt hagiavalduse lisad 8.1 ja 8.2) katkes nõude aegumine 16.03.2015 ning algas sellest kuupäevast uuesti.
4.Kostjal puudusid ja puuduvad ka praegu mistahes rahalised nõuded hageja vastu, mistõttu ei ole kostjal võimalik tasaarvestust teostada. Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja väited kokkulepete osas kostjalt kindlas koguses kaupade ostmise ja võlgnevuse tasaarvestamise kohta on tõendamata. Sellist kokkulepet ei ole kunagi olnud. Kui kostja oleks sellist kokkulepet soovinud, oleks ta võinud selle 15.03.2013 üürilepingu üleandmise kokkuleppesse kirja panna, kosja seda aga ei teinud. Kostjalt kaupade ostmine oli küll eelmise üürileandja (XxxxAS) ja kostja vahel arutamisel, kuid mingeid konkreetseid koguseid, hindasid ja muid parameetreid kokku ei lepitud. Asjaolu, et kostja tahtis müüa eelmisele üürileandjale oma kaupu, ei vabasta kuidagi kostjat nõude tasumise kohustusest ning hagivastuse p 2.4 toodud väited jäävad selles osas hagejale arusaamatuks.
5.Kohtuistungil loobus hageja jooksva võlgnevuse nõudest (võlgnevus, mis ei olnud hõlmatud 15.08.13 kokkuleppega). Kostja seisukohad
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.01.2011 üürilepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ üüris XxxxAS ́ilt ruumid asukohaga xxxx, Tallinn.Hageja, Xxxx OÜ ja XxxxOÜ sõlmisid 15.08.2013 üürilepingu üleandmise kokkuleppe, mille kohaselt kostja võttis Xxxx OÜ-lt üle kõik üürilepingust 3 (6)
2-16-6657 tulenevad kohustused ja õigused, sealhulgas kohustuse tasuda Xxxx OÜ-le võlgnevus 101 607,46 eurot.
8.Nõude loovutamine ei mõjuta nõude aegumist ehk hageja nõude kostja vastu aeguks samal ajal kui see oleks aegunud Xxxx OÜ vastu, kui nõude loovutamist ei oleks toimunud. Hageja esitas kostja vastu hagi 26.04.2016. Kõik üürilepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu, mis olid 25.04.2013 seisuga muutunud sissenõutavaks, on käesolevaks ajaks aegunud. Nende osas tuleb kohaldada aegumist ja vastavas osas jätta hagi rahuldamata.
9.Kuna hageja ei ole käesoleva ajani esitanud XxxxAS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut, siis on kostja seisukohal, et nõude loovutamist ei ole toimunud. Kuna nõude loovutamist ei ole toimunud, siis ei saa hageja kostja vastu nõuet esitada. Tulenevalt ülaltoodust tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole õigustatud isikuks, kes saaks nõuda kostjalt kohustuste täitmist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.Selleks, et XxxxAS saaks üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused (lepingu ülevõtmine) anda hagejale üle peab tal selleks olema kostja nõusolek. Kostja ei ole vastavat nõusolekut andnud. Asjaolu, et kostja on pärast 01.01.2015 suhelnud ka hageja esindajaga ei tähenda, et kostja on üürilepingu üleandmiseks nõusolekut andnud.
10.Hageja on rikkunud kostjaga suuliselt sõlmitud kokkulepet, milline on seotud XxxxAS, kostja ja Xxxx OÜ 15.08.2013 sõlmitud kokkuleppega.15.08.2013 kokkuleppest tulenevad kohustused on ebaproportsionaalsed hageja ja/või Xxxx OÜ vastu – sooritusega. Xxxx OÜ poolt kasutatud restorani sisseseade turuväärtus oli juba sellel ajal kordades väiksem kui lepingus mainitud 101 607.46 eurot. Ainsaks stiimuliks, miks kostja soovis viidatud kokkulepet sõlmida, oli kokkulepe XxxxAS selleaegse prokuristi Marge xxxx ja kostja esindaja Mati xxxx vahel selles, et XxxxAS hakkab tegema kostjaga koostööd viisil, mille kohaselt ostab XxxxAS kostjalt igal tööpäeval vähemalt 500 euro ulatuses kostja valmistatavat valmistoitu (pakendatud toitu) ja selle arvelt toimub kokkuleppes fikseeritud võlgnevuse tasaarvestamine vähemalt poole tarnitud kauba maksumuse ulatuses. Sellest mõttes oli kantud ka kokkuleppe punkt 2.2., millise kohaselt oleks kostja pidanud tasuma Xxxx OÜ varasema võlgnevuse 42 kuu jooksul. XxxxAS esindaja Marge xxxx ei soovinud aga viidatud kokkuleppe kirjalikku lepingusse vormistamist. Õigus müüa XxxxAS-is toidukaupu, saavutati Xxxx kontserni erinevate esindajatega 7 kuuliste läbirääkimiste käigus. Kokkuleppe järgselt müüdi igapäevaselt kaupa ca 300 euro eest, hilisemalt ja ka käesoleval ajal müüakse kaupa aga üksnes ca 150 euro eest tööpäevas.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmises. XxxxAS (hageja) ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.01.2011 üürilepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ üüris XxxxAS-ilt ruumid põrandapinnaga 710 m2 asukohaga Xxxx. XxxxAS, Xxxx OÜ ja kostja (XxxxOÜ) sõlmisid 15.08.2013 üürilepingu üleandmise kokkuleppe, mille kohaselt kostja võttis Kroonikatte OÜ-lt üle kõik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse tasuda Xxxx OÜ-le võlgnevus põhisummas 101 607,46 eurot. Kokkuleppe sõlmimise ajal tegi hageja esindaja Mati xxxx XxxxAS esindajale Marge xxxx ettepaneku, et XxxxAS hakkaks hagejalt toitlustustooteid ostma. XxxxAS saatis 20.01.2015 kostjale e-kirja, milles teatas, et kõik üleandmise kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused on alates 01.01.2015 üle läinud XxxxAS-ilt hagejale. Kostja hakkas tasuma alates 2015. aastast üüriarveid hagejale. 15.08.13 sõlmitud kokkuleppes nimetatud 4 (6)
2-16-6657 võlgnevusest kostja hagejale ega tema eriõiguseellasele midagi tasunud ei ole.
13.Kostja vastuväite kohaselt oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus ostma kostjalt vähemalt 500eur eest kostja poolt toodetavat kaupa (toidukaupu) iga lepingu kehtivuse tööpäeval, kusjuures ostetud kauba eest kuulus vähemalt pool selle maksumusest tasaarvestamisele 15.08.13 lepingu punktis 2.2. nimetatud võlgnevusega. Nimetatud kokkuleppe alusel on kostja esitanud täitmise vastuväite VÕS § 111 järgi. Kostja vastuväite lahendamiseks peab kohus hindama, kas kostja väidetud kokkulepe poolte vahel eksisteeris.
14.Kokkuleppe tõendamiseks on kostja tuginenud eelkõige tunnistaja Xxxxütlustele. Ütlustest nähtub, et Xxxx ei näinud võimalust tekkinud võlgnevuse kustutamiseks Xxxx OÜ senise tegevuse jätkamisena (restorani toitlustusteenus) tulemusena, vaid seda nägi Mati Xxxx, läbi võimaluse valmistada toiduaineid ja müüa seda suurkliendile AS-ile Xxxx, kelle vahetus läheduses asusid üüritavad pinnad. Sama kinnitavad Xxxx poolt 26.01.2017 kohtuistungil antud ütlused, et „Selle mahuga, mis Xxxx oleks ostnud, oleks saanud võlga tasuda, lisakäive 15-20 000 eurot kuus oleks xxxx päästnud“. Kohus märgib, et Xxxx avaldused otseselt kokkulepet ei kinnita. On loogiline, et Xxxx ei näinud restoranil perspektiivi, sest see oli tema taandumis põhjus. Nii tunnistaja kui kostja seaduslik esindaja võisid loota, et restoran päästetakse sellega, et Xxxx kaubamaja asub kostjalt tooteid ostma ja neil oli kindlasti majanduslik motivatsioon sellist kokkulepet sõlmida, kuid see ei tähenda, et selline kokkulepe ka sõlmiti. Tunnistaja Marge Xxxx eitas kohtuistungil ühemõtteliselt kostja väidetud kokkuleppe sõlmimist. Tunnistaja Xxxx oli oma ütlustes üksikasjalik ja veenev, samas kui tunnistaja Xxxx sisuliselt tahteavalduste vahetamise kohta midagi ei teadnud, oskas kinnitada vaid majandusliku stiimuli olemasolu. Nõustuda ei saa kostjaga, et Mati Xxxxi ütlused tõendaks kokkuleppe sõlmimist. Mati Xxxx on kostja seaduslik esindaja ning kohus ei ole teda TsMS § 268 ega § 268-1 järgi üle kuulanud, seega ei ole tema ütlustel tõendi jõudu. Kohus leiab, et kostja väiteid tasaarvestuskokkuleppe kohta pooltevaheline praktika ei kinnita. Ainus, mis võiks kokkulepet kinnitada on fakt, et teatud määral ja muutuvas ulatuses ostis XxxxAS kostjalt kaupa. Samas oleksid pooled saanud tegelikkuses igapäevaselt tasaarvestust teha ja võlgnevust müüdud kauba eest saadud rahaga kustutada, kuid ei teinud seda. Kohus palus kostjal selgitada, miks kostja vastaval tema väidetud kokkuleppele võlgnevust kustutama ei hakanud, kuid kostja seda sisuliselt selgitada ei suutnud. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja väited suulise kokkuleppe kohta ei ole tõendatud.
15.Kohus ei nõustu kostja teiste vastuväidetega. Nõustuda ei saa, et 15.08.2013 kokkulepe on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Raske on leida põhjust, miks 15.08.13 kokkulepe võiks olla ebamoraalne või taunitav. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et 15.08.13 kokkuleppe üleandmine on tühine kostja nõusoleku puudumise tõttu. Sõltumata sellest, kas kokkuleppe ülemineku aluseks on VÕS § 164 või § 174 või VÕS § 12 lg 2 (üldõigusjärglus), on kostja asunud üüri tasuma uuele üürileandjale ja sellega teinud kaudse tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 3) üleminekuga nõustumiseks.
16.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15.08.13 kokkuleppega on kostja võtnud kohustuse tasuda 101 607,46 eurot ning kohustus on muutunud tänaseks sissenõutavaks, siis tuleb hagi rahuldada. Ülejäänud nõudest, mis koosnes nn jooksvale võlgnevusele, on hageja istungil loobunud ja kohus võtab loobumise vastu TsMS § 429 lg 1 järgi. Kohus mõistab VÕS § 5 (6)
2-16-6657 113 lg 1 järgi välja viivise alates hagi esitamisest nagu hageja seda palunud on. Viivise määraks on lepingu järgi 0,05% päevas. Kohus mõistab välja viivise põhivõlgnevuselt alates 26.04.2016 kuni otsuse tegemiseni 14.03.2017 ehk 322 päeva eest määras 0,05% päevas ehk 16358,80 eurot ning edasi alates 15.03.2017 põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,05 % päevas. Menetluskulude jaotus.
17.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuigi hageja on jooksva võlgnevuse nõudest loobunud ning TsMS § 163 järgi peaks selle nõudega seotud kulud jääma hageja kanda, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole loobutud nõue sisulisel menetluskulusid põhjustanud, kuivõrd põhirõhk vaidlusel on alati olnud maksegraafikus viidatud võlgnevusel ja pealegi on hageja loobunud jooksvast võlgnevusest seetõttu, et kostja on vastava osa võlgnevusest tasunud.
18.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses
19.Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 2802,40 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab et hageja kulutused on põhjendatud ja vajalikud ja need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.