Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Viru Maakohtule 13. mail 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas elukohas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale edastatud pretensioonid. Seisuga 01. märts 2005 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 1653,36 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult saadud 1653,36 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõiv 140 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni. 1(3)

Kostja vastus Kohtule 18. augustil 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnusta. Kostja selgitab, et ei kasuta alates 1997 aasta juulist hageja teenust, kuna tema korteris ei ole kaugküttesüsteemi elemente. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuistung Hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja esindaja väitel puudub poolte vahel vaidlus selles osas, et kostja on oma korterist kaugkütte radiaatorid eemaldanud. Seoses sellega on hageja arvestanud soojuse tarbimise eest tasu 15% ulatuses nominaalsest määrast ning kostja on perioodiliselt ka selle järgi tasunud. Hageja esindaja selgitab, et võlgnevus on tekkinud sellest, et kostja ei ole alates detsembrist 1999 kuni augustini 2002 arveid tasunud. Hageja esindaja nõustub, et tsiviilasja võib lahendada kirjalikus menetluses. Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et tasu soojuse eest arvestati 15% ulatuses üldisest määrast ning et peale radiaatorite eemaldamist tuleb soojuse eest tasu maksta. Kostja ei tea, millest on võlgnevus tekkinud. Kostja selgitab, et alates juunist 1999 on ta töötu ning seoses sissetuleku puudumisega esitab kõik arved sotsiaalametile. Kostja väitel on ta kogu aeg maksnud sooja eest ja seda sotsiaalameti vahendusel. Kostja nõustub, et tsiviilasja võib lahendada kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga Kohtla-Järvel. Hageja varustas elumaja Salu 7 soojusenergiaga. Hageja ja kostja vahel soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Alates detsembrist 1999 kuni augustini 2002 jättis kostja soojusenergia tarbimise eest tasumata arveid summas 1653,36 krooni. Kostja korteris keskkütteradiaatorid puudusid, kuid hageja esitas kostjale arveid lähtudes jääkpinnast 15 %. Hageja palub välja mõista alusetult saadud teenuse maksumuse 1653,36 krooni Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Soojusenergia üleandmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse (tl 8), arveldused keskkütte ja k.vee kasutamise eest (tl 10-11, ülevaate kliendile väljastatud arvetest (tl 9) ja võlgnevuse arvestuse (tl 33-34). Kostja on esitanud vastuväite, et ei saa aru, kust võlgnevus tuleneb. Vastuseks kostjale märgib kohus, et tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 on kostjal kohustus tasuda oma osa korteriomandi kaasomandi osa kütmise ning maja ja korteri soojakadude eest (soojuse jääktarbimine). Kuigi kostja korteris puuduvad keskkütteradiaatorid, on ta kohustatud tasuma maja üldkasutatavate osade kütmise ja soojakadude eest ehk soojuse jääktarbimise eest. Vaidlust ei ole selles, et jääktarbimise protsent on 15 %.

2(3)

Kohus leiab, et võlgnevuse arvestusega (tl 8), arveldustega keskkütte ja k.vee kasutamise eest (tl 10-11, ülevaatega kliendile väljastatud arvetest (tl 9) ja võlgnevuse arvestusega (tl 33-34)on tõendatud soojusenergia teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine summas 1653,36 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 13. mail 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 1653,36 krooni ning 5% sellest moodustab 82,70 krooni ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele osaliselt 82,70 krooni ulatuses. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud kokku 262,70 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.