2-05-18715
(hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.märts 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-18715
Tsiviilasi
Vasalemma valla (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi A.T. vastu 2125,65 krooni üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu; registrikood xxx; asukoht Ranna tee 8, Vasalemma vald, Harju maakond) kostja A.T. (isikukood xxx; elukoht xxxx
esindajad
2-05-18715
Vasalemma vald Vasalemma Vallavalitsuse kaudu (edaspidi „hageja“) esitas 24.10.2005.a Harju Maakohtule hagi A.T. (edaspidi „kostja“) vastu 2125,65 krooni üüri- ja kõrval-kulude võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja tunnistab kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõue õigeks. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kõigi esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja üürnikuna poolte vahel 05.12.2003.a sõlmitud üürilepingu alusel Vasalemma vallale kuuluvat eluruumi asukohaga xxxx. Üüri-lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandjale igakuiselt üüri ja muude lepingu-järgsete teenuste eest. Üürileping lõpetati kostja avalduse alusel alates 01.03.2004.a. Hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud. Ent kostja ei ole perioodil dets.2003.a-veebr.2004.a üüritasu ning kõrvalkulusid maksnud ja võlgneb seetõttu hagejale 2125,65 krooni. Hageja nõudmisele vaatamata ei ole kostja võlgnevust tasunud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 2125,65 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv.
2-05-18715 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 280,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel tuleb 21,10 krooni postikulud kostjalt riigituludesse välja mõista.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.