Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-04-2133
Tsiviilasi
Kahju hüvitamise nõue
Menetlusosalised ja nende
Hageja: LH õigusjärglane KLH, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx Esindaja: Jaanus Aun, isikukood xxxxxxxxxxx xxxxx
esindajad
Kostja: AÕ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx Esindaja: Kalle Grünthal, isikoood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx Asja läbivaatamise aeg
Jätta hagiavaldus rahuldamata täielikult. Kohtukulude jaotus Välja mõista KLHlt riigieelarvevahenditesse asja läbivaatamiskulu 42.30 (nelikümmend kaks kr ja 30 s) krooni (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017, viitenumber 2800049696). Selgitada, et tasumisel tuleb märkida otsuse number ja mille eest tasutakse. Vabatahtlikult on võimalik tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Juhul kui tasumist ei toimu, siis tuleb lisaks arvestada täitemenetluse kuludega. Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud Hagiavalduse järgi on kriminaalasja uurimisel kindlaks tehtud, et kostja on organiseerinud veebruaris 2003 M maaüksusel lageraie. Lageraie käigus ületati M maaüksuse piire ja lageraiet tehti ka hagejale kuuluval M kinnistul. Raiutud on 77 kuuske, 4 paju ja 11 hall-leppa ning 2 haaba. Maa-ala jäeti okstest ja raiejäätmetest puhastamata. Spetsialistide arvutuste alusel on raiutud ebaseaduslikult 54,4 tm puitu ja tekitatud kahju rahas 24832 krooni. Maksumuse aluseks on võetud keskmine müügihind. Kuna hageja on pandud tahtevastasel olukorda, kus tuleb täita raielangi uuenduse kohustus, siis tuleb teha täiendavaid kulutusi. Koos metsastamiskuludega on tekitatud kahju kogusuuruseks 29582 krooni. Kriminaalasja käigus lõpetati kostja AÕ suhtes kriminaalasi kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Põhjuseks maaüksuse piiride ebaselgus. Kannatanul soovitati esitada tsiviilhagi. Kostjale on tehtud ettepanek kahju hüvitamiseks vabatahlikult, kuid ta ei ole seda teinud. Tõendiks on kriminaalasja uurimise käigus selgunud lageraie M kinnistul, mida kostja on uurimise käigus tunnistanud ja avaldanud hüvitamise soovi vastavalt kokkuleppele. Raiutud puude kogus on tõendatud metsalugemislehega. Kahju on kindlaks tehtud asjatundvate isikute poolt. Omandit tõendab kinnistamisotsus. Hageja toetudes VÕS §-dele 1043 ja 127 lg 1; 128 lg 1 palub välja mõista kostjalt märgitud kogu kahju ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtumenetlus Kostja oma vastusega ei nõustunud selle nõudega. Enne M maaüksusel raie alustamist palus hageja emalt LHlt abi piiride kindlakstegemiseks. Talle näidati ette raiutud piirisiht. Sellest sihist ta lähtuski M maaüksusel raie tegemisel. Et seda piirisihti oli valesti raiutud sai ta teada alles kriminaalasja uurimise käigus. LH kontrollis pideval raietöid. Ise ei saanud ta ka aru, kus asub kahe kinnistu vaheline piir. Ta ei selgitanud kellelegi, et siht ei ole piiriks. Selletõttu ei saa tõsikindlusega väita kahju tekitamist. Piiri asukohast on sõltuv kahjusuurus. Maamõõdubüroo on kinnitanud, et looduses piiri ei eksisteeri. Vajalik on täiendav ümbermõõdistamine. Kändude andmed ei ole õiged juba piiri puudumise tõttu. Tõele ei vasta langi koristamata jätmine. Prokuratuuri andmetest nähtub, et puud olid seest tühjad ja saada oli küttepuid. Ühe asjaoluna on selgunud, et sihi raiumisega on LH raiet teostanud M maaüksusel. Kostja initsiatiivil toimus kohtumine LH tütre KLHga ja esindaja Jaanus Aunaga, kuid KLH ei nõustunud kindlaks tegema õiget piiri ja kaasama spetsialiste. Nõue tuleb jätta rahuldamata nagu ka kohtukulud. Hageja esindaja selgitas täiendavalt, et LH on toonitanud raiujatele piirikivide leidmist. Seda on ta kriminaalasja uurimisel kinnitanud. Lisaks on LH seda oma kirjades KLHle öelnud. See ülesanne jäi kostjale. Pöördutud on M kinnistu esialgse piiri mõõdistaja poole. See isik on kinnitanud sihi asumist M kinnistul. Väide, et sihi raiumisel on kaldutud M maaüksusele ei ole õige. Kändude mõõdistamise ja reaalse
olukorra on kindlaks teinud Keskkonnainspektsioon, kelle kompentensis ei saa olla kahtlust. Kohtuistungitel poolte seisukohad ei muutunud. Hageja lepinguline esindaja väitis, et LH ei näidanud piiri, käskides kostjal piir üles otsida. See tõdemus toetub kriminaalasja materjalidele. Raiutud puidust võis osa olla madala kvaliteediga, samas ei anna see väita, et Erametsakeskus oleks kindlaks tegemisel olnud ebatäpne. Tunnistaja E M on selgitanud, et puud olid raieküpsed. Tegemist on metsaga, milles palgiprotsent on tõenäoliselt kõrge. Asjaolu, et osa kände olid seest tühjad, ei tähenda, et terve puu pikkuse peab lugema küttepuuks. Kahjustatud on puud alumine ots, ülemine pool aga sobib tihtipeale palgiks. Kahju suuruse hinnangul on hageja saanud tugineda maamõõdubüroole kui asja tundvale asutusele, keskkonnainspektsioonile ja Erametsakeskusele. Kahju suurus ei ole iseseisvalt välja mõeldud. Ainult asjatundjate kaudu saab hageja esitada tõendeid. Kriminaalasja uurimisel ei kahelnud politseiasutus maamõõdubüroo poolt märgitud piiri õigsuses. Tunnistaja S ütles samuti, et maamõõtjat tuleb uskuda. Maamõõdubüroo pole kordagi märkinud, et piir oleks valesti, vaid piirivaidluse lahendamiseks on vajalik ümbermõõtmine. Tunnistaja R A, kes hiljem üle kontrollis, on leidnud, et piir ei ole vale. Korrektne ei ole kostja kinnitus, et raielank oli korrastatud. Tunnistaja M S seda ei kinnitanud. Lisaks on seda näha kriminaalasja toimikus olevatelt piltidelt. Kohus kuulas ära tunnistajana Meelis Somelari, kes oma vastusega kinnitab LH pöördumist metsamaade vahelise piiri ületamise ja raietööde tegemise pärast. Käis kohal. Segaseks jäi kust piir läheb. Raiutud siht oli piiriks, kuid hiljem selgus, et on vale piir. LH rääkis talle pidevast käimisest metsas raietööde ajal. LH ei usaldanud teda ja siis hakkas menetlema teine politseiametnik. Tunnistaja R A kinnitab oma ütlustega mõõdistamist M kinnistul mõõdulindiga, mis ei anna objektiivset ja täpset tulemust. Tema kasutas vaistu, kangi ja mõõdulinti, instrumente tal ei olnud. Ei saa välistada, et mõõtmistulemused ei olnud täpsed. Piirikivid olid leitavad. Piiri ta maha ei pannud. Tunnistaja A S ütluste järgi keskkonnakahju ei olnud. Tunnistaja E M tõendab, et kohapeal ei suutnud piiri tuvastada. Näha oli 3 meetri laiune varem raiutud siht. LH ei pidanud seda piiriks. Piirikive nad ei leidnud. Selgitas LHle vajadus piir paika panna ja alles siis saab midagi kindlaks teha. Teisel korral LH helistas ja ütles, et piir on paika pandud. Vana siht oli alles ja uus piir oli nurgeti. Märgitud oli see tokkidega ja punaste lintidega. Tema näitamise järgi loetleti kännud. Oksad ja raie jäätmed olid korras, vaalus, vahed normaalsed. Mõõdetud said värskelt raiutud kännud. Tunnistaja K S ütlustest selgub LH tellimisel piirisihi tegemine tema poolt. See oli 7-8 aastat tagasi. LH tõi plaani. Üles otsiti ja leiti üks ülemine piirikivi. Alumist piirikivi ei leitud. Sihi loomine toimus LH juhendamisel. Kohtu põhjendused Hageja on esitanud Riigiprokuratuuri ja Järva Prokuratuuri kirjad, mis on saadetud hageja emale LHle, kes oli enne surma esialgne hageja ja kinnistu omanik. Järva Prokuratuur selgitab, miks ei taastata kriminaalasja menetlust. Põhjuseks on kuriteokoosseisu puudumine, sest tegemist oli AÕ poolse eksitusega; raie alguses ei saanud LH ise aru, kus on kahe kinnistu vaheline piir; raieõiguses hakkas kahtlema alles pärast lume sulamist, kui raietööd olid lõpetatud; raietööde ajal raiemeestele ei selgitanud, et metsasiht ei ole piirisiht; samuti osundatakse LH enda ütlustele ülekuulamisel, kuidas ta enne raie algust kutsuti metsa ja paluti abi piiride
kindlaksmääramisel ning kinnitatakse, et määruse koostamisel on lähtutud lisaks kahju tekitaja ütlustele ka kannatanu ja tunnistajate ütlustest. Riigiprokuratuur selgitab LHle, et üle on kontrollitud Järva prokuröri tegevuse seaduslikkus ja ei ole alus tühistada kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et metsaraie teostamise ajal käis LH raietöölisi hoiatamas, et nad üle tema maaüksuse piiri ei läheks; samal ajal ei olnud maaüksuse piiride ebaselguse tõttu võimalik hetkel aru saada, kust täpselt kulgeb maaüksuste vaheline piir; ekslikult arvati, et piiriks on metsasiht; õige piir tuvastati alles peale lume sulamist, siis tuvastati, et puid on raiutud ka LHle kuuluvalt maaüksuselt. Selles osas ei ole kellelgi asjaosalistest vastuväiteid ega vaidlust. AÕ on avaldanud soovi kahjude hüvitamiseks kokkuleppel. Kahju tekitamine sai võimalikuks maaüksuste piiride ebaselguse tõttu. Menetlemise käigus on toimikusse võetud kriminaalasja lõpetamise 31.10.2003.a määrus. Määruses on märgitud, et 1996 või 1997.a raiutud siht ei olnud õigesti tehtud, ei olnud piirikivide järgi; õige piir on 5,4 kuni 10 meetri kaugusel ja kulgeb selles pikkuses kus raiuja seda tegi. Varem raiutud sihist tekkinud piiriprobleem põhjustas vale raie. Samuti on määruses, et AÕ ja LHl oli kokkulepe raiuda sihini, siis saigi raie teostatud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilasja menetlemisel ei ole selgunud, kus asetseb M maaüksuse ja M kinnistu vaheline piir raiutud metsamaa alal. Üle vaatades 1997.a septembris koostatud kinnistu plaani (tl 54) on II maatükil märgitud vaidlusaluse ala piirimärgid numbritega 17, 18 ja 19 piirikividena. Vaidluse on tekitanud piirimärgide 18 ja 19 vahelise ala ebaseadusliku ületamine raietööde tegemisel ja sellega kahju tekitamine. Tunnistaja R A on olnud selle plaani mõõdistaja (tl 54 pöördel). Tunnistajana on kinnitanud plaani koostamist, vaatamata piirikivide leidmise võimalikkule, kasutas selleks mõõdulinti, vaistu ja kangi, ühtegi instrumenti tal ei olnud. Ta ei välistanud mõõtmistulemuste ebatäpsust. Toimikus on veel R A kirjalik selgitus (tl 53) M kinnistu piiride kohta. 2004. aasta juulikuus ei olnud tuvastatav piiripunkti 17 ja 18 piirikivid. Lageraie on piiripunktide 18 ja 19 vahel, mistõttu piirisihti ei olnud. Tunnistaja K S on tõendanud, et tema raius sihi 1997-1998 aastal LHl oleva plaani järgi ja LH juhendamisel kinnistu metsamaale. Tunnistaja M S on tõendanud segadust LH kinnistu piiriga, kui tema asus kriminaalasja menetlema. Kuna LH taotlusel võeti temalt uurimine ära, siis rohkemat ei tea. Tunnistaja E M on tõendanud, kui LH tema kohale kutsus, siis ei olnud võimalik maaüksuste vahelist piiri paika panna. Kui LH oli tema soovitusel lasknud piiri märkida, siis oli piir puutokkidega ja punaste lintidega märgitud. Tunnistaja A S piiri ei kontrollinud. Tunnistaja E M poolt tõendatud piiri märkimist ei saa kohus võtta kui seaduse nõuetele vastavalt märgitud piiri, sest piirimärgid peavad olema ankurdatud või vähemalt kõrvaldamatud ja looduses igale isikule arusaadavad. Looduses ei ole eksisteerinud M kinnistul õiget piiri plaanil märgitud piirimärgi 18 ja 19 vahel. Järgitud ei ole nõuet, et piirimärgid tuleb paigaldada selliselt, et piiri kulgemine oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule või muu isikule, sealhulgas piirinaabrile. Seetõttu ei saanud tunnistaja teha kindlaks raiutud puude hulka M kinnistul. M kinnistul metsa vähenemine võib esineda, kuid on täpselt kindlaks tegemata ebaselge piiri tõttu. Piiri asukohast on aga sõltuv kahju suurus.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1 alusel määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Maakorraldusseadus annab maakorralduse mõiste. Maakorralduse toimingud on kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Sama seaduse § 15 lg 2 kohaselt piir külgnevate kinnisasjade vahel määratakse plaanil ja looduses ning näidatakse kätte looduses kinnisasjal omanikule. Vabariigi Valitsuse 3.06.1997.a määrus nr 106 määrab ära piirisihtide raiumise korra õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel ning erastamise õigustatud subjektide poolt. AÕS § 129 sätestab piiri kindlakstegemise. Esimese lõike alusel peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha ning neljanda lõike alusel kannavad naabrid võrdselt piiri kindlakstegemise kulud, kui seadusest, tehingust või kohtuotsusest ei tulene teisiti. Võttes kokku prokuratuuride vastustes märgitu ja kriminaalasja lõpetamise määruses märgitu ning tunnistajate ütlused, siis ei ole leidnud tõendamist, et M kinnistu ja M maaüksuse vahel oleks tegelikkuses eksisteerinud maaüksusi eraldav kinnistuplaaniga kokku langev loodusesse rajatud piirisiht. Lisaks ei ole seal kindlaks tehtud või on jäänud leidmata piirikivid, mis plaanil kannavad piirimärgi numbrit 17, 18 ja 19. Looduses olev piirisiht oli tehtud ilma piirikive arvestamata ega märgitud maamõõtja poolt, vaid omanikul oleva plaani järgi. Omaniku juhendamisel on kinnistule rajatud küll siht, kuid see ei lange kokku tegeliku kinnistu piiriga. Kui kriminaalmenetluses on arvestatud eksitust, mis tulenes talvisest ajal maaüksuste vahelise piiri määramisel, siis tsiviilasja menetlemisel ei ole kohus suutnud tuvastada, et veebruaris 2003 oleks olnud selgelt tajutav kinnistu plaanile vastav piirisiht. Kui ei ole võimalik tuvastada selgelt arusaadavat kinnistu piiri ei saa võtta aluseks hageja esitatud kahju arvestust. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue ja vastuväited. Hageja seda ei ole teinud. Kogu menetluse ajal on kohus pooltele pakkunud kokkulepet ja hiljem kompromissi. Seda on pidevalt soovinud kostja ja tema esindaja juba enne tsiviilasja menetlust kohtus. Sama on jätkunud kohtus. Kohus on seda teinud viiel istungil. Alati on olnud tegemist hageja kategoorilise vastuseisuga erinevatel põhjustel, nagu on keeldunud kostjaga kohapeale minekust, et seal asjaolud selgeks teha. Kuigi hageja ise ei ole otsest kahju saanud on mõistetamatu tema suhtumine, vastuseis ja keeldumine. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lähtudes uuritud tõenditest ei ole leidnud tuvastamist kostja süü. Tuvastamist ei ole leidnud kostja tahtlus käituda õigusvastaselt või hooletult või oleks esinenud raske hooletus M kinnistul metsaraie tegemisel või väidetava raie tegemisel M kinnistul. Tehes koostööd LHga ei ole tuvastatud kostja süü. Kostja oli küll eksituses, kuid aluse selleks andis LH kui kinnistu omanik, kellel oli AÕS § 129 lg 1 alusel kohustus abistada maaüksuste vaheline piir kindlaks teha. Kostjal oli selleks põhjendatud taotlus, milleks oli metsaraie läbiviimine naabermaaüksusel. Hageja on esitanud kohtule tema sõnul LH
kirjad. Need on seletused kellelegi ja üks on kirjana võetav. Nendest saab välja lugeda soovimatust abistada kostjat. Eeltoodu asjaoludel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Tsiviilasi on esitatud ajal, kui kehtis endine tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Seoses sellega tuleb kohtukulude jagamine otsustada endise TsMS § 60 lg 1 alusel. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagejal postikulu, mida kohus tegi menetlemise käigus. Kostja loobud õigusabi kulu esitamisest.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.