Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

juhul 2900072592. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, nõude sisu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljm kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingujärgne võlgnevus 43 927.26 krooni ja kohtukulud. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.02.2001.a kasutusrendi lepingu nr 0016081L, mille esemeks oli sõiduauto Opel Astra Caravan 1,6, riikliku registreerimismärgiga nr 029APA. Lepingu kohaselt kohustas hageja andma auto lepingus märgitud tähtajaks kostja valdusesse ja kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus kokku lepitud makseid vastavalt maksegraafikule. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingujärgsed maksed, mistõttu saatis hageja kostjale 17.07.2003.a teate, milles teavitas kostjat võlgnevuse suurusest ja andis 14 päeva tähtaja võlgnevuse kustutamiseks. Hageja hoiatas, et tasumata jätmisel lõpetatakse leping ennetähtaegselt. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles. Kuna leping oli lõpetatud ennetähtaegselt, oli kostjal kohustus anda hagejale üle auto, mille hageja realiseeris. Hagejal õnnestus auto võõrandada 17.03.2004.a 27 966.10 krooni eest, mis on oluliselt madalam auto jääkväärtusest. Auto keskmisest madalam müügihind kujunes avalikul enampakkumisel, mis viidi läbi seetõttu, et perioodil 24.09.200330.01.2004.a ei õnnestunud autole ostjat leida. Tähtajaks tasumata rendimakseid oli 7683.98 krooni. Hageja tegi auto valduse taastamisel, müügikõlblikuks seadmisel ja selle võõrandamisel kulutusi 7025.42 ning tasus auto kaskokindlustuse makse 2253.26 krooni. Kokku kandis hageja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisega tekkinud kahjusid 43 927.26 krooni. Hageja pöördus 03.05.2004.a kirjaga kostja poole ja palus 14 päeva jooksul võlgnevuse tasuda. Kostja seda ei teinud. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt: tasumata rendimaksete 7683.98 krooni, kaskokindlustuse 2253.26 krooni. Muus osas kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagejal puudus seaduslik alus nõuda kostjalt vara jääkmaksumuse hüvitamist, kui vara on hagejale tagastatud. Lõpetati kasutusrendi leping. Auto müüdi oluliselt keskmisest turuhinnast madalama hinnaga, mis ei ole kostja süüline käitumine. Kostja viis auto ise hagejale ära ja auto oli korras, mistõttu on põhjendamatud vara valduse taastamise eest nõutav tasu. Keemilise pesu ja müügiteenuse ees nõutavad summad on hageja poolt tõendamata. Kohtuistung Hageja jäi nõude juurde. Esindaja lisas, et see on liisingfirma tavapraktika müüa autod edasi, mitte otsida uus rentnik. Makseraskustega klient võib ka ise otsida uue rentniku. Hageja esindaja kinnitas, et tellis auto äratoomisteenuse BRC-st ja selle kohta on koostatud akt. Miks kostja allkirja aktil pole, hageja selgitada ei osanud.

Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt teatas kostja esindaja, et ei saa lugeda kostja süüks asjaolu, et hageja otsustas auto müüa, mitte edasi rendile anda. Kostja poolt rendimaksete tasumata jätmine ja hageja poolt auto müümine ei saa teineteist mõjutada. Kostja andis hagejale üle vara, mille väärtus oli umbes 54900 krooni ja asjaolu, seega ei olnud ta hagejale kahju tekitanud. Üleandmise hetkest läks vara hävimise ja odavnemise riisiko üle hagejale. Auto üleandmine lepiti kokku telefoni teel. Kostja kinnitas, et temalt üleandmisaktile allkirja ei soovitud, kuna autoga oli kõik korras. Üleandmisaktis märgitud mootoririke ei vasta tegelikkusele. Esindaja oli seisukohal, et nimetatud akt on vormistatud ühepoolselt tagantjärele ja tegelikku olukorda arvestamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamisseaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule , mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 täpsustab §-s 2 nimetatud regulatsiooni: enne 01.06.2002.a sõlmutud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a uues tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna leping sõlmiti enne 01.01.2002.a, siis lepingu sõlmimisele tuleb kohaldada tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). Sündmused, mille üle pooled vaidlevad, toimusid 2003.a ja seetõttu tuleb neile kohaldada Võlaõigusseadust (VÕS) Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 20.02.2001.a kasutusrendi lepingu, mille lisaks on kasutusrendi üldtingimused ja maksegraafik (tl 8-23). Poolet vahel ei ole vaidlust selles, et leping lõpetati 19.05.2003.a (tl 24-25) ja vara jääkmaksumus lepingu lõpetamise ajal oli 56 096.82 krooni (tl 30, 9). Kostja tunnistas kohtuistungil hagi tasumata rendimaksete osas summas 7683.98 krooni ja kindlustusmaksete osas summas 2253.26 krooni. Hageja on esitanud kohtule tasumata rendimaksete osas erineva suurusega nõudeid: hagiavalduse kohaselt oli tasumata 7683.98 krooni, 14.04.2005.a vastuse kohaselt aga 8229.99 krooni (tl 51-52). 14.06. 2005.a toimunud kohtu eelistungil on kostja tunnistanud tasumata rendimakseid summas 8229.99 ja hageja on nõudes sama summa nimetanud. Kohus leiab, et kuna kostja õigeksvõtt kohtuistungil oli esitatud summa 7683.98 krooni suhtes ja sama summa on ka hagis nõudena nimetatud, tuleb hagi rahuldamisel lähtuda just sellest summast. Summade tasumata jätmine kostja poolt ja tasumine hageja poolt on tõendatud (tl 28). Poolte vahel on vaidlus järgmistes nõude osades:

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 juhul, kui võlgnik on rikkunud kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kahju hüvitamist. Kostja poolt viidatud VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjuslik tagajärg oligi kokku lepitud lepingu p-s 5.19- kui kostja kohustusi ei täida, on hagejal õigus vara müüa ja müügiga saadus kahju kostjal sisse nõuda. Seega oli kostja poolt lepingu rikkumine otseselt ajendiks hagejale kahju tekkimisele. Samas tuleb siin aga juhinduda ka sama paragrahvi lõikest 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lepingut sõlmides pidi kostja olema teadlik ka selle p 5.19, mis andis hagejale õiguse müüa auto ja nõuda kõik tekitatud kulud temalt sisse. Kostja jättis maksed tasumata vähemalt raske hooletuse tõttu- kostja ei olegi eitanud, et tal olid graafikujärgsed maksed tasumata, ta oli saanud kätte hageja hoiatuskirja (tl 24-25), kuid määratud tähtaja jooksul ikkagi kohustusi ei täitnud. Seega viis tema poolne kohustuste täitmata jätmine hagejal kahju tekkimiseni ja tal on kohustus täita hageja nõue, mis tuleneb poolt vahel sõlmitud lepingu p 5.19 ja üldnormina VÕS § 101 lg 1 p 3. Kohus möönab, et auto väärtus võis olla kõrgem hinnast, millega see 17.03. 2004.a müüdi (tl 2627). Pooled on esitanud auto hinna kohta tõendeid: Eesti Konjunktuuriinstituudi AS kiri (tl 53)sarnase auto keskmine turuväärtus 2004.a I kvartalis oli 54900 krooni, mis on sarnane auto jääkväärtusele, konkreetse lepingu esemeks olnud auto hindamise akt 17.09.2003.(tl 66), mille kohaselt on auto väärtuseks vaid 40 000 krooni. Seega võis autohinnavahe olla üsna lai ja sõltus siiski konkreetsest autost ja müügiprotsessist. Kohus ei saa arvestada Interneti portaali Auto24.ee väljatükki (tl 68), kuna see ei kajasta autode müügihindu perioodil 2003.a sügis-2004.a kevad, kui toimus lepingu esemeks olnud auto müük. Hageja esitas kohtule auto müügiga tegelenud OÜ AMJ Autoäri oksjoni protokolli (tl 55), millest nähtub, et autot müüdi oksjonil perioodil 11.02.26.02.2004.a ja esialgne müügihind koos käibemaksuga oli 25 000 krooni, mis tõusis 33 000 kroonini (käibemaksuga). Hageja selgituste kohaselt olid OÜ BRC ja sama äri müünud autot edutult komisjonimüügis 4 kuud (alates septembrist 2003), mis tingiski enampakkumise korraldamise. Seega oli hageja teinud kõik endast oleneva, et müüa auto võimalikult kõrge hinnaga. Kostja vastuväited selle kohta, et tegemist võib olla kokkumänguga või muu pahatahtliku käitumisega hageja poolt, jätab kohus tähelepanuta, kuna mingeid tõendeid kostja selle kohta ei esitanud. Kohus leiab, et auto müügi korraldamise eest OÜ-le AMJ Autoäri tasumine on tõendatud ja ka põhjendatud: oksjoni korraldamine ( tl 55), hagejale esitatud arve ja selle eest tasumine (tl 77-78). Hageja ise ei ole automüügifirma, mistõttu tal tellis nimetatud teenuse ja pidi selle eest ka tasuma. Seega kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt: tasumata rendimaksete osas summas 7683.98 krooni, kindlustusmaksete osas summas 2253.26 krooni, müügiga seotud kulu 2796.61 krooni ja kahju 28130.17 krooni; kokku 40 863.85 krooni. (kõik summad käibemaksuta) Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 3150 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi 187.50 krooni. Kohus rahuldas hagi 93 % ulatuses ja samas proportsioonis tuleb kostjalt ka kohtukulud välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.