Muud › Muud hagiasjad

2-05-2523 esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 250,00 (kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Eesti Energia Aktsiaselts (edaspidi „hageja“) esitas 08.06.2005.a Harju Maakohtule hagi A. R vastu (edaspidi „kostja“) vastu 8156,90 krooni võlgnevuse välja-mõistmiseks. Vastavalt hageja taotlusele on kostja A. R asendatud Harju Maakohtu 04.01.2006.a kohtumäärusega kostja I.Tga. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 03.02.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib VÕS § 11 lg 1 kohaselt sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil xxxx vastavalt poolte vahel sõlmitud suulisele lepingule. Seadus elektrienergia ostu-müügilepingutele kohustuslikku vormi ette ei näe. Lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks varustada kostjat elektrienergiaga ja kostja kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuda. Lepingu sõlmimine eeldab vähemalt kahe tahteavalduse olemasolu, milleks on pakkumus (ofert) ühelt poolt ja nõustumus (aktsept) teiselt poolt. Mõlemad koos toovad kaasa õigusliku tagajärje lepingu sündimise näol. Võimaldades kostjal elektrienergiat tarbida ja luues selleks kõik eeldused, väljastades kostjale arveid ja võttes vastu makseid tarbitud elektrienergia eest, esitas hageja kostjale oferdi. Kostja, teades maksetingimusi ja alustades hageja poolt pakutud elektrienergia tarbimist ning tarbitud elektrienergia eest tasumist, aktsepteeris hageja

2-05-2523 pakkumist. Seega on kostja konkludentselt astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse, sest aktsept kui tahteavaldus ei pea tingimata väljenduma sõnade kasutamise kaudu mingis kindlas vormis, vaid see võib toimuda ka teatud tegevuse abil e. aktsept võib tuleneda ka isiku teatud viisil käitumisest. Tehes kostjale oferdi, ei oodanud hageja kostjalt mingit kindlas vormis nõusoleku väljendamist. Sellisel juhul on alust eeldada, et oferendi jaoks on piisav konkludentne aktsept, mida kostja väljendas. Samuti nagu ofert, seob ka aktsept selle andjat. Seega ei või seda tagasi võtta või tühistada. Hageja luges kostjaga lepingu sõlmituks, sest kostja aktseptis oferdi ja kokkulepe oli saavutatud kõigis olulistes punktides. Vastasel korral ei oleks kostja saanud mitme aasta jooksul tarbitud elektrienergia eest tasuda. Hageja on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule varustanud kostjat elektrienergiaga. Kostja oma kohustust hageja ees täitnud ei ole, jättes tarbitud elektrienergia eest tasumata. Võlgnevuse tõttu on hageja katkestanud kostja varustamise elektrienergiaga. Hagiavalduse seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 8156,90 krooni. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 8156,90 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 700,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.