Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtule 18. juulil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja eluruumi, asukohaga xxx, omanik. Kostja on nimetatud eluruumi sisse registreeritud peerkonnaliikmena, kuna ta abiellus 4. juunil 1991 hageja pojaga. Abielust on sündinud kolm last. Hageja väitel sõitis kostja koos lastega

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 06. oktoobril 2005 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks. Kostja selgitab, et nõustub hagiavaldusega ning vastuväiteid ei oma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamise osas rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja on eluruumi, asukohaga xxx, Vene Föderatsioon, omanik. Hageja omandiõigust tõendab Krasnodari krai Tehnilise Inventariseerimise Büroo Gelendžiki filiaali tõend

Lähtuvalt eeltoodust kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele Vene Föderatsiooni elamukoodeks, mis kehtis õigussuhte tekkimise ajal, s.o. 4. juunil 1991, mil kostja abiellus hageja pojaga ning omandas perekonnaliikme staatuse. Juunis 1991 kehtinud VFEK § 127 kohaselt kohaldatakse eluruumi omaniku ja tema endiste perekonnaliikmete vahelistele eluruumi kasutamisest tulenevatele suhetele VFEK §§ 131 kuni 137. Vastavalt VFEK § 53 on omaniku perekonnaliikmeteks tema abikaasa, lapsed ja vanemad. Erandjuhtudel võib lugeda omaniku perekonnaliikmeteks ka isikuid, kes elavad koos omanikuga ja omavad temaga ühist majapidamist. VFEK § 136 kohaselt on eluruumi omanikul õigus perekonna liige välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata, kui ta on eluruumist eemal viibinud üle kuue kuu ning ei esine VFEK § 60 sätestatud mõjuvaid põhjusi eluruumist eemalviibimiseks. Kostja on vastuses hagiavaldusele hagi õigeks võtnud ning sellega nõustunud, et ta koos alaealiste lastega on kaotanud eluruumi, asukohaga xxx, Vene Föderatsioon, kasutusõiguse. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja tunnistab, et kostja koos alaealiste lastega kaotanud eluruumi, asukohaga xxx, Vene Föderatsioon, kasutusõiguse.

on

Hageja nõude osas kohustada Gelendžiki linna Passilauda kostjat koos lastega registrist maha võtma kuulub hagi rahuldamata jätmisele, kuna nimetatud nõue on esitatud avalik-õigusliku juriidilise isiku vastu, kelle asukoht on Vene Föderatsioonis ja keda protsessi kostjana kaasatud ei ole. Tulenevalt alates 01.01.2006.a kehtivast TsMS § 208 lg 2 võib kohtul kostjat menetlusse kaasata vaid hageja taotlusel.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Hagiavalduse esitamisel Vene Föderatsiooni Gelendžiki Linnakohtule tasus hageja riigilõivu 100 Venemaa rubla. Riigilõiv on tasutud Vene Föderatsiooni pangale (tl.7). Vene Föderatsiooni Gelendžiki Linnakohtu 14. juuni 2005 kohtumäärusega tagastati hagiavaldus esitajale põhjendusel, et hagi menetlemine ei allu hageja elukohajärgsele kohtule. 14. juuni 2005 kirjaga tagastati hagimaterjalid hagejale. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel Viru Maakohtule riigilõivu tasutud ei ole. Hagiavalduses on esitatud mittevaraline nõue eluruumi kasutusõiguse kaotamise tunnustamiseks. Enne 01.01.2006 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 kohaselt, mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 50 lg 3, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades TsMS §-s 60 sätestatut ning TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille 3(3)

tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määral, tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. Kostjalt kuulub seega välja mõistmisele menetluskulu summas 60 krooni riigituludesse. Vastavalt TsMS § 179 lg 4, riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele (Kohtute Raamatupidamiskeskusele). Kooskõlas TsMS § 179 lg 5 ja lg 6, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtunik: /allkiri/ Helgi Vinni

Ärakiri õige

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.