Tsiviilasi nr 2-04-596
Kohus
2-04-596 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2006 Tallinnas
Tsiviilasi
KÜ K hagi KÜ L vastu juurdepääsutee kasutamise õiguse tunnustamiseks, juurdepääsutee kasutamise võimaldamiseks ning avalik-õigusliku seadusjärgse kitsenduse kinnistusraamatusse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/277-5220/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ K apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.03.2006
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandi esindajad I. S. ja H. K.; vastustaja esindajad L. P. ja H. L.
Tsiviilasja number
Jätta Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt andis Tallinna Linnavalitsus 14.06.2000 korralduse nr 2527-k Tallinnas YYY asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks korteriomandi seadmiseks. Korralduse p 3.1 sätestab korteriomanike kohustuse tagada läbi YYY krundi juurdepääsutee laiusega 4 m XXX asuvale krundile. Juurdepääsuteena on silmas peetud YYY asuvat elamut läbivat tunnelit. Korteriühistu L teeb XXX elanikele takistusi juurdepääsutee kasutamiseks ja on
paigaldanud tunnelisse tõkkepuu. Hageja leidis, et Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2000 korraldusega seati maakatastriseaduse § 10 lg 3 mõttes avalik-õiguslik seadusjärgne kinnisomandi kitsendus YYY katastriüksusele, mida YYY korteriomanikud on kohustatud XXX korteriomanike suhtes järgima. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 141 lg-le 1 kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Kuna kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejal võimatu teostada oma AÕS § 141 lg-st 1 tulenevaid õigusi, on vajalik kõnealuse kitsenduse kinnistusraamatusse kandmine. Hageja selgitas, et korteriühistuna on ta korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt pöördunud kohtusse korteriühistu liikmete (s. o korteriomanike) ühiste huvide esindamiseks. 02.06.2004 esitatud hagis ja selle 22.07.2004 täpsustuses palus KÜ K kohustada kostjat KÜ L lõpetama takistuste tegemine YYY elamut läbiva tunneli kasutamisel ning kanda kinnistusraamatusse YYY asuva kinnisasja kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kinnisomandi avalik-õiguslik seadusjärgne kitsendus YYY elamut läbiva tunneli kasutamise kohta (jalakäijad, autode läbisõit) KÜ K kasuks. 05.11.2004 ja 26.04.2005 hagi täpsustuse kohaselt palus hageja tunnustada tema õigust kasutada juurdepääsuteed läbi YYY asuva krundi XXX asuvale krundile ning kohustada kostjat võimaldama juurdepääsutee kasutamist ja väljastama selleks hagejale puldid (11 tükki) YYY tunnelisse rajatud värava avamiseks kõigi XXX elamu korteriomanike jaoks. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis muuhulgas, et hagi kinnistusraamatu kande tegemiseks on esitatud vale kostja vastu, sest YYY kinnistu on jagatud 128 korteriomandiks, millest ükski ei kuulu kostjale. Samuti ei ole hageja volitatud esindama XXX kinnistu omanikke kinnisasjaõigust puudutavas vaidluses, mistõttu hagi tuleks jätta TsMS § 221 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata. Olukorras, kus hageja soovib kasutada teisele isikule kuuluvat kinnisasja oma kinnisasjale juurdepääsemiseks, saab olla tegemist naabrusõigusega, s. o AÕS §-s 156 sätestatud eraõigusliku kinnisomandi kitsendusega. Kostja väitis, et juurdepääsu lubamise otsustamisel tuleb AÕS §-st 156 tulenevalt hinnata, kas hagejal ei ole võimalik saada juurdepääsu mujalt ja ilma koormatavat kinnisasja sõidukitega läbimata, samuti kaaluda koormatava kinnisasja omanike huve. Kostja väitel on XXX elanikel jalgsi juurdepääs oma krundile XXX ja YYY kangialuste kaudu, samuti on XXX krundile juurdepääs tagatud avalikult teelt ja läbi ZZZ kinnistu. Hageja on ise muutnud oma kangialuse sõidukitele läbitamatuks. Haginõue on suunatud väravapultide väljanõudmisele, millega kostja nõus ei ole. Hageja on juba saanud kostjalt 5 väravapulti, mille kasutamise kokkulepitud korda hageja liikmete poolt rikuti. YYY kinnistu omanikel on õigus saada õiglast tasu nende kinnisasja kasutamise eest. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus jättis hagi 10.10.2005 otsusega rahuldamata põhjendusel, et hagi ei ole esitanud kohane hageja õige kostja vastu. Hageja on tuginenud väitele, et Tallinnas YYY asuvat kinnisasja koormab avalik-õiguslik seadusjärgne kitsendus Tallinnas XXX asuva kinnistu kasuks. Tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1 saab kitsendusele tugineva nõude realiseerida vaid isik, kellele see õigus kuulub. Kuivõrd hageja ei ole
2(5)
XXX asuva kinnisasja omanik ja kostja ei ole YYY asuva kinnisasja omanik, siis ei ole hageja õigustatud kitsenduse olemasolule tuginema ja kostja ei saa olla taolise vaidluse lahendamisel kohaseks kostjaks. Kuigi korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on hagejal õigus esindada korteriomanike ühiseid huvisid, saavad kohasteks poolteks olla kinnisasja omanikud. Isegi kui kohane hageja oleks esitanud hagi õige kostja vastu, tuleks hagi jätta rahuldamata, sest Tallinnas YYY asuval kinnisasjal avalik-õigusliku seadusjärgse kitsenduse lasumine ei ole tõendatud. Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2000 korraldus nr 2527-k ja Tallinna Linnavalitsuse 18.10.2000 korraldus nr 3929-k, millega kohustati YYY korteriomanikke tagama läbi YYY (muudetud korraldusega YYYA) krundi juurdepääsutee laiusega 4 m XXX asuvale krundile, ei saa olla avalikõigusliku kitsenduse tekkimise aluseks vastavalt teeseaduses sätestatule. Kohtu hinnangul koormaks YYY katastriüksuse plaanilt nähtuv teeservituut (seaduslik kinnisomandi kitsendus AÕS § 155 lg 1 mõttes) YYY kinnistut läbivat erateed juhul, kui eratee oleks seaduses sätestatud korras määratud avalikuks kasutamiseks. 2000. a. kehtinud teeseaduse § 4 lg 4 nägi ette kindla korra eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks, mille järgimist hageja tõendanud ei ole. Teeseaduse § 4 lg 4 kohaselt määrab eratee avalikuks kasutamiseks riigi huvidest lähtudes teede- ja sideminister ning kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes valla- või linnavolikogu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja viide maakatastriseaduse § 10 lg-le 3 on ebaõige, sest vaidlusaluse katastriüksuse moodustamise ajal kehtinud teeseaduse § 4 lg 4 on erisätteks maakatastriseaduse suhtes. Samuti on maakatastris kitsenduste registreerimine informatiivse eesmärgiga ning vaidluse korral tuleb kitsenduse olemasolule tugineval isikul tõendada kitsenduse tekkimise alust. Kohus märkis ka, et hagejale on väljastatud kaks pulti, mis võimaldavad YYY krundi kaudu juurdepääsu kasutamist XXX asuva ehitise ja maatüki majandamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsuse ning jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellant ei nõustu kaevatava kohtuotsuse põhjendustega ja leiab, et hagi on esitanud õige hageja õige kostja vastu. Seda seisukohta kinnitavad KÜS § 2 lg 1 ning Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-04 ja nr 3-2-1-83-04, millest tulenevalt korteriühistul on õigus esindada korteriomanike, kes on samaaegselt korteriühistu liikmed, ühiseid huve. Kui kohus leidis, et hagejal puudub esindusõigus, oleks hagi tulnud kostja esimesel taotlusel jätta TsMS § 221 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, mitte nõuda protsessiosalistelt korduvalt täiendavaid seisukohti ja suurendada sel viisil poolte õigusabikulusid. Lisaks märgib apellant, et protsessiökonoomia seisukohalt puudus kohtul takistus kõigi YYY korteriomanike kaasamiseks protsessi kostjatena. Pooled on kohtueelselt sõlminud kokkuleppeid YYY krundile juurdepääsu kasutamiseks, mis näitab, et nad tunnistavad teineteise esindusõigust. Apellant jääb väite juurde, et Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2000 korraldusega nr 2527-k ja 18.10.2000 korraldusega nr 3929-k on seatud YYY katastriüksusele avalik-õiguslik seadusjärgne kinnisomandi kitsendus ehk XXX krundile
3(5)
juurdepääsutee kasutamise õigus, mida Tallinna Linnavalitsus ise on korduvalt kinnitanud (20.04.2005 kiri nr 1/2-3/1081 hagejale asub toimiku materjalide juures). Maakatastriseaduse § 10 lg 3 kohaselt katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks. Tallinna Linnavalitsus luges kitsendust põhjustavaks objektiks YYY tunnelisse linna rentniku poolt rendileandja nõusolekul kinniehitatud sissepääsu. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 järgi tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada muuhulgas maakorralduse nõudeid. Maakorraldusseaduse § 5 sätestab kohustuse lähtuda maakorralduse läbiviimisel kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamise nõudest. Eeltoodust tulenevalt määras linnavalitsus juurdepääsutee XXX krundile Tallinnas. Kuivõrd tegemist on avalik-õigusliku seadusjärgse kitsendusega (AÕS § 141 lg 1 ja 2), mis on kantud katastriüksuse plaanile, siis kohtu viidatud AÕS § 155 lg 1 ja teeseaduse vastavad sätted kohaldamisele ei kuulu. Hageja ei tuginenud asjaolule, et XXX kinnistut läbib eratee. Hageja väitis, et kitsendus on avalik-õiguslik. Kohus oleks pidanud välja selgitama, kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku seadusjärgse kitsendusega, mille üle pooled sisuliselt vaidlesid. Protsessuaalsest aspektist märgib apellant, et kohus jättis põhjendamatult protsessi kaasamata avalikku huvi kaitsma õigustatud kohaliku omavalitsuse asutuse (TsMS § 89 lg 1 ja 2). Kuna hageja nõude aluseks olid Tallinna Linnavalitsuse korraldused, siis oleks olnud õigustatud linnavalitsuse kaasamine protsessi asja kohta arvamuse andmiseks avaliku huvi kaitseks. Hageja esitas sellekohase taotluse, mis jäeti rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja välja mõista apellandilt. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandi esindajad kaebuse rahuldada, vastustaja esindajadrahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et linnakohtu seisukoht selles, et asjaõigusliku õiguse tunnustamist ja maksmapanekut saab nõuda ainult õiguse omanik on õige ja otsuses ka piisavalt põhjendatud.. Apellatsioonkaebuses märgitud Riigikohtu lahendid käsitavad korteriühistu õigust esindada ühistu liikmeid korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühisel majandamisel, mistõttu neile viitamine on asjakohatu. Mis puutub kaebuse väitesse vajadusse hagi läbi vaatamata jätmiseks tollase TsMS § 221 lg.3 järgi, siis see ei ole
4(5)
õige: hagi esitas korteriühistu oma nimel, seega pole tegemist juhtumiga, kus hagi esitab teise isiku nimel isik, kel puudub selleks volitus. Õiguse puudumine hagi rahuldamisele ei võta isikult õigust hagi esitada. TsMS § 76 lg.1 järgi kostja asendamiseks puudus kohtul õigus ilma hageja taotluseta; lisaks sellele puudus sellel ka mõte, kuivõrd polnud tegemist kohase hagejaga; viimasel põhjusel puudub vajadus käsitada lähemalt apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Gaida Kivinurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.