Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-60765
Tsiviilasi
Xxxx(pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post: [email protected]) Võlgnik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Pankrotihaldur: vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder (OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post: [email protected])
Resolutsioon
Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 26.02.2015. a määrusega kuulutati välja Xxxxpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Kristo Teder.
16.02.2017. a esitas pankrotihaldur kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Xxxxpankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Xxxxpankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 16.06.2015. a 1 II järgu võlanõue summas 127 545,32 eurot. Võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet ei esitanud. Tunnustatud nõude osas ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku arveldusarvel 18,31 eurot ja menetluse jooksul laekus Rahandusministeeriumilt (tulumaksu tagastus) 41,10 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks on tehtud väljamakseid summas 1 247,95 eurot ja massikohustuste (panga teenustasud) katteks 0,92 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kanti võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantu arvelt võlgniku kontole 1 246,80 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbi vaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Vajalikud kulutused omavahenditest, mille osas haldur kulude hüvitamist ei taotle.
on
haldur
kandnud
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud:
Pankroti väljakuulutamise eelduseks oli võlausaldaja poolt 3 000 euro suuruse deposiidi tasumine. Arvestades, et võlausaldajaga võimalikku tegevuskava ei kooskõlastatud, ei ole haldur taotlenud vastava deposiidi võlgnikule kulude katteks väljamaksmist. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014. a kohtuotsuse jõustumine arvestades, et vara, millest otsus täita, võlgnikul puudub. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 kohaselt. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS §-ga 86 lg 2 23.03.2015. a. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. 17.02.2017. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda Xxxxpankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 10 000 eurot, maksmise tähtajaga 27.02.2017. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lisaks tasule on halduril, tulenevalt PankrS § 66 lg-st 1, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur kohtule taotlust pankrotihalduri tasu määramiseks esitanud ei ole, samuti ei ole haldur taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist. 18.03.2015. a esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist). Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014. a kohtuotsuse jõustumine, arvestades, et vara, millest otsus täita, võlgnikul puudub (tl 198). Võlgnik ise on avaldanud, et tema maksejõuetuse põhjuseks on ebaõige Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014. a kohtuotsus ning, et ta võlausaldaja Xxxxnõuet ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu (nõuete kaitsmise koosolekul 16.06.2015. a võlgnik vastuväidet võlausaldaja nõudele siiski ei esitanud, tl 121-122 ja 189). Nähtuvalt käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-38720 Xxxxja Xxxxsolidaarselt välja Xxxxkasuks põhivõlgnevus 95 867,47 eurot ja viivisvõlgnevus alates hagi esitamisest 17.08.2011. a võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse (tl 9-20). Nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014. a otsus jõustus 02.06.2014. a. 06.06.2014. a võõrandas võlgnik temale kuulunud Osaühing Xxxx(registrikood xxxx) osa Xxxx OÜ-le (tl 143-147), 10.06.2014. a temale kuulunud kinnistu registriosa numbriga xxxx OÜ-le Vahendamine (samal päeval võõrandati kinnisvara edasi OÜ-le Xxxx, tl 37-39) ning 13.06.2014. a võõrandasid võlgnik ja tema abikaasa nende ühisomandisse kuulunud kinnistu registriosa numbriga xxxx OÜ-le Xxxx(mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on võlgniku abikaasa, tl 35-36). 05.06.2014. a esitas võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse täitmisele pööramiseks täitmisavalduse Tallinna kohtutäitur Kaire Kummile, kuid kohtutäituri 07.10.2014. a õiendi kohaselt ei oma võlgnik Xxxxvallas- ega registervara, millele sissenõuet pöörata (tl 44). 12.11.2014. a esitas Xxxxkohtule avalduse Xxxxpankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, nimetas 11.12.2014. a määrusega võlgnikule ajutise pankrotihalduri ning kuulutas 26.02.2015. a määrusega välja Xxxxpankroti. Võlgniku pankrotihalduri esitatud lõpparuande kohaselt puudus võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel igasugune vara (tl 197). Eeltoodust tulenevalt võõrandas võlgnik talle kuuluva osaühingu osa ja kinnistud vaid pool aastat enne talle ajutise pankrotihalduri määramist, kusjuures võlgniku ja ta abikaasa ühisomandisse kuulunud kinnistu võõrandati pankrotiseaduse mõttes võlgniku lähikondlasele. Eelpool nimetatud kinnistutega tehtud tehingute osas esitas pankrotihaldur kohtule ka analüüsi seoses tagasivõitmise nõuete esitamisega pankrotimenetluses, olles seisukohal, et nõuded on vaieldavad ja hagi esitamisel on kohtumenetlus mahukas. Pankrotihaldur jõudis järeldusele, et võimalike hagide esitamise näol pankrotivara kasvatamise võimalused on väikesed ja sellest tulenevalt ei ole võimalik täita pankrotimenetluse ühte olulisemat eesmärki, milleks on pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine (tl 200-202). Kohus on seisukohal, et võõrandades vahetult peale Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014. a kohtuotsuse jõustumist talle kuuluva osaühingu osa Xxxx OÜ-le (juhatuse liige xxxx, osa edasi võõrandatud Valgevene kodanikule Xxxx) ning mõlemad talle kuuluvad kinnistud, vähendas Xxxxteadlikult ja tahtlikult vara, mille arvelt rahuldada võlausaldaja nõuet ning nimetatud fakti ei muuda olematuks ei asjaolu, et üks võõrandatud kinnistutest oli hüpoteekidega koormatud ega see, et pankrotihalduri poolt vara tagasivõitmiseks hagisid ei esitatud. Kohtu hinnangul on võlgniku selline tegevus käsitletav tahtliku võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena PankrS § 171 lg 2 p 4 mõttes, mis annab aluse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Xxxxavaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.