Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-04-558/34 kasuks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja elas kuni 1996.a märtsini koos abikaasa A.Biga nende ühises korteris Ehitajate tee 52-14 Tallinnas. Kostjad on A.Bi lapsed esimesest abielust. Hageja sõitis märtsis 1996.a Moskvasse, kuid ta ei saanud Eestisse tagasi tulla enne kui 2001.a, kuna haigestus. 1996.a sõitis A.B talle Moskvasse järele. Ehitajate tee 52-14 Tallinnas korterisse jäid maha hageja ja A.Bi ühisvara ja hageja isiklikud esemed. 1997.a tegi A.B volituse oma tütrele L.Zle Ehitajate tee 52-14 asuva korteri haldamiseks. Korter üüriti välja. Venemaa kodanikuna ei saanud hageja sõita Eestisse vara käsutama. 30.03.2001 suri A.B. Hagiavalduse kohaselt viisid kostjad korterist ära hagejale kuuluvad isiklikud esemed (palitud, karusnahast kasukad, mütsid ja vestid, kübarad, õhtukleidid, kostüümid, teatrikotid, käekotid, halatid, kitsevillast rätikud, inglise villast pesu, sukad, sokid, labakud, jalatsid, ehted jne) ja ühisvarana soetatud olmetehnika, mööbli, raamatud, maalid, nõud, nipsasjad, kangad, fotod, portselanist kujukesed, voodipesu, padjad, tekid, käterätid, alkohoolsed joogid (hagi esitamisel nimekiri tl 9-12) väärtuses 449 775 krooni. 12.05.2005 esitas hageja täpsustatud asjade nimekirja väärtuses 518 000 krooni, mis jäi Ehitajate tee 52-14 korterisse (tl 76-78). Täpsustuse kohaselt on hageja kaotsiläinud vara saanud päranduseks sugulastelt. 13.10.2005 esitas hageja istungil hagi täiendused ja täpsustused, mille kohaselt hageja vähendas nõuet 358 275 kroonini jättes välja ja lisades osad asjad (tl 90-91). Hageja leiab, et kostjate tegevus oli õigusvastane. Hageja palub hagi rahuldada juhindudes TsK § 448 ja kostjatelt välja mõista menetluskulud, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1000 krooni ja kuludest õigusabile summas Kostjate vastuväited hagile Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hageja on teadlikult esitanud põhjendamatu hagi. Kostjad ei ole hageja asju omandanud ega nende väidetavat kadumist põhjustanud. 1982.a oli Ehitajate tee 52-14 korteris tulekahju, milles hävines korteris olnud vara. Hageja ning kostjate isa said ajutiselt korteri Mustamäe tee 112-37, kuhu viidi allesjäänud asjad. Edasi viidi asjad Kärberi 3222 korterisse ja sealt viis hageja oma asjad Venemaale. Enne 1996.a elas A.B Ehitajate tee 52-14

2-04-558/34 korteris praktiliselt üksinda, kuna hageja sel ajal elas peamiselt Venemaal. A.B pärandas testamendiga temale kuuluva korteri Ehitajate tee 52-14 tütrele, L.Zle. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Hageja ei ole tõendanud hagis nimetatud esemete omamist, nende asjade soetamise aega ja kohta ning asjade asumist Ehitajate tee 52-14 korteris 1996.a märtsis. Hageja omab ja on omanud alalist elukohta Moskvas. Hageja on pensionil alates 17.märtsist 1988 ning pensioni saab ta Moskvas. Kostjad on veendunud, et hageja viis varasemalt temale kuulunud esemed Moskvasse või korraldas asjade viimise A.B, kes elas Eestis 1996.a märtsis kui hageja Moskvasse sõitis. A.B elas Eestis ka hiljem s.o 1997 veebruarist septembrini. Seega hageja seaduslikul abikaasal oli võimalus asju ära visata või neid võõrandada oma äranägemisel. Kostjatel puudub teadmine, mida asjadega tehti. Eeltoodu ei too kaasa TsK § 448 alusel kostjate vastu kahju hüvitamise nõude esitamise õiguse. Vastuolulised on hageja väited asjade päritolu kohta ja asjade soetamise aja kohta – kord on asjad soetatud koos A.Biga, hilisemas vastuses on hageja kõik asjad saanud juba päranduseks sugulastelt. Hageja väitis, et kõik asjad on ostetud 1969-1997, samas kui 1982.a enamus asju hävis tulekahjus ja hageja lahkus Eestist märtsis 1996.a. Hageja on menetluse jooksul korduvalt muutnud esemete nimekirja nimetuse ja nende hulga osas. Osad raamatud, mida hageja on nimekirjas märkinud ei ole olemas või olid keelatud raamatute nimekirjas. Kostjatele on jäänud mulje, et hageja käis raamatukaupluses nimekirja koostamas, kuna raamatute nimekiri sisaldab raamatute avaldamise aastaid samas kui hageja ei mäleta olulist s.o milline väidetav vara alles jäi. Hageja ei ole tõendanud asjade väärtust, mis on kahjunõude suuruse määratlemise aluseks. Kostja on veendunud, et nõukogude ajal ostetud köögimasinad ja riistad ei oma reaalset turuväärtust. Kostjad on arvamusel, et mõistlik inimene ei jäta oma vara poole miljoni väärtuses aastaid kuhugi ilma, et ta asjade vastu tunneks huvi. Mõistlikul inimesel oleks vaja läinud riideid. Hageja varjas kostjate eest nende isa A.Bi surma ka 2001.a suvel kui hageja käis Eestis. Enne A.Bi surma peitis hageja kostjate isa passi ära, et A.B ei saaks Eestisse sõita. Hageja enda sõnul on sama pass kohtuistungil kaasas. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleks toime pannud õigusvastase teo. Kostjad koristasid ja remontisid korterit, tasusid kommunaalmakseid A.Bi suulise volituse alusel ning notariaalse kirjaliku volikirja alusel üürisid korteri välja. Eelnimetatud tegevused ei ole õigusvastased. Korteri koristamise käigus visati ära ainult kasutuskõlbmatuid esemeid A.Bi teadmisel ja loal. Kostjad paluvad kehtiva TsMS § 200 lg 3 kohaselt hagejalt välja mõista otsuse tegemisel mõistliku summa varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostjad leiavad, et põhjendamatu hagi esitamisega on kostjatele põhjustatud täiendavate kohtukulude tekitamise näol otsest varalist kahju. Kostjad tuginedes TsK § 448 paluvad jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostjate kohtukulud, mis koosnevad kuludest õigusabile summas 35 252 krooni ning määrata mõistlik summa kahju hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja nende esindajad, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11, mille kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt kahju juhtumi ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 sättele kuulub kahju selle tekitanu poolt täies ulatuses hüvitamisele nelja tingimuse olemasolul. Nendeks on: 1) kahju olemasolu

2-04-558/34 kannatanul, 2) põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo (tegevus või tegevusetus) vahel, 3) kahju tekitanu teo õigusvastasus ja 4) kahjutekitanu süü. TsK § 448 lg 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Eeltoodud tingimused peavad olema samaaegselt ning ühe tingimuse puudumine välistab hagi rahuldamise. Vaidlust ei ole selles, et hageja omab alalist elukohta ja sissekirjutust Moskvas 1960-ndatest aastatest. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja olles Eestis elas koos abikaasaga A.Biga ühises elukohas. Hageja ei ole esitanud mingeid vastuväiteid kostjate väitele, et 1982.a Ehitajate tee korteris toimus tulekahju, milles hävis palju hageja ja A.Bi ühiseid ja isiklikke asju. Pärast tulekahju anti hageja abikaasale elamiseks asendus korterid kuni Ehitajate tee 52-14 korteri remontimiseni. Kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja lahkus Eestist 1996.a märtsis ja järgmine kord tuli Eestisse 2001.a veebruaris. Hageja abikaasa jäi 1996.a märtsis Eestisse edasi elama. A.B sõitis küll hagejale hiljem Moskvasse järele, kuna hageja haigestus seal, kuid ta tuli Eestisse tagasi. Kohtuistungil leidis tõendamist, et A.B elas oma alalises elukohas Ehitajate tee 52-14, Tallinnas veebruarist septembrini 1997.a. 18.08.1997.a A.B vormistas notariaalse volikirja Ehitajate tee 52-14 korteri haldamise korraldamiseks kostja L.Z nimele. Kostjate seletuse kohaselt said nad oma isalt A.Bilt ülesande koristada korter, teostada vajalik sanitaarremont selleks, et korterit oleks võimalik välja üürida ja tasuda korteri kommunaalkulusid. Seega kostjatel oli täisvolitus eluruumi korrastamiseks ja remontimiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et pärast A.B lahkumist septembris 1997.a oleks Ehitajate tee 52-14, Tallinnas korterisse alles jäänud esemed, mida hageja on nimetanud hagis ja hilisemates hagi täpsustustes. Asjade olemasolu septembris 1997.a ei ole võimalik tõendada ka tunnistajate ütlustega, kes viibisid korteris märtsis 1996.a. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt põhistanud miks ta olles pensionär, kes ei suutnud hagi esitamisel tasuda riigilõivu, jättis Eestisse maha igapäeva eluks kõik vajalikud riided (pesu, kõik üleriided sh talveriided, jalatsid, jm) ning ei pidanud vajalikuks riiete toomist Moskvasse A.Bi poolt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nimekirjas olevate asjade olemasolu, mis väidetavalt hagejal Eestisse jäi, on tõendamata, mistõttu ei ole ka võimalik tuvastada kahju olemasolu ja kahju suurust hagejal. Seega puudub kahju hüvitamise eelduseks olev tingimus, mis omakorda välistab hagi rahuldamise võimalikkuse. Kui ei ole võimalik tõendada millised asjad jäid hagejal Eestisse, siis ei ole ka võimalik määrata olematute asjade hinda. Kohtuistungil tunnistajate ütlused ei omanud kaalu asja lahendamisel. Tunnistaja A.Z oma ütlustega kinnitas, et Ehitajate tee 52-14 korteris olid kõlbmatud, määrdunud asjad, mille sorteerimist ta teostas. Tunnistaja I.K oma ütlustega kinnitas, et korteris tehti remonti. Tunnistaja V.V ütlused, et ta vestles kostjate isaga Moskvas ei oma käesolevas vaidluses tõenduslikku tähtsust. Eelnimetatud ütlused on ainult informatiivse iseloomuga, et A.Bil ei olnud võimalik Eestisse sõita, kuna tal oli pass kadunud, mis tegelikult on käesoleva ajani hageja käes olnud, kuna hageja kohtuistungil väitis, et A.Bi pass on tal kaasas ja kotis. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohus leiab, et 01.01.2006 jõustunud TsMS § 200 lg 3 kohaldamine ei ole käesolevas vaidluses kohane ainuüksi seetõttu, et hagi esitati 01.07.2004, seega enne seaduse jõustumist. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude

2-04-558/34 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb hagejalt välja mõista kostjate menetluskulud so. kulud õigusabile kokku summas 35 252 krooni. Kohus peab põhjendatuks õigusabi kulude arvestamisel lähtuda sellest, et kummalgi kostjal on õigus hüvitisele 5% hagihinnast, seega 17 913,75 kroonile. Kohus leiab, et õigusabi kulu väljamõistmisel ei oma tähtsust, kes tasus advokaadibüroole osutatud teenuse eest. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.