JV hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu andmete ümberlükkamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2017, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JV apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
20.02.2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JV (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja Eesti Rahvusringhääling (registrikood 4002322), esindaja Liina Urboja
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu JV loobumine hagiavalduse punktidest 4, 8, 9, 13, 14, 15, 17, 19, 20, 22, 23, 24, 26, 28, 29, 30 ja 31 ja lõpetada menetlus järgmiste andmete ümberlükkamise nõude osas: - hageja on tugitoolipõllumees (p 4); - süsteemi veast rääkides jäetakse rääkimata EL-i PPÜ olemuse (p 8); - hageja on varas ja petis (p 9); - mahepõllundusega tegelevad inimesed, k.a hageja, tegelevad jamaga (p 13); - mahetootmine on lihtne ja labane pettus (p 14); - hageja lobeda jutu tõttu sulavad kõik naisinspektorid Põllumajandusametis (p 15); - hageja deklareerib oma maid mustkesana (p 17); - saate 17:25 minutil eksponeeritakse ebaseaduslikku väljapressimist (p 19); - kaadris ei ole hageja põld (p 20);
- hageja viljeleb umbrohtu (p 22); - vahekultuuri kasvatamine ei ole toidutoodangu andmine (p 23); -jääb mainimata mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamisega kaasnev vahekultuuride kohustuslikkus (p 24); - hageja tegevus ei ole korrektne (p 26); - hageja räägib süütul ilmel, kuidas ta kultiveerib umbrohtu eesmärgiga tõsta mulla viljakust (p 28); - jäetakse rääkimata mahedatingimuste ja viljavahelduse kohustuslikkus ning jäetakse vale mulje, et hageja kultiveerib umbrohtu (p 29); - V laadsete kahtlaste toetusesaajate vastu aitab põllumajandusametnike sõnul ainult üks lahendus (p 30); - auklik seadusandlus võimaldab sellist skeemi viljeleda (p 31).
2.Tühistada seoses hageja hagist loobumisega Harju Maakohtu 04.11.2016 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud väidete ümberlükkamiseks.
3.Tühistada seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega Harju Maakohtu 04.11.2016 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata JV nõude kohustada Eesti Rahvusringhäälingut ümber lükkama järgmised andmed ja rahuldada vastavas osas hagi: - saate 14 minutil 33 sekundil, 19 minutil ja lõpukaadreis näidatavad umbrohtunud põllumaad kuuluvad hagejale; - JV umbrohtunud põllumaadest on tekkinud suur kahju ümberkaudsetele talunikele; - JV ei kasvatanud oma põldudel kultuurtaimi.
4.Kohtuotsuse täitmise viis määrata järgmine: Eesti Rahvusringhäälingul tuleb andmed lükata ümber saates „Pealtnägija“ kuu aja jooksul alates lahendi jõustumisest viisil, et saatejuht loeb ette järgmise teate: „25.09.2013. a avaldas ETV saates „Pealtnägija“ saatelõigu, mille raames avaldati faktiväiteid ja hinnanguid, mida saab seostada JVga. Selle pinnalt tekkis Eesti Rahvusringhäälingu ja JV vahel kohtuvaidlus, milles langetatud otsusest tulenevalt lükkab Eesti Rahvusringhääling ümber saates avaldatu, et saate 14 minutil 33 sekundil, 19 minutil ja lõpukaadreis näidatavad umbrohtunud põllumaad kuuluvad hagejale, et sellest tulenevalt on tekkinud suur kahju ümberkaudsetele talunikele ja et JV ei kasvatanud oma põldudel kultuurtaimi.“ Nimetatud tekst on ammendav, mille kostja selles saates JV-ga seoses avaldab ja sellele lisaks saates JV-ga seoses muud ei avaldata.
5.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 50 % ulatuses JV ja 50 % ulatuses Eesti Rahvusringhäälingu kanda.
8.Seoses
maakohtu
ja
ringkonnakohtu
menetluskulude
puudumisega
Eesti
2(17)
Rahvusringhäälingul ringkonnakohus Eesti Rahvusringhäälingu menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ega hüvitatavaid menetluskulusid JV-lt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks välja ei mõista.
9.Mõista Eesti Rahvusringhäälingult välja menetluskulude hüvitis 300 eurot JV kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.31.12.2015 esitas JV (hageja) Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu (kostja) vastu ebaõigete ja au teotavate andmete ümberlükkamiseks.
2.Hagiavalduse ning hageja poolt 24.05.2016 ja 04.10.2016 kohtuistungitel avaldatu kohaselt avaldas kostja ETV-s 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ hageja kohta teavet, mis oli suures osas vale ja ebakohane. Saates esinevad järgmised hageja au teotavad väärtushinnangud ja ebaõiged andmed:
1.Saate sissejuhatuses ütleb MK, et hageja kasseerib raha umbrohukasvatamise eest, mis on vale.
2.K rõhutab, et toodangut ei pidanud saama maheviljelejad, kuid tegelikult ei pidanud ka intensiivviljelejad.
3.K ütleb, et peaasi, et põld oleks olemas ja jätab ütlemata, et lihtsalt põllu omamisest ei piisa, vaid põllul peab ka midagi tegema.
4.K nimetab hagejat solvavalt tugitoolipõllumeheks.
5.K väidab, et naabrid kiruvad hagejat. Hagejal on lahkhelid olnud vaid ühe naabriga, RÕ-ga.
6.Esimesed kaadrid, kus RJ kõnnib Kivitammi külas, ei ole võetud hageja põllult, nagu eksponeerib saatejuht. Selle põllu omanik on AM.
7.JA väide, et 50 000 eurot sisse kasseerida mitte millegi eest, on vale. Summa ei ole oluline. Vale on väide, et hageja ei ole midagi teinud.
8.MR räägib süsteemi veast, kuid ei täpsusta EL-i ÜPP olemust, sest reeglid olid kinnitatud just seda „viga“ silmas pidades ja sellest on meie avalik teabeedastus vaikinud.
9.TK annab hinnangu, et hageja on varas ja petis.
10.Saatelõigu 14. minutil 33. sekundil näidatav põld ei kuulu hagejale.
11.RJ: „Need samad umbrohtunud põllumaad kuuluvad kohalikule talunikule JV-le. Mehele, keda kohalikud tituleerivad tugitoolipõllumeheks. Ametnikud aga toetusõiguse teesklejaks“. Väide on vale.
12.„Ümberkaudsed naabrimehed, kellele V söötis põllud suurt kahju toovad, pole olukorraga sugugi leppinud.“ Väide on vale.
13.„Ütleme, väga paljud inimesed on miinimumpalgalised, kes maksavad ka riigile tulumaksu ja nende pealt nüüd riigiisad on otsustanud, et sellest kogutud summadest tuleb ka sellist jama toetada“. Selles lauses on halvustav, et mahepõllundusega tegelevad inimesed on jamaga tegelevad. Täpsustatud ei ole mahetootmise tingimusi. Hageja on mahetootja ja väidetavalt tegeleb jamaga.
14.„Peaks mingi toodang tulema ja peaks põllud olema mingis korras, aga kui juba kolmandat aastat pole mitte mingit toodangut ja maksumaksja raha eest toetatakse, et see on väga kummaline ikka 3(17)
väga kummaline jah. Tegemist on lihtsa ja labase pettusega jah“. Tegemist on teemast möödarääkimisega. Tingimusi eiratakse. Valefakt on see, et tegemist on lihtsa ja labase pettusega.
15.Halvustav on lause: „Teie kohta on öeldud, et te olete erakordselt lobeda jutuga mees tänu kellele kõik naisinspektorid Põllumajandusametist lihtsalt sulavad“. See on mõnitamine. On arusaamatu, kust saatejuht seda võtab.
16.Vale on faktiväide, et hageja on endine kartulikasvataja, hageja oli saate ilmumise ajal kartulikasvataja.
17.Vale on väide, et: „Ametlikult deklareerib V oma maid suvirapsi ja mustkesana“. Suviraps oli sisse küntud vahekultuurina.
18.RJ küsib RÕ-lt, et kui suurt rahalist kahju on hageja põhjustanud ja Õ vastab 4000 eurot. See on fabritseeritud süüdistus, väljamõeldud laim, millel puudub igasugune alus.
19.„Anonüümsust palunud kohalik talunik on oma põllunaabrile esitanud ka reaalse 7000 eurose kahjunõude, kuid V seda ei tunnista. Endise kartulikasvataja paksult umbrohtunud mahepõllud on Pealtnägijat konsulteerinud asjatundjate hinnangul nii kehvas seisus, et nende uuesti kasutuselevõtuks kulub mitte ainult mitu aastat tööd, vaid ka väga ohtralt taimekaitsevahendeid“. Ühes kahjunõude esitamisega koos näidatakse kaadris ka ühte arvet. See arve oli aga väljapressimine. See on laimamine, hageja ei ole RÕ-le raha võlgu ja see ei ole ka tõendatud.
20.Kaadris, mis tuleb enne RJ lõiku, ei ole hageja põld (esimene saade, kostja esitatud CD-l ajaliselt 04.38-04.51).
21.MR väide: „Tema ei ole ühtegi kolme komponenti kasutanud. Ei väetist, ei keemiat ega ka kultuurtaimi“ on vale. Hageja on kasutanud kultuurtaimi.
22.Väide: „Kindlasti ei ole see mahepõllumajandustoodangu saamise eesmärgil ja kindlasti ei ole umbrohu viljelemine asi, mida peaks pidama mahepõllumajanduses aktsepteeritavaks“ on vale ja laim. TK mõtles saate kontekstis hagejat.
23.Väide: „Kui ei ole, kui inimene ei anna toodangut, siis see tähendab, et see ei ole mahetootmine“ on õige. Seal ei ole ühtegi valeväidet ega ebakohast väärtushinnangut.
24.Hageja nõustub AB märgituga, aga ei nõustu tema poolt ütlemata jätmisega.
25.Kostja poolt esitatud CD-l kaadris 06.05-06.20 ei ole hageja põld. See on märk pahatahtlikkusest.
26.„Ootame kontrollitulemused ära ja saame selgema pildi sellest. Aga korrektne see tegevus kindlasti põllumehena ei ole“ - see on etteruttamine ajas. Ei ole ei ebakohast väärtushinnangut ega ka valet faktiväidet.
27.„...nad ütlevad, et te teesklete mahepõllumajandust?“ Väide, et hageja teeskleb mahepõllumajandust, on vale. Vale on ka see, et „saate riigilt toetust mahepõllumehena, ent tegelikult ei tooda ega külva oma põldudele mitte midagi“ ja kostja väide, et hagejale anti sõna ümberlükkamiseks, on vale, kuna stenogrammist on näha, et lause lõppeb kolme punktiga. Hagejale ei antud sõna, hagejat katkestati.
28.„Lobeda jutuga farmer J“ on ebakohane väärtushinnang. „V räägibki süütul ilmel, kuidas ta kultiveerib umbrohtu eesmärgiga tõsta mullaviljakust“ on vale. Hagejal ei lastud lõpuni selgitada mahepõllumajanduse reegleid ja rotatsiooni kohustust ja hageja lause on katkestatud jutu seest kontekstina välja rebitud.
29.„Selle kohta ütleks, et ilmselt on taotleja valesti aru saanud toetuse mõttest ja ka reeglitest, mille alusel seda toetust makstakse. Kindlasti ei ole aktsepteeritav umbrohu kasvatamine, see on lausa nõuetes ja mahemääruses kirjas, et selle eest küll toetust ei maksta“ ehk valeväide on see, et ilmselt on taotleja valesti aru saanud toetuse mõttest ja ka reeglitest. AB inkrimineerib hagejale umbrohu kasvatamist kui sihiteadlikku tegevust, kuid nii see ei olnud.
30.Väide: „Kogu probleemi ja V laadsete kahtlaste toetusesaajate vastu aitab põllumajandusametnike sõnul ainult üks lahendus“ on laimav ja solvav.
31.Väited „skeemi viljeleda“ ja „auklik seadusandlus“ on valed ja vajavad ümberlükkamist.
32.Kostja poolt esitatud CD-l ajaliselt 11.51-12.07 kaadrid ei ole Madila küla. 2013. a ei olnud need hageja kasutuses olevad põllumaad. Nende maade eest maksis hageja 3 korda tagasi.
4(17)
33.Väide: „Võib-olla teatud põlvkonnal on veel sisse juurdunud niisugune, kuidas ütelda, moraalne arusaam, et riigipettus nagu ei olegi probleem, et nõukogude ajal, kui kuuleme paljud inimesed räägivad, kuidas nad varastasid ja seda ei peetud probleemiks, kui riigi tagant varastati, aga mulle tundub, et meie riigis see murrang on toimunud, et saadakse aru, et toetuste väljapetmine ei ole positiivne tegevus“ on vale. Hagejale tundub, et TK nimetab hagejat riigipetturiks ja toetuste väljapetijaks. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Vastuväite kohaselt avaldas kostja hageja kohta saates „Pealtnägija” kaks saatelõiku: esimese 25.09.2013 ja teise, millele hageja viitamata jätab, 09.10.2013. Lisaks avaldas kostja hageja kohta oma uudisteportaalis uudised.err.ee 06.12.2013 artikli „PRIA jättis mahetalunik V toetusest ilma”. Kostja kajastas saadetes hageja tegevust seoses põllumajandustoetuste saamisega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA), PRIA poolt toetuste vähendamise ja tagasi küsimisega ning välja maksmata jätmisega. Avaldades hageja kohta informatsiooni, et hagejale on PRIA poolt määratud erinevad põllumajandustoetused ning hiljem on neid toetusi hageja poolt nõuete täitmata jätmise või rikkumise tõttu vähendatud või on talle toetus üldse välja maksmata jäetud, ei ole kostja avaldanud valeinformatsiooni. Kostja ei ole esitanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid. Kostja kontrollis esitatud materjale põhjalikult ning mitmetest allikatest: PRIA, Põllumajandusamet, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusministeerium ja hageja naabrid - US, MR, JA, AM, SV ning anonüümsust soovinud talupidaja; samuti erinevad seadused, määrused ja põllumajandustoetusi käsitlevad tingimused. Kui ka juriidiliselt ei olnud hageja kostja poolt esimeses saates hagejale omistatud põllu omanik, oli ta seda PRIA-s deklareerinud kui enda omandis või enda poolt legaalselt kasutatavat maad ning sellele toetusi taotlenud. Kostjal ei olnud võimalik teada ega eeldata, et hagejal puudub antud maa kasutamiseks õiguslik alus. Samuti on kostja oma eksimusele viidanud ja selle teises saates parandanud. Milline kaadris olev põld on hagejale kuuluv põld ja milline mitte, ei ole võimalik enam täpselt tuvastada. Mis puudutab konkreetseid esimeses saates näidatud põlde, siis kostja näitas põlde, mis kuulusid hagejale või mille kasutajaks hageja oli end PRIA taotlustes märkinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid kostjal nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et: kostja avaldas hageja kohta saates „Pealtnägija“ kaks saatelõiku: esimese saatelõigu 25.09.2013 ja teise saatelõigu 09.10.2013 (saatelõikude salvestused lk 97, esimese saatelõigu stenogramm lk 90-94, teise saatelõigu stenogramm lk 85-89); 06.12.2013 avaldas kostja hageja kohta portaalis uudised.err.ee artikli „PRIA jättis mahetalunik V toetustest ilma“, milles on välja toodud, et PRIA alustas järelevalve teostamist hageja toetuste kasutamise üle ja menetlust toetuste tagasinõudmiseks. Artikli kohaselt jääb hageja 2013. a taotletud toetustest ilma ja tal tuleb tagasi maksta osaliselt 2011 ja 2012 saadud toetused seoses sellega, et selgus maakasutusõiguse puudumine osal taotlusalusel maal (lk 50-15); PRIA 17.03.2014 vaideotsusega nr 12-4/195 (p-d 23, 35, 36, lk 52-62) ja PRIA 03.12.2013 otsusega nr 126/1058 (p 2 toodud tabeli rida 6 põllumassiivi nr 5155043018, põllu nr 7 eest maksta välja 0 eurot, märkus, taotlejal puudub põllu või selle osa kasutamiseks alus, lk 71-72) nõuti hagejalt tagasi toetusi Metsaääre kinnistu eest, kuivõrd selle kasutamiseks puudusid tal õigused.
5(17)
7.„Pealtnägija“ kahte saadet tuleb vaadata koostoimes. Saadetes on kajastatud hageja tegevust põllumajandustoetuste saamisel, vähendamisel või välja maksmata jätmisel hageja poolt nõuete täitmata jätmise või rikkumise tõttu. Teises saates täpsustati mh asjaolu, kellele kuulus põld, mida esimeses saates hageja põlluna näidati, samuti anti hagejale võimalus vastulauseks.
8.VÕS § 1047 lg 4 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12).
9.Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Maakohus analüüsis väiteid hagis esitatud järjekorras:
1.Esimene väide vastab tõele. 25.09.2013 videosalvestise põhjal on tuvastatav, et hageja ise ütleb, et kasvatab vahekultuuriks umbrohtu, mille ta künnab sisse, ja möönab, et tema toetusi võidakse selle tõttu vähendada 15, 20, 25%. Seega puudub kostja rikkumine.
2.Hageja tunnistas 24.05.2016 istungil, et 2. väide, mille kohaselt toodangut ei pidanud saama maheviljelejad, on tõene (lk 150 pöördel). Seega puudub kostja rikkumine. Asjas ei oma tähtsust, milliseid väiteid pidi saade hageja hinnangul veel sisaldama. Hageja ei saa nõuda, et isikud avaldaksid saates enam, kui nende arvates vajalik. See on üksnes hageja arvamus, mitte kostja poolt tema kohta valeväidete avaldamine. Väite avaldamata jätmine ei saanud konkreetsel juhul kaasa tuua rikkumist.
3.Hageja tunnistas 24.05.2016 istungil 3. väite osas, et tervet saatelõiku vaadates on võimalik vaatajal aru saada, et toetuse saamiseks peab midagi tegema, mitte ainult põldu omama (lk 150 pöördel – 151). Ka kohtu hinnangul on mõistlikul inimesel kogu saatelõiku vaadates võimalik aru saada, et toetuse saamiseks peab lisaks põllu omamisele ka midagi tootma. Seega 3. väide ei sisalda hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja kostja ei ole nende faktiväidetega esitanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.
4.Vaidlust ei ole, et PRIA on hagejale määranud erinevaid põllumajandustoetusi ning hiljem on neid toetusi hageja nõuete täitmata jätmise või rikkumise tõttu vähendatud või on talle toetus üldse välja maksmata jäetud. Ka on hageja saates möönnud, et umbrohu kasvatamise tõttu võidakse tema toetusi vähendada. Sõnaga tugitoolipõllumees on kostja kirjeldanud olukorda, kus isik (antud juhul hageja) võtab vastu mahetoetusi, samas mahetoodang puudub ja toetuse saajal tuleb tagasi maksta osa toetustest. Seega on teatud kriitika hageja suhtes tema tegevuse tõttu põhjendatud ja hageja nimetamist tugitoolipõllumeheks ei saa antud kontekstis lugeda hageja au teotavaks.
5.5. väitega ei ole põhjustatud hageja mainet kahjustavat kuvandit. Naabrite arvamuse edastamine hageja osas ei saa iseenesest teotada hageja au. Kahes saates avaldasid arvamust 4 hageja naabrit: US, MR, JA ja üks anonüümseks jäänud talupidaja. Viimane on esitanud hagejale 7000 euro suuruse kahjunõude. Saates avaldavad JA, MR ja US pahameelt, et hageja on saanud toetusi, kuid tegelikult
6(17)
ta midagi ei tooda. Kogumis on mainitud isikute poolt avaldatust võimalik aru saada, et nad ei ole hageja tegevusega rahul. Hagejalt on hiljem suur osa toetustest tagasi nõutud või andmata jäetud, seega on naabrite rahulolematus olnud põhjendatud. Seega ei ole mitte naabrite väited, vaid hageja ise oma tegevusega põhjustanud oma mainet kahjustava kuvandi. Seega puudub kostja rikkumine.
6.Kostja tunnistab, et esimeses saates esimestel kaadritel näidatud põld ei kuulunud hagejale, vaid AM-le. Kostja on teinud vastavad parandused teises saates 09.10.2013, täpsustades põllu omanikku ja põllu kasutamise asjaolusid. Seega on kostja sellega ebaõige faktiväite koheselt ümber lükanud. Teine saade algas hageja vastulausega, kus ta kinnitab, et üks näidatud põldudest ei kuulu talle. Hageja ise ei osanud näidatud põldude kuuluvust 04.10.2016 istungil kinnitada, vaid oletas, et tegemist ei ole tema põldudega (lk 182). Isegi kui ülejäänud saates näidatud 7 põldu ei kuulunud hagejale, ei ole kostja sellega hageja õigusi rikkunud. Saade käsitles mahetoetusi ja nendega seotud probleeme. Kostja näidatud kaadrid erinevatest põldudest ilmestavad antud saadet ja selles käsitletud probleeme ning ainuüksi põldude näitamisega (kas need kuuluvad hagejale või kolmandale isikule) ei saa rikkuda hageja õigusi. Samas selgus teises saates, et hageja taotles toetusi kinnistule, mis kuulub tegelikult AM-le (Metsaääre kinnistu), samuti deklareeris hageja SV kinnistu viimase nõusolekuta, mida hageja ei vaidlusta. Metsaääre kinnistu omanik sai PRIAlt teada, et temale teadmata on hageja taotlenud talle kuuluva põllu eest riigilt toetusi. AM kinnitas, et igasugune kokkulepe maa kasutamiseks hagejal puudus. See, et hagejalt nõuti tagasi toetusi Metsaääre kinnistu eest, mille kasutamiseks puudusid tal õigused, on tõendatud ka PRIA 17.03.2014 vaideotsusega nr 12-4/195 (lk 52-62) ja PRIA 03.12.2013 otsusega nr 12-6/1058 (lk 71-72). Teises saates küsis saatejuht hagejalt Metsaääre kinnistu kasutamise kohta selgitusi, kuid hageja ei kommenteerinud seda fakti. Saates on näha, et pigem hageja ärritus antud teema peale. Seega on õige, et põld küll ei kuulunud hagejale, kuid toetusi sellele taotles ja sai hageja. Kuna hageja oli selle põllu enda nimel deklareerinud, võis hageja tegevus põhjustada esialgse segaduse küsimuses, kellele kuulus saates näidatud põld. Kostja rikkumine puudub.
7.Asjas on PRIA otsustega tuvastatud, et hageja osasid toetusi vähendati (lk 52-62, 64-84). Naabrid JA ja MR on saates avaldanud oma arvamust hageja tegevuse kohta - kas tegu on mahepõllundusega. Ka on hageja kinnitanud saates, et on teadlik, et umbrohi ei tohi põldudel vohada ja ta on arvestanud sellega, et temalt nõutakse teatud protsent toetusi tagasi. Hageja ei vaidle, et temalt on nõutud tagasi 35 000 eurot toetusi. Kostja rikkumine 7. väite osas puudub.
8.24.05.2016 istungil kinnitas hageja 8. väite osas, et ei heida kostjale ette vale faktiväidet või ebakohast väärtushinnangut. Hageja arvates on tegu pealiskaudse asja käsitlemisega (lk 151 pöördel). Põhjendatud on kostja seisukoht, et ajakirjanikule ei saa ette kirjutada, millist käsitust saates edasi anda. Asjas ei oma tähtsust, milline peab olema hageja arvates saate sisu või selles toodud teemade käsitlus. Kostja rikkumine puudub.
9.TK ei ole viidanud saates, nagu oleks hageja varas ja petis. TK rääkis mahetoetuste sihipärasest kasutamisest. Hageja tunnetus, et jutt seostub temaga, ei tähenda, et kostja oleks avaldanud hageja kohta valesid faktiväiteid või ebakohast väärtushinnangut. Kostja rikkumine tuvastamist ei leidnud.
10.Kohus jääb 10. väite puhul otsuse punktis 6 toodu juurde ja leiab, et kostja rikkumine puudub.
11.Väited 11 ja 12 sisaldavad faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Põllumaade osas vt käesoleva otsuse p 6. Kohus jääb selles avaldatu juurde. Sõnale tugitoolipõllumees on kohus andnud hinnangu käesoleva otsuse punktis 4 ja kohus jääb selle juurde. Saates teatas anonüümseks jäänud põllumees, et on esitanud hagejale 7000 euro suuruse kahjunõude ning et 2013. a on kahju konkreetse põllu osas ca 4000 eurot. Kostja ei ole tekitanud sellega hagejale kahju, kui avaldas saates hageja naaberpõllumehe arvamuse temale kahju tekitamise kohta. See, milline on reaalselt kahjunõude tulem, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Kostja ei pea tõendama, kui suure kahju on väidetavalt hageja tekitanud oma naabrist põllumehele. Toetusõiguse teeskleja on väärtushinnang, kuid antud juhul ei ole see hageja suhtes ebakohane. PRIA 17.03.2014 vaideotsusest nähtub, et hageja on rikkunud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse baasnõudeid, sh umbrohtumuse vältimise kohustust. Vaidlust pole, et hageja kasvatas umbrohtu, põhjendades seda mullahuumuse
7(17)
tekitamisega. See hinnang iseloomustab isikut, kes taotleb küll mahetoetusi, kuid kes ei kasuta toetusi sihipäraselt ja kelle mahepõllumajandus ei ole kooskõlas kehtestatud nõuetega. Kostja rikkumine ei ole kinnitust leidnud.
12.13. väide ei puudata hageja õigusi. Tegemist on intervjueeritava arvamusega mahepõllumajanduse toetuste maksmise kohta. Hagejale konkreetsed etteheited puuduvad. Hageja ei saa kostjale teha ettekirjutusi, millist infot oleks pidanud saade veel sisaldama (nt mahetootmise tingimusi). Kostja rikkumine puudub.
13.See, et hageja leiab 14. väite puhul, et tegemist on teemast möödarääkimisega küsimuses, kas peab midagi tootma või ei, ei riku hageja õigusi. Mõistliku inimese arusaama järgi võib intervjueeritava JA arvamusest - tegemist on lihtsa ja labase pettusega - aru saada, et viimane on avaldanud väärtushinnangu hageja tegevusele seoses mahetootmise ja –toetusega. Avaldaja on leidnud, et olukord, kus riik maksab toetusi, kuid kolmandat aastat pole toodangut, on kummaline ja et sellisel juhul on tegu lihtsalt pettusega. Avaldatud ei ole faktiväidet. Tegemist ei ole kohtu hinnangul ebakohase väärtushinnanguga, võttes arvesse hageja tegevust mahetoetuste saamisel ja probleemi avalikkuse ette toomisel.
14.Väite 15 puhul ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kostja saatejuht on avaldanud tsitaadi hageja kohta ega ole sellega hagejat solvanud. Pigem on kostja edastanud hagejale komplimendi ja hageja ise on seda saates ka nii tunnetanud ja tänanud selle eest.
15.Hageja kinnitas 04.10.2016 istungil, et tal ei olnud 2013. a ja hetkel, kui temaga tehti intervjuu, kartulipõlde, mistõttu 16. väide ei ole vale faktiväide. Kostja selgitas, et nimetas hagejat endiseks kartulikasvatajaks, kuna saatejuht ei näinud kartulipõldusid. Kostja rikkumine puudub.
16.Kostja tugines ja näitas saates Põllumajandusameti dokumenti, milles olid ära näidatud hageja põllumaad ja sõnad „suviraps“ ja „mustkesa“. Tegemist on registriväljavõttega, kuhu hageja on esitanud deklareeritud andmed. Tegemist ei ole vale faktiväitega, sest ka 04.10.2016 istungil ei vaidlustanud hageja selle dokumendi olemasolu ja jäi selle juurde, et on ametlikult deklareerinud „suviraps“ ja „mustkesa“. Põldude näitamisega ei ole hagejale kahju tekitatud. Kohus tugineb otsuse p-le 6. Seega ei ole 17. väite osas kostja rikkumine tuvastamist leidnud.
17.Küsimust hageja naabrile, millist rahalist kahju see on toonud, ei saa pidada valeks faktiväiteks ega ebakohaseks väärtushinnanguks. Kostja ei ole tekitanud sellega hagejale kahju, kui avaldas saates hageja naaberpõllumehe arvamuse temale kahju tekitamise kohta. Seega 18. väite osas rikkumine puudub.
18.Käesolevas asjas ei ole lahendamisel hageja ja RÕ vaheline vaidlus. Arve näitamisega ei ole kostja hageja õigusi rikkunud. Seega 19. väite osas rikkumine puudub.
19.Põldude näitamisega ei ole hagejale kahju tekitatud. Kohus tugineb otsuse p-le 6 ja jääb selle juurde.
20.Kuna videosalvestise põhjal on tuvastatav, et hageja ise ütleb, et kasvatab vahekultuuriks umbrohtu, siis väide, mille kohaselt hageja ei kasuta ühtegi kolme komponenti - ei väetist, keemiat ega kultuurtaimi, ei ole valeväide. Toetuste tagasinõudmine või välja maksmata jätmine tõendab asjaolu, et hageja ei harinud põlde, seega ei saanud ta põldudel kasutada väetist, keemiat ega kultuurtaimi. Hagejal oli võimalus esitada vastuväide teises saates, mida ta ei teinud. Hageja õiguste rikkumine ei ole tuvastatud.
21.Saates avaldas arvamust mahepõllumajanduse ja -toetuste kohta Põllumajandusministeeriumi asekantsler TK. Tema arvamuses puuduvad faktiväited ja väärtushinnangud hageja suhtes. Kostja rikkumine 22. väite osas ei ole aset leidnud.
22.Väidete 23 ja 24 puhul kinnitas kostja 04.10.2016 istungil, et ei ole ühtegi valeväidet ega ebakohast väärtushinnangut (protokoll lk 184). Seega kostja rikkumine puudub. Asjas ei oma tähendust, mida hageja arvates AB saates ütlemata jättis.
23.Põldude näitamisega ei ole hagejale kahju tekitatud. Kohus tugineb otsuse p-le 6 ja jääb selle juurde.
8(17)
24.Väite 26 puhul tunnistas hageja ise istungil, et ei ole ebakohast väärtushinnangut ega vale faktiväidet (04.10.2016 lk 184). Kostja rikkumine seega puudub.
25.Mahepõllumajanduse teesklemise osas on kohus hinnangu andnud otsuse punktis 11 ja jääb selle juurde. Asjas on tuvastatud, et hageja sai mahetoetust, kuid kasvatas umbrohtu. Kostja rikkumine puudub.
26.Lobeda jutuga farmer väärtushinnangu kohta on kohus hinnangu andnud otsuse punktis 14. Kohus jääb selle juurde ja leiab, et kostja rikkumine puudub. Hageja on kinnitanud ise saates, et kasvatab umbrohtu ja kostja väidab sama. Üks ja sama väide ei saa üheaegselt olla vale ja õige väide. Kostja rikkumine puudub.
27.AB selgitab saates, et ilmselt on taotleja valesti aru saanud toetuse mõttest ja ka reeglitest, mille alusel seda toetust makstakse. Kohus tuvastas, et hageja on ise tunnistanud, et kasvatab umbrohtu. Seega 29. väite osas puuduvad valeväited või väärtushinnangud, mis hageja õigusi võiks rikkuda.
28.Väide V-laadsed kahtlased toetusesaajad ei ole antud juhul ebakohane väärtushinnang. Asjas on tuvastatud, et hageja deklareeris toetuse saamiseks põlde, mis tegelikult toodangut ei andnud ja ka hagejale ei kuulunud. Toetuste ebaõiget maksmist hagejale kinnitavad ka PRIA otsused. Seega kostja rikkumine puudub.
29.Lauses: „Te siis tahate öelda et lihtsalt see auklik seadusandlus võimaldab teil sellist skeemi viljeleda“ on ajakirjaniku küsimus hagejale. Hageja on ajakirjaniku küsimusele andnud vastuse: „ei ole auklik seadusandlus ja tema seda üksi ei viljele, vaid tuleb lihtsalt asju teada rohkem. Mitte ainult asjad ei näi, vaid asjad ka on niimoodi“. Küsimuses puudub faktiväide või ebakohane väärtushinnang hageja suhtes. Tegemist on kostja küsimuse esitamisega, millele hageja vastas.
30.32. väite osas (vale põld) on kostja teises saates paranduse teinud ja rikkumise koheselt kõrvaldanud. Kohus viitab otsuse p-le 6 ja jääb selle juurde.
31.33. väite osas TK ei nimeta hageja nime, vaid teeb üldistuse põllumajandustoetuste eraldamise skeemist ja sellest, kuidas teatud augud võimaldavad neid toetusi saada. Vale faktiväidet ja ebakohast väärtushinnangut ei ole. Seega olid saates avaldatud ja otsuses käsitletud faktiväited tõesed. Ka ei avaldatud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid.
10.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitas 04.10.2016, et tal menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
12.Maakohtu hinnang, et kahte „Pealtnägija“ saadet peaks vaatama koos, on meelevaldne, sest hageja on esitanud teise saate kohta eraldi hagi. Teises saates olnud põld nr 7 ei olnud 2013 kasutuses, sest maaomanik ei tunnistanud suusõnalist kasutusluba ja hagejal ei ole kuidagi võimalik seda enam tõestada. Depressiivses olekus esitatud hageja vastulause oli aga teises saates kärbitud, et vaatajaga manipuleerida.
13.Maakohus menetles hagi ilmselgelt erapoolikult ja pinnapealselt, kui leiab, et kostjal ei olnud võimalik teada maakasutust. Kui kostja oleks saate tegemisel hageja poole pöördunud, siis oleks kostja ju teada saanud. Kuna maastik on äratuntav, siis on ilmselge vale ka see, et kaadris olevate põldude kuuluvust ei olegi võimalik tuvastada.
14.Maakohus eksis, kui ei näinud vigu saates avaldatud väidetes ning kui pidas hageja kohta avaldatud väärtushinnanguid kohaseks. Hageja põhjendused kohtuotsuse punktide kaupa:
9(17)
1.Maakohus eksib, sest hageja sellekohane ütlemine on kontekstiväline. Ka maakohus ei huvitunud hageja detailsest selgitusest, vaid manipuleerib. Hageja ei kasvatanud umbrohtu rotatsioonireeglitest lähtuvalt vahekultuuriks, vaid hageja vastus haakus saatejuhi Johannsoni küsimusega. Seda saab panna konteksti talvise rohestamise nõudega.
2.Maakohus eksib, sest kostja ei ava telepublikule tegelikku regulatsiooni, vaid jällegi manipuleerib pooltõega ehk pigem valetab, kui jätab palju rääkimata.
3.Kohus eksib, sest saatejuht jätab saates väärmulje toetuspõhimõtete alustest. Kui loodetakse, et vaataja saab niikuinii aru, siis on see soovmõtlemine ja kuna saatejuhi sõnad on teistsugused, siis ei ole need ka üheselt mõistetavad.
4.Kohus eksib, sest hageja kui põllumehe jaoks on „tugitoolipõllumehe“ termin solvav.
5.Maakohus eksib, sest on tekitatud hageja mainet kahjustav kuvand, mis võis lisaks olla seotud 2013. a KOV valimiste konkurentsi ja võitlusega.
6.Kohus eksib, sest väljub peaaegu täielikult hagi 6. punkti mõttest. Kohtu selgitused räägivad juba järgmisest saatest ja hagist.
7.Kohus eksib, sest ei soovi tunnistada, et kostja on rutanud saates avaldatud teabega ajast ette ja kostja on olnud ekslik ning lahmiv. Jääb mulje, et kostja mõjutas või kostjat kasutati PRIA mõjutamiseks.
8.Kohus eksib. Hageja on samuti Eesti Vabariigi kodanik ja tal on õigus nõuda ERR-ilt parimat, mitte pealiskaudset ajakirjandust.
9.Kohus eksib, sest kostja toimetatud saade oli pea täielikult „argumentum ad hominem“ võtmes ja probleem, kui seda üldse oli, on igal juhul personifitseeritud. Seega lasi kostja riigiametnikul öelda laimavaid sõnu hageja suunas.
10.Hageja jääb 10. väite puhul enda juurde ja leiab, et kohus eksib, kui ei näe või ei soovi näha või ei tohi näha siinjuures kostja rikkumist.
11.Kohus eksib, kui ei näe kostja rikkumist. Hageja jääb enda väitele kindlaks.
12.Kohus eksib, sest hagejat kui toonast mahetootjat on solvatud, kui kostja laseb eetrisse väite, et „mahe on jama“. Sellega on solvatud kõiki mahetootjaid. Lihtne järeldus oleks, et saate tellisid intensiivsuurtootjad.
13.Kohus eksib, kuna kiidab sisuliselt heaks kostja laimava tegevuse saates osaleja kaudu.
14.Kohus eksib rängalt, kui kiidab heaks kostja mõnitava suhtumise hageja suhtes.
15.Kohus eksib, sest peab kostja valeväidet tõeseks. Kostja ei vaevunud hageja tööga tegelikult seonduvat teavet avaldama, vaid laimas süstemaatiliselt.
16.Kohus eksib, kui leiab, et kostja rikkumine ei ole leidnud tuvastamist. 2013 olid hageja mahekohustusega põllud rapsi all ja konsulteerinud konsulentidega, kündis hageja rapsi
10(17)
vahekultuurina sisse. Kaadris olnud põld ei kuulunud hagejale ja oli kostjapoolne sihilik valet edastav teave.
17.Kohus eksib, kui kiidab heaks kostjapoolse valeteabe edastamise. Hageja õigusi aule ja heale mainele on siinjuures rikutud ülirängalt, sest mingit kahju ei ole hageja RÕ-le teinud, vaid tegemist on labase väljapressimisega.
18.Kohus eksib, sest kiidab heaks kostjapoolse valeinfo levitamise.
19.Telesaates on pilt vahel olulisem kui verbaalne tekst. Seega kohus jätkuvalt eksib, kui ei näe siin kostja rikkumise läbi hagejale kahju tekitamist.
20.Kohus eksib siin mitmes lauses. Kohus arvab ennast teadvat, millised on mahekohustuse nõuded ja milliste detailsete punktide alustel PRIA tegi oma otsused. Kohus paneb hageja pähe mõtted, mida seal ei ole või siis tõlgendab hageja lauseid kontekstiväliselt ja meelevaldselt oma soovi järgi. Hageja jääb enda juurde ja soovib, et kostja seaks tõe jalule ning lükkaks ümber valeväited. Kaadris näidatud põld ei olnud hageja mahekasutuses.
21.Kohus eksib, kui ei soovi näha kostja rikkumist, sest saade oli tervikuna personifitseeritud.
22.Siinses punktis hageja nõustub kohtuga.
23.Kohus eksib, sest tegemist on telesaatega ja kaadreis näidatu kannab informatsiooni, mis antud saate puhul on seotud otseselt hagejaga.
24.Selle punkti osas hageja kohtuotsust ei vaidlusta. Kogu hageja tegevus oli seotud mahetoidu tootmisega.
25.Siin eksib kohus, kui pooldab kostjapoolset vale levitamist.
26.Kohus eksib, kui soostub kostjapoolse hageja mõnitamisega ja süü omistamisega. Kostja ütlusest õhkub süütuse presumptsiooni rikkumist, millele maakohus näib vilistavat. Kohus on ekslikult leidnud, et hageja kasvatab umbrohtu.
27.Kohus eksib. Hageja jääb varasemalt avaldatu juurde.
28.Kohus eksib, sest kostja on hagejat rängalt solvanud. Täpsustus on loetav hagi 30. punktis.
29.Kohus eksib, sest kostja rikub hageja õigust aule ja väärikusele, kui nimetab hageja tegevust „skeemi viljelemiseks“.
30.Kohus eksib, sest kostja kasutab tõendina saadet, mille kohta hageja algatas omakorda hagi. See põld ei olnud hageja kasutuses ja kostja ei ole selle kohta eraldi veaparandust teinud.
31.Kohus eksib, sest saade oli läbinisti hageja töödega seostatav. Kostja laseb riigiametnik TK suu läbi hagejat laimata riigipetjaks, vargaks ja toetuste väljapetjaks. Maakohus jättis üldse hinnangu andmata saate lõppsõnas MK poolt öeldud mõnitusele. Vastus apellatsioonkaebusele
11(17)
15.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada hageja hagist osalise loobumise tõttu, osaliselt menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära tõlgendamise tõttu ning osaliselt tuleb maakohtu otsus jätta jõusse. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks hüvitatavad menetluskulud. I
17.Esmalt piiritleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ulatuse ja käsitleb hageja taotlust hagist osaliseks loobumiseks. Ringkonnakohtu istungil loobus hageja hagiavalduse punktidest 4, 8, 9, 13, 14, 15, 17, 19, 20, 22, 23, 24, 26, 28, 29, 30 ja 31. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud hagist loobumise avaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes selles osas tsiviilasja menetluse. Puuduvad alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Ringkonnakohus on pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi kohtuistungil selgitanud.
18.TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab ringkonnakohus menetluse lõpetamisel hagist loobumise vastuvõtmisel ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 04.11.2016 otsuse käesolevas tsiviilasjas nr 2-15-19648. TsMS § 432 esimese lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
19.Ringkonnakohus lõpetab menetluse järgmiste väidete ümberlükkamise nõuetes, viidates sulgudes hagiavalduse punktile: - hageja on tugitoolipõllumees (p 4); - süsteemi veast rääkides jäetakse rääkimata EL-i PPÜ olemuse (p 8); - hageja on varas ja petis (p 9); - mahepõllundusega tegelevad inimesed, k.a hageja, tegelevad jamaga (p 13); - mahetootmine on lihtne ja labane pettus (p 14); - hageja lobeda jutu tõttu sulavad kõik naisinspektorid Põllumajandusametis (p 15); - hageja deklareerib oma maid mustkesana (p 17); - saate 17:25 minutil eksponeeritakse ebaseaduslikku väljapressimist (p 19); - kaadris ei ole hageja põld (p 20); - hageja viljeleb umbrohtu (p 22); - vahekultuuri kasvatamine ei ole toidutoodangu andmine (p 23); -jääb mainimata mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamisega kaasnev vahekultuuride kohustuslikkus (p 24); - hageja tegevus ei ole korrektne (p 26); - hageja räägib süütul ilmel, kuidas ta kultiveerib umbrohtu eesmärgiga tõsta mulla viljakust (p 28); - jäetakse rääkimata mahedatingimuste ja viljavahelduse kohustuslikkus ning jäetakse vale mulje, et hageja kultiveerib umbrohtu (p 29); - V laadsete kahtlaste toetusesaajate vastu aitab põllumajandusametnike sõnul ainult üks lahendus (p 30); - auklik seadusandlus võimaldab sellist skeemi viljeleda (p 31).
12(17)
20.Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse läbi hagiavalduse numeratsiooni järgi selle punktide 1, 2, 3, 5, 6, 7, 10, 11, 12, 16, 18, 21, 25, 32 ja 33 osas.
21.Apellant on vaidlustanud maakohtu põhjendusi osas, milles maakohus vaatles kahte saadet nende koostoimes. Ringkonnakohus ei näe selles menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt. Kuna kostja tugines ka teises saates esitatud asjaoludele, pidi maakohus vastavaid asjaolusid hindama ja nimetatud saatematerjali kui tõendi hindamisega ei rikkunud maakohus menetlusõigusi. Nimetatut ei välista ka hagi menetlemine teises tsiviilasjas teises saates avaldatu kohta.
22.Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. II
23.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, viidates küll kohasele (seadusandlikule) regulatsioonile, kuid jättes eristamata ja pooltega arutamata, millised hagis toodud väited on faktiväited ja millised väärtushinnangud, samuti ei ole maakohus küsinud hagejalt, milleks ta kostja poolt avaldatud väiteid peab. Eristamine on oluline, kuna sellega on seotud erinevad õiguskaitse võimalused ja tõendamiskoormus. Nimetatu on osaliselt kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu poolt.
24.Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud 10. juunil 2009. a tsiviilasjas nr 32-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Osaliselt on hageja väitnud teda mõnitavate hinnangute esitamist. Samuti on hageja väitnud, et temast tekitati saates näidatud temale mittekuuluvate põldude ja mõnitavate ning väärate väidetega "kujutelm" kui riigi vargast ja petisest, s.o kui seaduserikkujast, mille kostja lõi saates kaudselt ekslike asjaolude esitamisega. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid kohaseks õiguskaitsevahendiks ei ole sellisel juhul andmete ümberlükkamine. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 4. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 4, 6 või 8, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 järgi. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsusest välja jätta VÕS § 1046 lg 1 ja 2 käsitlev osa. Käesolevas asjas ei ole vaja tuvastada andmete või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasust, eelnevast tulenevalt ei tule arvestada rikkumise liiki, põhjust ega ajendit, õigustatust ega teiste isikute huve.
25.Samas võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 1047 lg 4 ka nimetatud juhtudel rakendatav (vt RKTKo 3-2-1-161-05, p 12; 3-21-145-07, p-d 13 ja 17). Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Tõendamiskoormus avaldatu õigsuse osas on avaldajal ehk praegusel juhul kostjal.
13(17)
26.Ringkonnakohtu istungil jäi hageja selle juurde, et väidete osas, mille ümberlükkamise nõudest apellant ei loobunud, on tegemist faktiväidetega. Eelkõige on hagi rahuldamiseks oluline tuvastada, millised saates avaldatud ja hageja poolt vaidlustatud faktiväited või kaudsed faktiväited on ebaõiged. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu või tõesust ei ole võimalik tõendada (RKTKo 3-2-1-161-05, p 10; 3-2-1-5-07, p 26; 3-2-1-53-07, p 18). II Ringkonnakohus analüüsib apellatsioonkaebuse väiteid hagis toodud numeratsiooni järgi.
27.Väide 1, et hageja kasseerib riigilt raha umbrohukasvatamise eest on faktiväide. Ringkonnakohtu hinnangul mõistab keskmine mõistlik vaataja saate kontekstis, et hageja sai riigilt ulatuslikke toetusi muuhulgas ka siis, kui tema põldudel kasvas umbrohi. Hageja on kostjale ette heitnud, et väide on mittetäielik, kuna saates ei käsitleta EL-i ÜPP põhimõtet, et nn toetused ja toodang on lahti seotud sihilikult, et hoiduda ületootmisest ja säästa keskkonda intensiivse pestitsiidipõhise agrotehnika mõjudest. Iseenesest ei eitanud hageja ringkonnakohtu istungil, et tema põldudel umbrohi kasvas, kuid seda vahekultuuriks kasvatatud taimede sissekündmise järgselt. Maakohtu 24.05.2016 kohtuistungi protokolli kohaselt (I kd, tl 150 pöördel) on hageja leidnud, et väide on võetud kontekstist välja, kuna vahekasvatusel on mitmeaastane rotatsioon, hagejal kasvas enne põllul raps ja järgmisel aastal oli mõte panna valge mesika seemet. Kogu asi oleks päädinud kartuli kasvatamisega, mis aga katkestati. Samas ei ole võimalik väita, et tegemist on valeväitega, kuna toetust sai hageja ka põldude eest, kui nendel kasvas umbrohi. Maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata.
28.Väide 2, mille kohaselt rõhutab saatejuht, et toodangut ei pidanud saama maheviljelejad, on hageja hinnangul samuti mittetäielik, kuna jäetakse avaldamata, et toodangut ei pidanud saama ka intensiivviljelejad. Ka selle väite osas ei ole võimalik väita, et tegemist on valeväitega, kuna see on õige ega moonuta reaalsust määral, millega kaasneks hageja isiklike õiguste rikkumine. Maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata.
29.Väide 3, mille kohaselt ütleb saatejuht, et peaasi on põllu olemasolu, on hageja hinnangul samuti mittetäielik, kuna jäetakse avaldamata, et põllust üksi ei piisa, vaid sellega peab ka midagi tegema. Maakohus on õigesti leidnud, et mõistlikul inimesel on kogu saatelõiku vaadates võimalik aru saada, et toetuse saamiseks peab lisaks põllu omamisele ka midagi tootma. Seega ei saa hageja taotleda nimetatud väite ümberlükkamist. Maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata.
30.Väide 5, mille kohaselt naabrid kiruvad hagejat, on hageja hinnangul ebaõige, kuna tegelikult on tal lahkhelid üksnes ühe naabriga – RÕ-ga. Nimetatud osas on maakohtu otsus kohaselt põhjendatud, sest saates avaldab oma kriitilist arvamust hageja suhtes rohkem kui üks naaber. Maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata.
31.Väide 6 koosneb nii pildi näitamisest saate esimestes kaadrites kui ka saatejuhi sõnadest: „Nissi vald, Madila küla, Harjumaa“, millest võib jääda ekslik mulje, et tegemist on hageja põlluga. Tegemist on kaudse faktiväite avaldamisega, et saate alguskaadrites näidatav põld kuulub hagejale. Samas on kostja 09.10.2013 eetrisse läinud saates eksimuse parandanud ja tunnistanud, et esimestes kaadrites näidatud põld ei kuulunud hagejale. Seega on kostja kõrvaldanud hageja õiguste rikkumise. Maakohtu järeldus on lõppkokkuvõttes õige, kuid põhjendustest tuleb jätta välja teist saadet käsitlev osa, mis puudutab hageja väidetavaid teisi rikkumisi. Seega on maakohtu otsus õige ja tuleb jätta nimetatud osas muutmata.
14(17)
32.Väide 7, et 50 000 eurot sisse kasseerida mitte millegi ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang, mis väljendab subjektiivset õiguslikku hinnangut, et hageja ei peaks oma tegevusetuse eest PRIA-lt jagatavat toetust saama. Kostja väited on üldised ning küll vaieldavad, kuid seda mitte faktiväidetena, vaid õigusliku hinnanguna. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb nimetatud osas muuta, kuid maakohtu lõppjäreldus, et hageja nõue ei kuulu selles osas rahuldamisele, on õige.
33.Väide 10, et kaadris näidatavad umbrohtunud põllumaad kuuluvad hagejale, toodavad suurt kahju ümberkaudsetele põllumeestele ning viimased ei ole olukorraga leppinud kui liitväite aluseks on järgmised faktiväited: a) näidatavad umbrohtunud põllumaad kuuluvad hagejale; b) sellised põllumaad toodavad suurt kahju ümberkaudsetele talumeestele; c) ümberkaudsed talumehed pole olukorraga leppinud. Hageja ei pidanud tõendama, et saates näidatud rohtunud põllumaad kuulusid temale. Asja lahendamisel ei oma tähendust maakohtu otsuse p-s 6 väljendatud seisukoht, et hageja ei osanud täpsustada, kellele põllud kuuluvad, kuna hageja seisukohast oli aru saada, et ta ei pidanud põlde endale kuuluvaks. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud põllumaad kuuluvad hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud põllumaad toovad kaasa suurt kahju ümberkaudsetele põllumeestele. Anonüümseks jääda sooviva talumehe väide, et ta on esitanud hagejale 7000 euro suuruse nõude, ei tõenda kahju tekkimist, samuti ei tõenda seda saates näidatav arve. Samal põhjusel on ebaõige faktiväide ka väide 18, mille kohaselt on konkreetne põld toonud saates anonüümseks jäänud Nissi valla põllumehele kahju nelja tuhande euro ringis ja väited 25 ning 32, et 19 minutil näidatav põld ning lõpukaadreis näidatav põld kuuluvad hagejale. Väiteid 25 ja 32 puudutava põllumaa osas ei saa kostja tugineda sellele, et saates ei ole selgelt sõnastatud väidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb. On oluline, et hageja nimetatud faktiväide – põld kuulub hagejale järeldub saate sisust tervikuna. Saatest arusaamisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku vaataja seisukohast. Et ümberkaudsed talunikud pole sellise kahju tekitava olukorraga leppinud, ei ole valeväide, kuna saates esineb põllumees, kes on enda sõnul esitanud hagejale kahjunõude ja ei taha leppida hageja väidetavalt tekitatud olukorraga. Samuti esinevad saates teised naabrid, kes hageja tegevust sisuliselt kritiseerivad, millest saab järeldada, et nad ei ole sellega leppinud. Seega on maakohtu otsus osaliselt vale ja kostjal tuleb lükata ümber väide, et saate 14 minutil 33 sekundil, 19 minutil ja lõpukaadreis näidatavad umbrohtunud põllumaad kuuluvad hagejale ning et sellest tulenevalt on tekkinud suur kahju ümberkaudsetele talunikele. Kuna RÕ esines saates anonüümselt ja tema nime ei avaldatud, ei pea kostja avaldama ka asjaolu, et hageja ei ole RÕ-le kahju tekitanud.
34.Väidet 11, 12, 21 ja 27 on võimalik hinnata koos. Väidetes 11 ja 12 nimetab saatejuht hagejat tugitoolipõllumeheks ja toetusõiguse teesklejaks, kelle põllud on söötis. Väide 21 kohaselt, ei ole hageja kasvatanud oma põldudel kultuurtaimi. Väide 27 kohaselt teeskleb hageja mahepõllumajandust, tegelikult midagi tootmata ja põldudele midagi külvamata, on osaliselt väärtushinnang ja osaliselt faktiväide. Tugitoolipõllumees on väärtushinnang, mille aluseks on faktiväited, et hageja ei tegutse aktiivselt põldudel millegi tootmisega, vaid saab toetust maa sööti jätmise eest. Väärtushinnangut ei ole võimalik ümber lükata. Kultuurtaimede mittekasvatamine on faktiväide. Hageja on väitnud, et kasvatas esmalt kultuurtaimi (rapsi), milles kündis põllule sisse ja seejärel kasvas põllule umbrohi. Kostja ei ole tõendanud, et
15(17)
hageja ei kasvatanud enne umbrohu põllule kasvamist kultuurtaimi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda nimetatud väite ümberlükkamist. Mahepõllumajanduse teesklemine on väärtushinnang ja tähendab tavaarusaama järgi seda, et hageja väidab end tegelevat mahepõllumajandusega, kuid vastava regulatsiooni järgi see tegelikult nii ei ole või ei järgi hageja vastaval kutsealal selleks kehtestatud reegleid ja eeskirju. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et mahepõllumajanduses esinebki kaks erinevat poliitilist suunda. Ühed väidavad, et põldudelt tuleb saada toodangut ja teine leer, et toetusi antaksegi põldude söötijätmiseks, et vältida põllumajanduslikku ületootmist Euroopa Liidus. Ka nimetatud osas on kostja väited üldised ning vaieldavad, kuid seda mitte faktiväidetena, vaid õigusliku hinnanguna. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Et hageja midagi ei tooda ja põldudele midagi ei külva, on faktiväide ja osaliselt ebaõige ringkonnakohtu otsuse eelnevas punktis toodud põhjustel põldudele kultuurtaimede külvamise osas. Kuivõrd väide tuleb kultuurtaimede osas ümber lükata, on sellega kõrvaldatud ka hageja õiguste rikkumine. Et hageja midagi lisaks toodaks, ei ole hageja ka ise väitnud. Maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata.
35.Väide 16, et hageja on endine kartulikasvataja, on faktiväide. Hageja heidab ette, et saates ei täpsustatud tema põldude külvikordade maheviljelusega kaasaskäivat kohustuslikku rotatsiooni. Vaidlust ei ole selles, et saate tegemise aastal hageja kartulit ei kasvatanud. Seega on hageja mõistliku vaataja arusaamast lähtudes endine kartulikasvataja. Maakohus on asjakohaselt nimetatud väidet hinnanud ja õigesti leidnud, et tegemist ei ole hageja õiguse rikkumisega. Maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata.
36.Väide 33, mille kohaselt on hagejasugused inimesed riigipetjad, vargad ja toetuse väljapetjad, on väärtushinnang. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, mille kohaselt TK poolt selgelt hagejale mitteosundamine välistab hageja õiguste rikkumise. Saate kontekstist on keskmisele vaatajale ilmne, et jutt käib hagejast. Eeltoodud väärtushinnangute aluseks on õiguslikud hinnangud, et hageja on riiki petnud, varastanud ja toetusi välja petnud, tegemist ei ole fakti, vaid arvamuse avaldamisega. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Seega maakohtu otsus jääb selles psas lõppjärelduses samaks, kuid muuta tuleb otsuse põhjendust. III
37.Maakohus ei ole palunud hagejal täpsustada, kuidas tuleb ebaõiged andmed ümber lükata (TsMS § 445 lg 1 mõttes). Hageja on avaldanud 24.05.2016 kohtuistungil arvamust vaid kompromissi korral andmete ümberlükkamise kohta (I kd, tl 150). Ringkonnakohus on kõrvaldanud nimetatud maakohtu minetuse, andes hagejale võimaluse ümberlükkamise viisi täpsustada. Hageja soovis andmete ümberlükkamist viisil nagu seda pakkus ringkonnakohus pooltele tehtud kompromissettepanekus (ringkonnakohtu 20.02. ja 21.02.2017 kohtuistungi protokoll lk 5). Arvestades nimetatuga tuleb kostjal lükata ümber ebaõiged faktiväited saates „Pealtnägija“ kuu aja jooksul alates lahendi jõustumisest viisil, et saatejuht loeb ette järgmise teate: „25.09.2013. a avaldas Eesti Rahvusringhääling saates „Pealtnägija“ saatelõigu, mille raames avaldati faktiväiteid ja hinnanguid, mida saab seostada JV-ga. Selle pinnalt tekkis Eesti Rahvusringhäälingu ja JV vahel kohtuvaidlus, milles langetatud otsusest tulenevalt lükkab Eesti Rahvusringhääling ümber saates avaldatu, et saate 14 minutil 33 sekundil, 19 minutil ja lõpukaadreis näidatavad umbrohtunud põllumaad kuuluvad
16(17)
hagejale ning et sellest tulenevalt on tekkinud suur kahju ümberkaudsetele talunikele ja et JV ei kasvatanud oma põldudel kultuurtaimi.“ Nimetatud tekst peab olema ammendav, mille kostja selles saates JV-ga seoses avaldab ja sellele lisaks saates JV-ga seoses muud ei avaldata.
38.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja nõuet vabatahtlikult rahuldanud. Hageja loobus hinnanguliselt poolte väidete ümberlükkamise nõudest kostja vastu ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus jätab eeltoodu alusel poolte menetluskulud nii maakohtu- kui ka apellatsioonimenetluses pooles ulatuses hageja kanda.
39.Ülejäänud hagi osas tegi ringkonnakohus pooltele kompromissiettepaneku, mis vastab suures ulatuses sellele, millises ulatuses hagi rahuldatakse. Hageja oli kompromissiettepanekuga nõus, kuid kostja sellega ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 kohaselt jäävad seetõttu poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud pooles ulatuses kostja kanda.
40.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud.
41.Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema ainsaks menetluskuluks on riigilõiv. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud maa- ja ringkonnakohtus riigikõivu 2 x 300 eurot. Kostja on selgitanud, et temal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele pool hageja menetluskuludest ehk riigilõiv 300 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.