Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles. Kuna leping oli lõpetatud ennetähtaegselt, oli kostjal kohustus anda hagejale üle auto, mille hageja realiseeris. Kuna auto oli avariiline, sai hageja auto võõrandamisel 08.04.2004.a 45 762.71 krooni (k/m-ta). Auto jääkväärus selle tagastamise hetkel oli aga 173 309.04 krooni. Tähtajaks tasumata rendimakseid oli 22 992.83 krooni. Hageja tegi auto valduse taastamisel ja selle võõrandamisel kulutusi 7406.78 krooni. Kokku kandis hageja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisega tekkinud kahjusid 157 945.94 krooni. Hageja pöördus 29.06.2004.a kirjaga kostja poole ja palus 14 päeva jooksul võlgnevuse tasuda. Kostja seda ei teinud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teatas, et ei tunnista hagi, kuna hageja poolt ei olnud õigeaegselt vormistatud toimingud, mida lubati: hageja esindaja K.A lubas vormistada ka auto kindlustuse, kui pärast avariid toimumist selgus, et ei ole seda teinud. Kostja järelpärimistele ta ei reageerinud. Seetõttu otsustas kostja, et lõpetab lepingu ja teatas sellest 17.04.2003.a kirjaga hagejale ning katkestas ka otsekorralduslepingu, mille alusel lepingumakseid toestas. Mingit vastust oma pöördumisele kostja ei saanud enne kui 2003.a lõpus, kui autole järele tuldi. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja teatas, et nii väikese summaga 40 000 krooni- hageja kompromissi sõlmida ei saa. Hageja esindaja selgitas, et tema töötaja K.A ei saanud sõlmida kostja eest kindlustuslepingut, kuna nimetatud leping tuleb sõlmida isiklikult. Hageja ei ole teadlik muudest kosja ja K.A vahelistest suhetest. Hageja oli vastanud kostja pöördumisele lepingu lõpetamise kohta kirjaga, milles palus täpsustada lepingu lõpetamise alust- hageja leidis, et kostjal lepingu lõpetamiseks alus puudub. Seega toimus lepingu lõpetamine alles 2003 a augustis. Kostja on tasunud enne lepingu sõlmimist 29.10.2001.a üle 38 tuhande krooni oma poja liisinglepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kostja oli valmis poja lepingu üle võtma ja tasus võla. Alles siis sõlmiti leping kostjaga. Autol käis järgi hageja palgatud firma. Hagejale ei ole avaldust esitatud kostja lepingu ülevõtmiseks või auto ostmiseks. Kostja esindaja teatas, et on nõus hagiga summas 40 000 krooni. Kostja ei ole nõus võlasummaga, kuna aprillis, kui kostja lepingu lõpetas, võlga ei olnud. Kostja andis K.Ale volituse, et tema arvelt toimuks kõigi vajalike summade s.h kindlustusmakse tasumine. Pärast avariid püüdis kostja leida ise autole ostja ja huvitatud isik, kes soovis autot osta 120 000 krooniga, pöördus ka hageja poole. Millegipärast nad kokkuleppele ei saanud. Aprillist 2003.a enam auto liisingmakseid kostja ei tasunud, kuna leidis, et hageja on jätnud omapoolsed kohustused täitmata. Hoiatas lepingu lõpetamisest hagejat 17.03.2003.a kirjaga. Hageja lubas ise autole järgi tulla, kuid viivitas auto äraviimisega 8 kuud, selle aja jooksul hind langes. Kostja sai aru, et 38000 krooni on lepingu ettemaks ja palub seda hagi rahuldamisel arvestada. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamisseaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule , mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 täpsustab §-s 2 nimetatud regulatsiooni: enne 01.06.2002.a sõlmutud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a uues tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna leping sõlmiti enne 01.01.2002.a, siis lepingu sõlmimisele tuleb kohaldada tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). Sündmused, mille üle pooled vaidlevad, toimusid 2003.a ja seetõttu tuleb neile kohaldada Võlaõigusseadust (VÕS) Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 06.11.2001.a kapitalirendi lepingu, mille lisaks on kapitalirendi üldtingimused ja maksegraafik (tl 8-20). Pooled vaidlevad selle üle, millal ja kelle initsiatiivil nimetatud leping lõpetati ja millised kulud sellega kaasnesid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja lg 2 kohaselt esitavad tõendid menetlusosalised. VÕS § 196 on sätestatud üldalused, millal on lepingu poolel õigus leping erakorraliselt üles öelda. Poolte vahel sõlmitud lepingus on nimetatud küsimus reguleeritud XI peatükis. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et ta esitas 2003.a märtsis avalduse, milles teatas, et kavatseb lõpetada hagejaga sõlmitud liisinglepingu ning esitas hagejale 16.04.2003.a ka vastava tahteavalduse (tl 37). Hageja teatas kostjale 19.06.2003.a kirjaga (tl 68-69), et talle on arusaamatu hageja põhjendus seoses liisinglepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Nimetatud kirjas on hageja kostjale selgitanud liisinglepingu lõpetamise aluseid ja kostja kohustusi seoses renditava vara kindlustamisega. Kostja eitab nimetatud kirja saamist. Kohus leiab, et ebaõige on kostja seisukoht, et leping lõpetati tema poolt 2003.a aprillis. Kostjal puudus alus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ehk erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS järgi. Poolte vahelises lepingus puuduvad üldse alusel rentniku poolt lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Seega sai kostja lepingu üles öelda vaid VÕS § 196, mille lõike 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja on mõjuvaks põhjuseks pidanud asjaolu, et hageja töötaja K.A ei sõlminud auto suhtes kindlustuslepingut. Kohus möönab, et Kostjal võis K.Aga olla mingeid kokkuleppeid, mis puudutasid kindlustuslepingu sõlmimisel abi osutamist (näiteks vastavate otsekorralduslepingute vormistamine vms). Kostja on esitanud kohtule kirja K.Ale (tl 76), mille kohus jätab antud asjas otseselt hindamata, kuna nimetatud tõendist nähtub vaid, et kostja on suhelnud K.Aga kindlustuse teemadel. Asja lahendamisel lähtub kohus aga liisinglepingu üldtingimuste p 9.1 ja 9.2, mille kohaselt oli lepingu esemeks oleva vara kindlustamine rentniku s.o kostja kohustus. kostja ei ole eitanud, et ei olnud ise täitnud lepinguga talle pandud kohustust rohkem kui aasta jooksul s.o. alates 06.11.2001.a. Samuti ei jälginud kostaja ka asjaolu, et väidetava K.A lubaduse alusel sõlmida kostja eest otsekorraldusleping ei võetud tema kontolt maha kindlustusmakseid. Seega jättis kostja ise oma kohustuse täitmata ega suhtunud piisava hoolega ka oma kohustuse täitmise jälgimisse. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostjal puudus 2003.a aprillis õigus ühepoolselt lepingut lõpetada. Kuna kostja aga lõpetas otsekorralduslepingu liisingmaksete tasumiseks, tekkis tal võlgnevus, mis omakorda viis hageja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise tahteavalduseni: hageja teade 01.08.2003.a (tl 21). Seejuures on hageja lähtunud lepingu p 11.1.2 ja järginud ka VÕS § 196 lg 2 sätestatud ülesütlemise korda- andnud kostjale kohustuse täitmiseks mõistliku tähtaja. Seega lõppes leping 14 päeva jooksul alates eelnimetatud teate kättesaamist. Kostjal oli lepingu p 2.4 kohustus tasuda hagejale vastavalt maksegraafikule vara väljaostumaksed ja vara kallinemisega seotud maksed ning käibemaksu. Kostja alates 2003.a aprillist seda kohustust ei täitnud- kostja on oma kirjades hagejale ja kirjalikus vastuses nimetatud asjaolu omaks võtnud. Seega oli kostjal tasumata lepingujärgseid makseid kokku 22 992.83 krooni: hageja kiri võla kohta (tl 21), maksegraafik (tl 67), kokkuvõte hageja arvetest (tl 78). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega on kostjal kohustus nimetatud summa hagejale tasuda. Lepingu p 5.17 kohaselt oli rentnikul kohustus hüvitada liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud, kui liisingfirma lõpetab lepingu sama lepingu XI osa punktide alusel. Kahjudena käsitles leping eelkõige vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahet ning kuludena vara valduse ülevõtmise, selle hoidmise ja müügikõlbulikuks seadmise kulusid. Nagu eelpool märgitud, ütles hageja lepingu üles p 11. 1.2 alusel, mis kuulub lepingu XI-sse ossa. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja ise viis auto tema juurest ära ja korraldas selle müügi. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtuvad tema poolt tasutud kulutused seoses auto üle valduse taastamisega: vara üleandmise akti kohaselt on tasutud OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus 3000 krooni (käibemaksuta) (tl 36, 25), ja selle realiseerimisega: AMJ

Autoäri OÜle komisjonitasu 4406.78 krooni (käibemaksuta) (tl 26-27). Seega olid kulud kokku 7406.78 krooni. Lepingu lõpetamise hetkel oli auto jääkmaksumuseks 173 309.04 krooni (tl 67). Auto müüdi 45 762.71 krooni eest (tl 23, 24). Kahjuks on 127 546.33 krooni. Kokku on kostjal kohustusi hageja eest 22 992.83+7406.78+127 546.33= 157 945.94 krooni. Kostja taotlus arvestada hagi hindamisel ka kostja poolt 29.10.2001.a tasutud 38358.21 krooni (tl 74) tasumist ei saa kohus rahuldada. Asjas esitatud tõendid: AS Hansa Liising Eesti arvutiprogrammi väljatrükk ja liisinglepingu nr 004035L maksegraafik (tl 82-83) kinnitavad hageja selgitusi, et nimetatud summa on tasutud kostja poja E.Ti poolt sõlmitud liisinglepingu võlgnevuse katteks ja tasumine oli eeltingimuseks, et kostja saaks nimetatud liisinglepingu üle võtta. Kostja ei vaielnud nimetatud selgitustele otseselt vastu, kinnitades, et E.Til oli auto liisitud ja tal võis võlg olla. Kuna nimetatud summad on tasutud teise võlasuhte kohustuste katteks, et saa kohus nimetatud summasid hageja nõude rahuldamisel arvestada. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 9000 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.