Tsiviilasi nr 2-05-19075
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21. märts 2006 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-19075
Tsiviilasi
Tartu linna hagi X vastu 1175,55 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja Tartu linn (asukoht Raekoda 51003 Tartu), esindaja Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824, asukoht Soola 3 51014 Tartu); esindajad kostja X Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2006
Protokollija
kohtuistungisekretär Helen Looga
Rahuldada Tartu linna hagi X vastu. Välja mõista X Tartu linna kasuks 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja 55 senti ning kohtukulu 163 (ükssada kuuskümmend kolm) krooni ja 78 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.03.2004 üürilepingu nr 1307, mille esemeks on eluruum asukohaga Tartus. Leping kehtib kuni 07.01.2008. Üürilepingu kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri vastavalt üürileandja koostatud majandamiskavale ja/või elamu tegelikele kuludele ning kõrvalkulusid. Kostja on tasunud üürilepingu sõlmimisest alates üüri ja kõrvalkulusid ebakorrapäraselt. Viimati tasus kostja 01.02.2005, st kostja ei ole talle esitatud arveid tasunud seitsme järjestikuse kuu jooksul. 01.10.2005 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1175,55 krooni. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn hagis X vastu VÕS §-de 76; 101 lg 1; 271; 292 lg 1 alusel eluruumi üüri ja kõrvalkulude võla 1175,55 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited
Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 23-26, 37-38). Kostja vastuväidete kohaselt on hagiavaldus põhjendamata ning hageja on kohtule esitanud valeandmeid. Hageja ei ole osutanud teenuseid, mille eest ta tasu nõuab. Kostja ei ole nõus üüri ja kõrvalkulusid maksma, sest korter ei vasta elamiskõlblikele tingimustele: seinad lasevad läbi, põrand vajub kokku, sageli puudub korteris vesi. Kostja on eluruumi puudustest ja mittenõustumisest antud makseid tasuda hagejale korduvalt kirjutanud. Kostja on invaliid ja tema sissetulek ei võimalda üüri ja kõrvalkulude tasumist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS §-de 271 ja 292 lg 1 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Eluruumi üürilepinguga nr 1307 (tl 9-15) on tõendatud, et pooled on 02.03.2004 sõlminud üürilepingu eluruumile Tartus tähtajaga 07.01.2008. Lepingu p-de 4.2.3 ja 5.2 kohaselt kohustub üürnik üürileandja poolt esitatud arvete alusel ning lepingus sätestatud tähtajal ja korras tasuma üüri, kandma kõrvalkulud ja asjaga seotud maksud. Lepingu p-de 5.3.1 – 5.3.6 kohaselt on antud kõrvalkuludeks ja maksudeks vesi ja kanalisatsiooniteenused (s.h abonomenttasu) vastavalt esitatud arvetele, soojavarustuseks vajalik soojus vastavalt tegelikule tarbimisele, maamaks, mis vastab üürniku maakasutusele, tarbitud elektrienergia ja hoonekindlustus proportsionaalselt üürniku kasutuses oleva eluruumi osale elamust. Väljavõttega hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 16) on tõendatud, et kostja on jätnud tasumata esitatud arved summas 1035,60 krooni, millelt on arvestatud viivist 139,95 krooni, kokku 1175,55 krooni. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole tarbinud osutatud teenuseid või arvetel märgitud tarbitud vee kogused erineksid tema poolt esitatud veemõõturi näitudest või veekadu on arvestatud valesti, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid tuleneb eluruumi üürilepingust. Üürilepingut ei ole pooled üles öelnud. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-de 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja viivise tasumise kohustus tuleneb üürilepingu p-st 5.4. Kostja, jättes tasumata hageja poolt esitatud arved, on kohustust rikkunud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist, mistõttu 1175,55 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on taotlenud kostjalt riigilõivu 105 krooni ja õigusabikulu 638,40 krooni väljamõistmist (tl 18). TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele teiselt poolelt välja kulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtukulu: riigilõivu 105 krooni ja õigusabikulu 58,78 krooni; kokku 163,78 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.