Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-401
Tsiviilasi
Aiandusühistu Adonis ja Salvia hagi M. N. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 358,38 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aiandusühistu Adonis ja Salvia, rk lepinguline esindaja advokaat Kai Villman
80038583;
Kostja: M. N., ik XXX, lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 10.09.2023 kostjale tasumiseks arve nr 2420 summas 11 358,38 eurot (dtl 27). Kostja ei ole arvet tasunud. Riigikohus on oma 19.12.2012 lahendis nr 3-2-1-87-12 selgitanud, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma esmalt seisukoha elektriarvesti näitude kohta. Pärast näitude tuvastamist on võimalik analüüsida ka kostja väiteid tarbitud elektrienergia mõõtetulemuste ebaõigsuse kohta. Kui tuvastatakse, et tehniliselt ei olnud mõõtetulemustele vastav elektritarbimine võimalik, ei vabasta see kostjat tegelikult tarbitud elektrienergia eest tasumise kohustusest. Tarbimise kindlakstegemiseks tuleb vajadusel kasutada arvestuslikku metoodikat. Seega tuli asja uuesti läbivaataval kohtul tuvastada elektriarvesti näidud ning juhul, kui näitudele vastav energiatarbimine ei olnud võimalik, tuli teha kindlaks, kui palju kostja tegelikult energiat tarbis, ning tegelikult tarbitud energia koguse tuvastamiseks tuli vajadusel kasutada arvestuslikku meetodit. Juhul, kui poolte vahel peaks tekkima vaidlus mistahes asjaolude üle kohtumenetluses, siis RK lahendi 3-2-1-87-12 valguses hageja selgitab etteruttavalt, et kostja poolt tarbitud elektrienergia kogused on võimalik tuvastada kasutades arvestuslikku meetodit ja arvestades kostja tegelikku tarbimist. 23.01.2024 esitatud hagi täiendatavates selgitustes (dtl 32) hageja märgib, et hageja poolt kohtule koos hagiavaldusega esitatud lisa nr 4, mille tõlke hageja kohtule esitab koos käesoleva menetlusdokumendiga, on 15.09.2022 pretensioon (kohtu märkus: selle dokumendi esimest lehekülge, mis nüüd on dtl lk 42, algsele hagile lisatud ei olnud; pretensioon + akt + tõlked- dtl 42-48) koos 10.08.2022 kontrollmõõtmisega, mille juures on viibinud muuhulgas M. N. isiklikult ning vastava kontrollmõõtmise tulemuse allkirjastanud. Nimetatud kontrollmõõtmisega tuvastati, et kontrollitud arvestil on kõik arvud täisarvud ning puudub koma koht. Kuna M. N. esitas arvesti näidud viimast numbrit mitteesitades (pidades seda süstemaatiliselt peale komakohta olevaks arvuks), siis on tema poolt esitatud näidud reaalsest tarbimisest 10x väiksemad. Hageja poolt on koostatud tabel nii omaniku poolt esitatud näitude alusel kui ka näitude alusel, millised peaksid olema näidud arvestades 10.08.2022 kontrolli tulemust ehk 10x suuremad kostja poolt esitatud näitudest. Hageja poolt koostatud tabelis on esitatud ka elektrienergia tariif ning kostja poolt tasutud summad ning võlgnevuse arvestus. Hageja esitab tabeli kohtule tõendina (dtl 55). Hageja viitas hagis Riigikohtu lahendile põhjusega, et juhul kui kostja esitab vastuväite, et hageja esitatud näidud ei saa olla tema reaalne tarbimine, siis on hagejal võimalik võtta aluseks peale 01.09.2022 (ehk peale arvesti vahetamist) kostja tarbimine kuude lõikes ning tarbitud elektrienergia kogused kuude kaupa seostada samade kuudega iga aasta kohta tagasiulatuvalt. Hageja on seisukohal, et arvestades, et tarbimine ei pruugi siiski olla igal aastal samal kuul samas ulatuses, oleks kostjale soodsam lähtuda hageja poolt hetkel esitatud arvestustest. 27.03.2024 kostja vastusele esitatud seisukohas (dtl 77) leiab hageja, et kostja pole vaidlustanud ja/või omapoolsete tõenditega ümberlükanud hagis esitatud väiteid pooltevahelise lepingu mittenõuetekohase täitmise osas. Kostja ei ole vaidlustanud, et mõõturi nr 0708471 näiduna oli 04.07.2022 fikseeritud 158 948 kW/h ja see on umbes 10x vahega kostja esitatud näidust 15442 kW/h. Kostja ei ole vaidlustanud augustis 2022 toimunud mõõturite vahetust, näiduna fikseeriti 159736 ja 10.08.2023 (kohtu märkus: õige on 2022) toimunud kontrollmõõtmist, mil näiduks oli 159609. Kostja oli isiklikult 10.08.2022 kontrollmõõtmiste juures ning kostja on oma allkirjaga kinnitanud kontrollmõõtmiste tulemused, seega ei oma kostja väidetu- millised elektriseadmed olid sisse lülitatud- tähendust ning mõõtmistulemusi ega selle järeldusi see kuidagi ümber ei lükka.
3
12.03.2024 täiendavas vastuses esitatuga - et kostja on aastal 2015 - 2022 elektri eest tasunud „üsna suuri rahasummasid“ - soovib kostja kohut tahtlikult eksitada. 2015 aasta kohta tasutud 201,44 eurot, 2016 aasta jooksul tasutud 198,18 eurot, ei saa kostja omandisse kuuluva kinnistu puhul lugeda „üsna suurteks rahasummadeks“. Sisuliselt kohe peale hagimaterjalide kättesaamist pani kostja oma kinnistu müüki (dtl 85), et eelduslikult vältida seeläbi võimaliku nõude täitmist tema vastu. Ilmselt ei ole kostja lepinguline esindaja kostjale selgitanud täitemenetluses tagasivõitmise aluseid, mida ta peaks kostja suhtes kindlasti tegema, et vältida hilisemaid kohtuvaidluseid. Hageja leiab, et kostja kinnistu müügikuulutus tõendab, et tegemist on kinnistuga, millel asub aastaringselt elamiskõlbulik hoone, milles on kokku 93,8 m2 elamispinda, kokku 3 tuba. Nimetatud elamiskõlblikust tuleks hinnata ka elektritarbimise seisukohalt. Tegemist pole mitte üksnes väikese nö „aiamajakesega“, vaid objektiga, kus toimub tegelikult täismahus elektritarbimine (kostja on oma täiendavas vastuses lahkesti üles lugenud kõik elektriseadmed, mida kostja kinnistul kasutab). Hageja esitab andmed kostja poolt 2023 aastal tarbitud elektrienergia koguste kohta (dtl 93-94). Nimetatud tabelist nähtub, et nt jaanuaris 2023 on kasutatud 1600 kW, veebruaris 1150 kW, aprillis 1000kW, mais 850 kW, augustis 550 kW, oktoobris 450 kW. Kokku on aastal 2023 tarbitud kostja poolt elektrienergiat 8007kW, mis teeb kuu keskmiseks tarbimiseks 667,25 kW. Hageja on esitanud (dtl 55) andmed ka kostja tarbimiste kohta varasematel aastatel (2015-2022). Kui võrrelda näiteks 2023 aasta veebruari tarbimist (1150 kW) ja 2015 aasta veebruar tarbimist (325 kW) ja 2022 veebruari tarbimist (487 kW), 2018 veebruar (209 kW) tarbimist, siis on üheselt mõistetav, et kostja poolt varasematel aastatel esitatud näidud ei vastanud kostja tegelikule tarbimisele. Hageja esitab kohtule täiendavate tõenditena 2023 aasta jaanuari arve nr 1004 - tarbimine 1600 kW, veebruari 2023 arve nr 1085 - tarbimine 1150 kW, aprill 2023 arve nr 1402 - tarbimine 1000kW, mai 2023 arve nr 1813 -tarbimine 850 kW ja juuli 2023 arve nr 2298 - tarbimine 550kW (dtl 95-99). Arved tõendavad nii tabelis esitatud andmete tõesust, kui ka hageja väidet, et enne kontrollmõõtmist ning arvesti vahetamist esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, mis olid oluliselt väiksemas koguses kui kostja reaalsed tarbimiskogused. Hageja on seisukohal, et ta on omalt poolt kohtule tõendanud need asjaolud, et kostja on esitanud hagejale ebaõigeid näitusid elektrienergia tarbimise kohta, mis erinevad ka oluliselt kostja tegelikust tarbimisest. 12.08.2022 (kohtu märkus: taaskord on hagejal segadus daatumitega ning eeldatavalt tuleb õigeks lugeda 10.08.2022, dtl 47) kontrollaktiga on tuvastatud, et arvestil ei ole tegelikult komakohta, vaid kõik numbrid tuleb esitada täisarvudes. Hageja on võrdluseks esitanud ka kostja 2023 aasta tarbimise andmed, mille kohaselt on 2023 aasta jooksul kokku tarbitud 8007 kW. Kostja lepingulise esitaja väidet, et arvestil peaks esitama 5 numbrit, ei saa lugeda põhjendatud vastuväiteks, kuna kostja lepinguline esindaja ei saa olla selleks isikuks, keda saaks pidada oma ala asjatundjaks ning kellel oleks pädevus hinnata konkreetse elektriarvesti näidu lugemise õiguspärasust. Hagiavalduse lisa nr 4 – 15.09.2022 pretensioon ja selle lisaks olev 10.08.2022 kontrollmõõtmiste akt (dtl 13-14) tõendab seda asjaolu, et tablool puudub komakoht, kõik arvud on täisarvud. Hageja kordab, et kostja on ise olnud kontrollmõõtmise juures, kus alg- ja lõppnäidu fikseerimisena jõuti järeldusele, et komakoht tablool puudub ja kõik arvud on täisarvud ning 4
arvestades, et kostja ise on vastava kontrollmõõtmise akti allkirjastanud, seega vastuväide on ainetu. Riigikohtu 19.12.2012 lahendis nr 3-2-1-87-12 sisalduvat seisukohta arvestades on kostja vastu nõude esitamine alternatiivselt võimalik ka kostja 2023 aastal toimunud tarbimise koguste alusel, millised kogused saab hageja võtta aluseks ka eelnevatel aastatel ning arvestada neid vastavalt sel ajal kehtinud hinnale (nimetatud arvestused ei pruugi aga kokkuvõttes kostjale majanduslikult kasulikum lahendus olla), mistõttu peaks kostja olema huvitatud kompromissi sõlmimisest, mitte kulutama aega põhjendamatute menetluskulude tekkimisele. Kostja vastuses olevat viidet võimaliku aegumise kohta ei ole kohtul alust omaalgatuslikult hakata lahendama. Aegumise vastuväide on sisustamata. Üksnes viited eelnevatele aastatele ei ole asjakohased, sest kohus ei pea ise hakkama analüüsima, millises osas nõue võib aegunud olla. Kostja peab väitma, millal on nõue või selle osa muutunud sissenõutavaks ning millisest ajahetkest on aegumine kulgema hakanud. 31.05.2024 seisukohas (dtl 132) selgitab hageja, et praktikas toimus lepingu punkti 3.3 täitmine selliselt, et kostja tasus panga kaudu ning esitas maksekorralduses oma tarbitud elektrienergia arvesti näidud. Hageja esitab oma sellekohase väite tõendamiseks tõenditena M. N. maksed ja näidud perioodi 01.01.2015-04.01.2023 kohta (dtl 138 jj), millest on näha, et maksekorralduse selgitusse oli lisatud ka elektriarvesti näit. Alles ca 2022 aasta suvel hakati näite elektroonselt esitama ja nende alusel arveid koostama ning tasumiseks esitama. 04.06.2022 (hagiavalduses on ekslikult märgitud 04.07.2022) oli arvesti näit 158948 kW/h. Augustis 2022 kui toimus elektrimõõturi vahetus, oli I tariifi näit suurenenud juba 159736 kW ehk kostja oli alates 04.06.2022 veel juurde jõudnud tarbida 788 kW (159736-158948). Kostja on teadliku tegevusena elektriarvesti näitusid süstemaatiliselt ebaõigesti hagejale esitanud, milline tegevus on hageja hinnangul olnud teadlik kostja tegevus. Kui arvestada, et 11.12.2021 seisuga oli elektriarvesti näit kostja poolt esitatuna 14955 ning 04.06.2022 seisuga tegelik näit 158948 ning arvesti vahetamise hetkel 159736, on kostja jätnud kokku esitamata 144 781 kW ulatuses tarbitud elektrienergiat (158948-14955)+788 ning jätnud ka selle eest tasumata, mis arvestades kõige madalamat tariifi 0,13 eur/kW teeks võlgnevuse suuruseks 18 719,09 eurot. Seega hageja poolt esitatud arvestused põhimõttel: 1) kostja on jätnud viimase elektriarvesti numbri esitamata, 2) arvestus on tehtud sel ajal kehtinud tariifi alusel ning konkreetsest summast lähtudes, on tegelikult kostjale olnud soodsam variant. Kostja on esitanud enne 04.06.2022 viimati oma näidud 11.12.2021. Hageja ei välista, et näitude ebaõige esitamine võis alata ka alles peale 11.12.2021 ning peale seda ajahetke hakkas kostja massiliselt suuremates kogustes elektrienergiat tarbima. Hageja poolt esitatud arvesti fotolt nähtub, et arvesti on taadeldud 2015 aasta augustis. Taadeldud mõõteseade peaks välistama arvesti tehnilise vea võimalikkuse ning lähtuda tuleks sellest, et kostja võiski reaalselt tarbida elektrienergiat suuremates kogustes peale 11.12.2021, kuid ei esitanud hagejale teadlikult õigeid näitusid, et mitte rohkem maksta. Hageja esitab kohtule sellekohase väite, et tarbimine võis suureneda ka peale 11.12.2021. Arvestades kostja tarbimist 04.06.2022 alates kuni arvesti vahetamiseni ja arvestades, et tegemist on suvekuudega, siis on kostja tarbinud märkimisväärse koguse elektrienergiat ehk 788 kW (159736-158948). Hageja on esitanud kohtule 23.01.2024 menetlusdokumendiga koos Exceli tabeli, mis on koostatud nende andmete alusel, millal on kostja esitanud näidud maksekorralduse selgituses ja teinud tasumise. Tabelisse on fikseeritud lisaks kostja maksekorralduse selgituses esitatud näidule ka hageja poolt arvatav näit, lähtudes eeldusest, et kostja on jätnud viimase arvesti numbri märkimata. Esitatud tabelis ei ole esitatud nõude sissenõutavaks muutumise aega 5
(hageja ei nõua ka viivist kostjalt) ning kuna kostja on asunud esitatud tabeli alusel oma aegumise vastuväidet sisustama, siis soovib hageja nõude sissenõutavaks muutumist eraldi selgitada. Lepingus puudub kokkuleppe nõude sissenõutavaks muutumise osas. Hageja on seisukohal, et nõude sissenõutavaks muutumisel tuleks käesolevas vaidluses lähtuda VÕS § 82 lg 7 ja mõistlikuks tähtajaks omakorda tuleks lugeda VÕS § 821 lg 1 alusel 30. päeva möödumist kostja poolt näidu esitamisest. Eeltoodust tulenevalt ja seonduvalt kostja vastuväitega aegumise osas (eelkõige 18.12.2020 makse osas), siis isegi juhul kui kohus peaks nõustuma kostja seisukohaga, et tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, siis 18.12.2020 makse vähemmakstud osas, summas 449,28 eurot, ei olnud 01.01.2021 seisuga veel sissenõutavaks muutunud ning sellele ei saa kohaldada aegumist. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kõik enne 01.01.2021 esitatud nõuded on aegunud. Hageja hinnangul on tegemist tehingust tuleneva nõudega, mida on tahtlikult rikutud ja millel kohaldub TsÜS § 146 lg 4 järgi 10- aastane aegumistähtaeg. VÕS § 104 lg 5 reguleeritud tahtluse tuvastamine on kohtu sisetunde küsimus, kuid praegusel juhul saab tahtlust tuvastada läbi nende asjaolude, et tegelikult kohustus kostja lepingu kohaselt igakuiselt tasuma tarbitud elektrienergia eest ja näidu esitama. Seega iga kord arvesti näidu esitamisel pidi kostja vaatama elektriarvesti tablood ning ei ole eluliselt usutav, et kostja korduvalt eksis viimase numbri esitamata jätmisel ega pole ka eluliselt usutav, et kostja ei teadnud, millise numbri peaks ta esitama. Küsimuste tekkimise korral oli kostjal ju võimalus pöörduda hageja poole ja kutsuda hageja kohale, et koos arvestit vaadata ja näitude esitamises õigele arusaamisele jõuda. Hageja leiab, et kostja sellekohane käitumine on olnud tahtlik. Samuti on kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 ja lg 2 alusel. Hageja hinnangul peavad mõlemad pooled lepingut täites lähtuma hea usu põhimõttest. Hageja leiab, et ta ei pidanud lepingu alusel eeldama, et kostja lepingut rikub ja kasutab elektrienergiat tegelikest esitatud näitudest suuremas koguses ja jätab selle eest tasumata ja esitab näitusid süstemaatiliselt valesti. Hageja eeldas, et kostja lepingut täidab. Kostja ei ole omalt poolt hagejale mingeid etteheiteid teinud, et hageja ei oleks lepingut omalt poolt täitnud. Hageja toimis heas usus seda kuni 04.06.2022 kui avastas arvesti näidu ning sai teada kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Riigikohus asus oma 03.03.2021 lahendis nr 1-17-2359 seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab olema selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt RKTKo nr 3-21-79-09, p 11 Hageja leiab, et olukorras, kus kostja tarbib elektrienergiat suuremas koguses kui ta selle eest maksab ning esitab süstemaatiliselt valesid elektriarvesti näitusid, ei vääri kostja kaitset oma õiguste kuritarvitamise vastu. Kohtul on võimalik asuda seisukohale, et sellekohane tegevus on vastuolus heade kommetega ning jätta aegumise VÕS § 6 lg 2 tuginedes kohaldamata. Alternatiivselt saab tuvastada, et kostja rikkumine on tahtlik ning kohaldada nõudele TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10- aastast tähtaega. Riigikohus on oma mitmetes lahendites (RKTKm 2-16-8446/32, p 11 ja 3-2-1-151-14, p 15; RKTKo 2-18-8699/180, p 20; 2-18-8695/140, p 22; 2-16-14644/50, p 16; 3-2-1-135-14, p 14, 218-7948/81, p 23; 3-2-1-169-15, p 11 ja 3-2-1-146-13, p 28) kinnitanud seisukohta, et võlasuhtes aegumise kohaldamine võib olla VÕS § 6 lg 2 järgi hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu. Kohus on palunud hagejal selgitada dtl 55 asuva tabeli kolme viimast kirjet. 6
Hageja selgitab, et nõue summas 11 358,38 eurot (dtl 55 tabelis) asub Excel tabel lahtris nr I51 ning selle lahtri valemist on näha, et vastav lahter on alljärgnevate tehete tulem (I50 summas 12 833,68 eurot + E50 summas 514,90 eurot – F50 summas 1990,20 eurot) ehk lihtsustatult lõplikule summale 12 833,68 eurot on juurde liidetud sissemaksed summas 514,90 eurot ning maha arvestatud võlgniku poolt tasutud maksed nimetatud perioodil ehk summas 1990,20 eurot. 3 viimast kirjet tulenevad arvesti näitude korrigeerimistest ning ei ole uued osutatud teenused peale 01.09.2022.
Et kõnealust kohtuvaidlust mitte jätkata, on kostja nõus seda rahasummat ära maksma. Aegumise osas täiendab kostja, et praegusel juhul algas 09.01.2024 haginõude esitamise aegumisetähtaeg 01.01.2021. Järelikult hageja arvutatud enne seda kuupäeva (sealhulgas 18.12.2020 seisuga) nõutavad summad ei kuulu kolmeaastase aegumistähtaja allagi. |Aiandusühistul kujunes välja selline olukord, kui lepingu säte „igakuine maksmine“ ei kehtinud, sest aiamaid on inimestel kasutada ikkagi ajavahemikul mai-september. Seetõttu tasusid kõik ühistu liikmed, sealhulgas kostja, üldjuhul juunis, juulis, augustis, septembris. Ülejäänud kuudes maksti ette, näiteks 2019 septembrist kuni 2020 juunini 50 eurot — vt tabel dtl 55. Sellepärast on endastmõistetav, et 18.12.2020 maksti justnimelt selle kuupäeva seisuga, sest 2020. aasta novembri eest tasus kostja 09.12.2020 panga kaudu 60 eurot. 2023. aasta eest on kostja tasunud kõik arved täielikult ning pealegi on kostja maksnud ajavahemikul 14.10.2022-05.12.2022 ka 304 eurot.
endale selgeks tegema, kuidas korrakohaselt-korrektselt toimida. Kostja väide, et talle ei ole tehtud etteheiteid, ei ole käesoleva kaasuse kontekstis kohtu hinnangul siin asjakohane.
9
Kohus peab nimekirja märgitud ajakulu asjakohaseks kogu ulatuses. Põhjendatuks saab pidada hagi ettevalmistamist, koostamist ja kostja vastuse osas seisukoha kujundamist kuna need on iga hagimenetluse nn baasdokumendid ja nende sisukusest sõltub menetluse käik. Kostja seisukohtadest tulenevalt on hageja pidanud andma ka täiendavaid selgitusi. Seega kuulub hageja õigusabikuludena rahuldamisele ajakuluna 2 tunni katteks 220 eurot + käibemaks, kokku 264,80 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 840 eurot.
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.